kust ta leiti. ASSÜÜRIA SUURRIIK Umbes 900 a. eKr muutus teistest tugevamaks Assüüria. Assüüria riik Assüürlased olid äärmiselt sõjakad. Nad vallutasid Babülooniale kuulunud alad ning laiendasid riigi territooriumi nii lääne, ida, põhja kui ka lõuna suunas Assüüria impeerium aastail 669 631 eKr Assüüria vallutused · Süüria ja Palestiina · Osa Väike Aasiast (tänap. Türgist) · Babüloonia · Egiptus · Urartu Assüürlaste sõjakus kajastus ka nende kunstis Sargon II · 721 705a. eKr. · Tema valitsusaja algul mäss Babüloonias · Alistas Assüüriale Samaaria linna
armiinid, keda Herodotos nimetas armeenlasteks, olid ühe tänapäevase oletuse põhjal pärit Indo-Euroopa rahvaste seast, kes olid ümber asunud oma kodumaale Euroopast läbi Väikese Aasia. Umbes 12. sajandil eKr. tänapäeva armeenlaste Indeurooplastest esivanemad koos frangi sugulashõimudega asusid elama Frangi riigist Väike Aasiasse ja elasid umbes 600 aastat kõrvuti hetiidide rahvastega. Seejärel liikusid nad rohkem itta ja jäid elama Armeenia mägismaa lääne ja edela aladele. Urartu riik Esimesed olemasolevad andmed Armeenia mägismaast pärinevad 14.sajandist e.kr. Seal asusid Nari riik Vani järve ümbruses ning Hayasa ja Alzi riigid lähedalasuvates mägedes. 9.sajandil e.kr. loodi liit omanimetusega Biaynili või Biayneli (assüürialased nimetasid seda Urartu, aga vanad juudid Ararat). Esimene armeenia riik tekkis Urartu riikide liidu huku tulemusena kohe pärast Assüüria impeeriumi langust aastal 612 eKr. Esialgu oli Armeenia Mediani võimu all, aga aastal 550 e
Babüloonia. Pealinnaks Babülon. Valitsejaks kuningas Hammurap (1792-1750), kes lõi Suure Seaduste kogu. 4. 1700-1200 eKr tekkis Hetiidi impeerium. Hetiidid vallutasid Vana-Babüloonia. Uut riiki valitses kuningas Hatušili I. Pealinnaks Hattuša. 5. 900-612 eKr põhjaosas Assüüria semiidid Võimsam Assüüria kuningas Sargon II (721-705) vallutas heebrealaste põhjapoolse Iisraeli riigi, mille rahvas küüditati. Vallutati ka Urartu riik. Pealinnadeks Assus ja Ninive. Viimane Assüüria kuningas Assusbanipal(668-627) asutas Ninive lossis raamatukogu 20 000 savitahvliga. Ninive raamatukogust on säilinud kiilkirjas savitahvlil eepos „Gilgameš.” 612 eKr põletasid babüloonlased Ninive linna 6. 626 -539 eKr tekkis Uus-Babüloonia. Babüloonlased koos meedlastega vallutasid Ninive linna, mis oli Assüüria pealinn. 605 – 561 eKr valitses kuningas Nebukadnetsar. Pealinna Babülon ümber oli kahekordne
4. Mükeene tsivilisatsioon: tsivilisatsiooni esilekerkimine Mükeenes; hauad; lossid; materiaalne kultuur; kiri; riik ja ühiskond; kangelaspärimus; suhted välismaailmaga. Religioon Mükeene ajajärgul. 5. Egeuse tsivilisatsiooni langus: Trooja sõja probleem; “mererahvad”; losside hülgamine. 6) Ees-Aasia impeeriumid 1. aastatuhandel e. Kr 1. Tume ajajärk ja aramealased. 2. Assüüria: esiletõus 9. sajandil: vallutused; riigi ja ühiskonna korraldus; Assüüria ja Urartu; Tiglatpilesar III ümberkorraldused; Assurbanipal; Assurbanipali raamatukogu. Assüüria langus. 3. Uus-Babüloonia impeerium: Nebukadnetsar II; ehitused Baabülonis; Babüloonia langus. 4. Anatoolia riigid: Früügia (Midas); Lüüdia (Gyges ja Kroisos). 5. Pärsia impeeriumi. Impeeriumi kujunemine (Kyros; Dareios I); riigi korraldus. 6. Zoroastrianism (Ahuramazda, Zarathustra). 7) Kaanan ja Iisrael 1. Geograafiliste ja looduslike olude mõju; etnilised olud. 2
ohustatud igast küljest. Hetiidi kuningliku perekonna liikmed valitsesid veel Malatya's, Marash'is ja Zincirli's, kuid mitte kunagi enam ainult hetiitide üle. Neis linnades tekkisid tugevad hurri, aramea ning hiljem ka assüüria rahvaste erinevustest tingitud konfliktid, mis olid n-ö päevakorraliseks teemaks. Isegi kui neid ohustas assüürlaste sissetung, ei suutnud linnad end kokku võtta ning ühiselt tegutseda. Hetkeks pakkus hingamisruumi Urartu kuningriigi suurenev võim. Kui assüürlased viimaks sõda alustasid, oli see just Urartu kuningriik, kellega assüürlased asju hakkasid arveldama. Kõik, mis oli hetiitidest järgi jäänud koondati ühte Assüüria provintsi, kuid Marashi linna varisemisega 711 a. eKr, kadusid hetiidid ajaloo areenilt lõplikult. Vaadates tagasi hetiitide kultuurilisele ja kunstilisele pärandile tuleks teha veel mõned märkused.
Raua töötlemine jõuab Euroopasse u 960 Saalomon (961-922) saab Iisraeli kuningaks. Saul kaotab Aramea provintsid, Maa jagamine 12 provintsiks. Sõjavankrite väeosa u 951 Megiddost saab Iisraeli adminkeskus ja kindlus u 950 Assüüria riigi taasasustamine u 926 Saalomon sureb.Riik jaguneb Iisraeliks ja Juudaks. Juuda pealinnaks saab Jeruusalemm, Iisraeli pealinnaks Sekem,siis Tirsa, Penuel ja Samaa4ia, misa valitseb Jerebeam u 900 Armeenias tekib Urartu (Vanì) riik, paelinn Tushpa kuni hävitatakse assüürlaste poolt aastal 714. u 800 Aarjalased asutavad Indias hulga väikeseid riike u 854 Assüüria tungib Vahemere äärde. Karkari lahing u 800 Etruskid saabuvad Itaaliasse u 850 Meedlased tungivad L-Idasse, u 100 a pärast järgnevad pärslased u 841 Iisrael maksab Assüüriale tribuuti u 814 Foiniikialased asutavad Kartaago
kuni Vaikse ookeanini. Mõiste ,,Vana-Idamaad" on konventsionaalne ning on jäänud meieni püsima antiikajast, mil need maad asetsesid Rooma suhtes ida pool. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akad, hiljem Babüloonia ja Assüüria. Nende vahetus läheduses olid ida pool Eelam, Meedia ja Pärsia, Assüüriast põhja pool Urartu riik. Väike-Aasia poolsaarel, tänapäeva Türgi südames, asus hattide riik. Väike-Aasia poolsaarest lõuna pool, Vahemere idarannikul, asetsesid arvukad Foiniikia kaubalinnad, nendest idas, lähemal Eufratile, Süüria linnad, Foiniikiast lõuna pool aga Palestiina riigid Iisrael, Juuda, Moab jt. Iraani kiltmaast ida pool asetsesid muistsed India riigid, Vaikse ookeani rannikul aga tekkis Hiina riik. (Struve ,,Vana-Idamaade ajalugu" 1949: 3)
Ühed jäid elama India territooriumile, teine grupp jäi pärslaste esivanemateks. Aarialaste järglased on mustlased .8-7saj eKr tekkis meedialaste hõimuliit. Teine rahvus oli pärslased. Sama sajandi lõpul kujunes välja Meedia Kuningriik. Esialgu olid meedialased tugevamad ja allutasid pärslased. Tegid tihedalt koostööd Uus-Babülooniaga. Selle tulemusel vallutati Assüüria. Kyares valitses aastail 625-585 eKr. Sundis taganema sküüdid. Lõi lõplikult puruks kogu Urartu riigi. Oleks vallutanud naaberriigi Lydia aga otsustava lahingu ajal oli päikesevarjutus. Mõlemad pooled ehmusid ja sõlmisid vaherahu. Astyages 585-550 laiendas riigi ter. Viimased 8 aastat pidas kodusõdu pärslastega. 550 väljusid võiduga pärslased. Võimu sai Kyros. Algas 200 aastane ülemvõim. Olid võimul 550-529. koos temaga tuli Ahhemiidi dünastia, mis püsis Pärisa riigi lõpuni. Ta oli suur vallutaja. Vallutas Babüloonia 539
järglane Samsi-Adad V (823 811) siiski võitjana välja tuli. Adad-Ninari III (810 783) ajal, mil riigis oli suur mõju kuninga emal Sammuramat'il (kreeka pärimuses Semiramis), kehtestati Assüüria ülemvõim ka Babüloonias. 8. sajandi esimesel poolel Assüüria kuningate välispoliitiline aktiivsus rauges. Assüüria asevalitsejad vallutatud piirkondades toimisid kuningast suhteliselt sõltumatult. Assüüriast põhja pool tugevnes Urartu riik keskusega Vani järve ääres. Süüria ja Babüloonia vabanesid Assüüria ülemvõimust. Tiglatpilesar III (744 727) taastas Assüüria ülemvõimu ja kindlustas seda: sõdis edukalt Urartuga, allutas uuesti Babüloonia, taastas ülemvõimu Süürias, allutas Foiniikia linnad ja vallutas aastal 732 Damaskuse. Iisrael ja Juuda tunnistasid Assüüria ülemvõimu. Tiglatpilesar korraldas professionaalse armee ja kindlama valitsussüsteemi
Inar meheliku jõu ja sõjajumal Apuluna väravate kaitsja (Kreeka Apollon!) Ruta jahiloomade kaitsejumalanna (Kreeka Artemis) Agni tulejumal Istar sõja- ja armastusjumalanna Jumalusi kujutati inimkujutistena, mõnikord tiivulistena, rüüdes olenditena.. Früügia müts vabaduse sümbol Prantsuse revolutsiooni ajast Illujanka - lohe Konstantinoopoli keisri sümbol kahe peaga kotkas (see võeti hetiitidelt) Inimpeadega lõvid Urartu riik praeguse Armeenia territooriumil Hetiitide riigi häving 1200 e.m.a., kui Väike-Aasiasse tungisid mererahvad. Põhja poolt tungisid väike-aasiasse ja Palestiinasse rändrahvad, keda ajasid liikuma halvad klimaatilised olud Kesk-Euroopas. Hetiitide pealinn Hattusa lammutati ootamatault äkkrünnakuga nii kiiresti, et väljakaevamistel on leitud ahi, kuhu sisse jäi leib. Viimased hetiidid väike riigid Väike-Aasia idaosas ja Põhja- Süürias vallutati 8. saj .e.m.a
Sargon II valitses 722 eKr – 705 eKr. Sargon II tuli troonile pärast Salmanassar V kukutamist. Ta hõivas oma valitsemisajal terve Iisraeli (Samaaria) ja Süüria. Suur osa vallutatud Iisraeli rahvastikku asustati ümber Mesopotaamiasse ja Meediasse. Sargon II saavutas võidu Urartu kuninga Rusa I üle. Surus maha Assüüria vastase ülestõusu Babüloonias. Tegi pealinnaks Dur-Šarrukini (praegu Khorsabad Iraagis). Sargon II oli üks esimesi valitsejaid, kes kasutas põlisrahvaste massilist küüditamist nende põlisaladelt. Paistis silma oma julmusega. Tuntud on tema rajatud suursuguse palee varemed Khorsabadis. Sargon II sai nime Akkadi riik looja Sargon I ehk Akkadi Sargoni järgi.
rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.), hiljem Früügia (10-6ss.), Lüüdia (13/7- 6). Väike-Aasia poolsaarest lõuna pool, Vahemere idarannikul, asetsesid arvukad Foiniikia kaubalinnad, nendest idas, läahemal Eufratile Süüria linnad, Foiniikiast lõuna pool aga Palestiina riigid Iisrael, Juuda jt. Iraani kiltmaast ida pool, Induse ja Gangese jõe orus Ees-India poolsaarel, asetsesid muistsed India riigid (III at eKr I at
kuulutama välja misarum-aktid, mis tühistas tema valitsemispiirkonnas võlasuhted. Kiilkiri sumerite poolt IV at. e.m.a. leiutatud kiri, mis arenes piltkirjast sõnamärkidega silpkirjaks. Kiilkiri asendus I at. e.m.a. aramea tähtkirjaga. Euroopas desifreeris kiilkirja 1802.a. G. F. Grotefend. Kiilkirjaõigus - erinevatest ajastutest pärinevate erinevate rahvaste õiguste kompleks, mis on kirjapandud kiilkirjas. (P. Koschaker) 1. Areaal - Pärsia lahest ja Eelamist kuni Armeeniani (Urartu riik) põhjas, Põhja-Süüriani (Alalah, Ugarit leiukohad) ning Väike-Aasiani (Kültepe leiukoht) läänes. 2. Aeg - 2400 aastat - alates 3. at. e.m.a. kuni 5. saj. e.m.a. 1.1. Sumeri õigus Sumer piirkond Lõuna-Mesopotaamias (kaasajal Bagdadist Pärsia laheni). Inimasustus alates VI at.e.m.a. Sumerite sisseränne toimus 3500 a.e.m.a. IV-III at. vahetusel e.m.a. kujunes Sumeri linnaline kultuur koos arenenud tööjaotusega. (põllumajandus,käsitöö,haldus). 1. Riiklik areng 1.1
annaabi.ee 
