*Feodalismi kokkuvarisemine *Ülikoolide teke ja areng *Trükikunsti leiutamine *Rahvakeelse kirjanduse teke *Jõukad inimesed, kellel oli raha osta antiikseid käsikirju, toetada kunstnikke jne Renesanssi iseloomulikud jooned: *Ilmalikkus *Humanism *Antiikultuuri taassünd Humanismi teke: *Studin humanitatis filoloogia, ajalugu, luule, moraalifilosoofia *Maailmavaade, misnäeb maailma inimese vaatekohast ning seab esiplaanile inimese kõigi tema voorusteja puufustega *Ideaaliks kujunes universaalinimene L´uomo universale (ntx: Leonardo Da Vinci) Niccolo Machiavelli Uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid.Ideaali saamiseks ei saa välistada pettust, mõrvu ja reetmist. Moraalist mittehooliv poliitika on tuntud makjavellismi nime all. Erasmus Rotterdamist Oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, kelle mõju oli tunda peaaegu kogu varauusaegses Euroopas. Oli kriitiline vaimulike ja kirku, ka paavstide pahede vastu
Ajaliselt määratud 14- 16 saj. (Itaalia) Eeldused: 1. jõukad Itaalia linnriigid, kuhu kogunes rikkud ja arenes pangandus 2. kaubandusele tugineva majanduse kasv 3. varakapitalistlike kujunemine Iseloomulikud jooned: 1. ilmalikkus 2. humanism 3. antiikkultuuri taassünd 2. Humanism Humanism 14-16. saj. Hakati humanismi mõistma inimese ja inimlikuse väärtustamist. Rahvuskeelte esile tõus. Seotud rahvusriikide kujunemisega. Ideaaliks kujunes universaalinimene. Poliitilise mõtte areng saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine. Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu. Loodusteadus jumal on looduse kehastus. Oluliseks peeti looduse uurimist. Kujunes uus külg loodusteaduses teaduslik meetod. Astronoomia Nikolai Kopernik läks vastu katoliku kiriku käsitlusega.
jaotatakse kolme perioodi: · vararenessanss XV sajand juhtrolli etendas Firenze · kõrgrenessanss XVI sajandi I pool (1500-30) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia · hilisrenessanss XVI sajand (1520-1600) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia Selle tunnusteks on humanistlik tegutsemine. Renessansi teket soodustas ühiskondlike suhete muutus, usk endasse, mida tugevdasid teaduse areng, leiutised ja maadeavastused. Inimideaaliks muutus universaalinimene: haritud, mitmekülgsete oskustega ja laia silmaringiga. Näitekunstis tekkis omapärane rahvalik teater commedia dell`arte. ,,Memento mori" (,,Mäleta surma") ,,Memento vivare" (,,Ära unusta elada") Renessansiaja tähtsaimad sündmused: · 1517. kinnitas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, millega mõistis hukka kiriku patuvabastuskirjade müümise. Loetakse kiriku-uuenduse ehk reformatsiooni alguseks. · 1525
Christoph Kolumbus Ameerika avastamine Amerigo Vespucci andis Ameerikale nime, uuris Lõuna-Ameerika rannajoont, mõistis, et tegu on uue mandriga Fernao de Magalhaes eesmärk leida Hispaania jaoks läänepoolne meretee Indiasse Renessanss ja humanism. Olulisemad isikud ja teadlased. Renessanss vaimne ja kultuuriline murrang, antiikkultuuri iluideaali taassünd Olulisel kohal inimese ainulaadsus, rõhutatakse individualismi, ideaaliks universaalinimene, kes on pädev kunstis ja teaduses. Eeldused: kaubandusele tuginev majanduslik tõus, rikkuste kogunemine ja panganduse teke, uute ja varakapitalistlike suhete kujunemine Humanism keskpunktis ei olnud enam jumalus, vaid inimene. Taganes kiriku filosoofilistest ja moraalsetest vaadetest, kuid lõplikult kirikust lahti ei löödud. Isikud: Niccolo Machiavelli poliitiline mõtleja (makjavellism salakaval poliitika), Rotterdami Erasmus
kelle kavandatud on kaheksatahuline kuppel Firenze toomkirikus. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. Kokkuvõte Lükati ümber käibelolnud stereotüüpsed kujutelmad ning pöörduti objektiivsemate kirjelduste loomise suunas. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses, tähtsamaks muutus inimene kui indiviid. Inimideaaliks muutus nn universaalinimene - hästi haritud, ulatuslike teadmistega mitmekülgne inimene. Sel ajastul hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Õpiti ka hoolega loodust järgima, uuriti inimeste ja loomade anatoomiat, arendati täiuseni perspektiiviõpetus. Sellest ajast on pärit kunsti suurkujud nagu Da Vinci, Michelangelo, Dürer jne. Nende looming on hinnatud ja inimesi paeluv ka tänapäeval. Allikad
- antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. - suurem ilmalikkus Jumalasse usuti endiselt, varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. - individualism tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada
Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. - suurem ilmalikkus – Jumalasse usuti endiselt, varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. - individualism – tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism – maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku
kehalistest rõõmudest loobumine kehaliste vajaduste õndsuse nimel). väärtustamine. Eneseteostusele ei pööratud Oli just oluline enseteostus ja ka mingit tähelepanu, sest kui enda mitmekülgne arendamine. inimene oleks tahtnud ennast Humanistliku maailmavaate puhul teoastada, siis seda peeti oli ideaaliks universaalinimene (nt eksimuseks Jumala loodud Leonardo da Vinci). maailmakorra vastu. Igati toetuti piiblile. See oli kõige Ei väärtustanud piiblit, vaid oli alus. oluline loodus ja selle uurimine. Antiikkultuuri taassünnil oluline tagasipöördumine algsete tekstide juurde. Oluliseks muutus tekstikriitika. Tekstikriitika abil tuvastas Lorenzo Valla suure võltsingu.
- suurem ilmalikkus Jumalasse usuti endiselt, kuid loobuti keskaegsest arusaamast, et inimene on Jumala kõrval tühine ja tähtsusetu. Varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. - individualism tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada
Oli oluline asketism (maistest kehalistest Oli oluline maise elu kui ka kehaliste vajaduste rõõmudest loobumine õndsuse nimel). väärtustamine. Eneseteostusele ei pööratud mingit tähelepanu, Oli just oluline enseteostus ja ka enda mitmekülgne sest kui inimene oleks tahtnud ennast teoastada, arendamine. Humanistliku maailmavaate puhul oli siis seda peeti eksimuseks Jumala loodud ideaaliks universaalinimene (nt Leonardo da maailmakorra vastu. Vinci). Igati toetuti piiblile. See oli kõige alus. Ei väärtustanud piiblit, vaid oli oluline loodus ja selle uurimine. Antiikkultuuri taassünni puhul oli hästi oluline tagasipöördumine algallikate juurde ehk algsete tekstide lugemine. Hakati tegelema ka tekstide/ajalooallikate kriitikaga
kõrvaldamine keelest, selle 13. saj-st linnakodanluse lähendamine tugevnemine, klassikalistele normidele majanduslik kasv Karolingide minusklite Lahtiütlemine keskaja teoloogiast, kasutuselevõtt maise Üldine teadmiste ja hariduse tõus, ja inimliku osa rõhutamine valitsevaks It. uomo universale sai kristlik suunitlus `universaalinimene' Linnade, vürstiõukondade (nt Karolingide minusklid Medicid Firenzes) ja paavstide tellimused, Keskaegsed ,,renessansid" patronaaz Karolingide renessanss (8.9. saj; sh nn I Renessansi eelkäija Karolingide renessanss: Karl Suur; II Dante Alighieri (ca Karolingide 12651321)
sajandil, enamikus Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides 15. ja 16. sajandil. Tekke eeldused: · Kaubandusele tuginev majanduslik tõus · Rikkuste kogunemine ja panganduse teke · Uute, varakapitalistlike suhete kujunemine Iseloomulikud jooned: ilmalikkus, humanism, antiikkultuuri taassünd · Olulisel kohal oli inimese ainulaadsus, tema teadmine iseendast ja oma võimetest · Üksikinimese väärtustamise tulemusel kujunes ideaaliks universaalinimene, kes oli võrdselt pädev nii kõigi kunstide kui ka kõigi teaduste alal (näiteks Leonardo da Vinci kunstnik, uurija, leiutaja) · Vastandina keskajale hakati väärtustama maist elu, eneseteostust, keha, individualismi · Taoline lähenemine kujunes määravaks Lääne-Euroopa kultuuri arengus: just üksikisik oli loova tegevuse lähtepunkt Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. Esialgu nimetati
annaabi.ee 
