inimese tema mõtlemise, hoiaku ja tahte · Loodusseadustest sünnivad üldised tegevuse suunatust igavesele olemispõhjusele Jumalas. printsiibid. · See on õige usaldus olemise vastu, mis võimaldab · Praktiline mõistus kohtumist tõega. · Praktilise mõistuse ülimaks põhimõtteks on: Head · UNIVERSAALIATE KÜSIMUS tuleb teha, kurja tuleb vältida. · UNIVERSAALIATE KÜSIMUS · Üksikule inimesele vajalikud seadused (lex · Universaalid on üldmõisted, mis erinevad üksikasju humana) väljenduvad riiklikus korras. kirjeldavatest mõistetest. · See peab olema rajatud loodusõigusele ja teenima · Kas liigid ja klassid eksisteerivad tegelikult või üldist heaolu
Põhilised probleemid: 1) Usu ja mõistuse vahekorra probleem: a)usun, sest see on absurdne. Usutõdesid ei saagi mõistusega haarata. Tertullianus (u. 160- 220). b)Usun selleks, et mõista. Anselm Canterburyst(1033-1109). Üksnes usu läbi välgustatud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid. c)Mõistan, selleks et uskuda. Pierre Abelard (1079-1142) leiab, et inimmõistusel on oluline roll ka usuküsimustes. 2) Universaaliate probleem a)Universaalideks nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid ja arve TÄHTIS ! Universaaliad vestandatakse konkreetsetele objektidele ehk partikulaaridele (osake, tükike). Universaalidest saame mõelda konkreetseid objekte. Universaaliate probleem seisneb sellet, kas universaaliad on olemas ja mis mõttes nad on olemas. Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olmas ka miski, mida me võime nimetada õigluseks.
Metafüüsika objetiks on olemine, mitte jumal. Met mingisugune jumala kui võimallikkusena, teol jõuab konkreetse ju. Olemine üldine mõiste, kõiki/e saame sellega väljendada. Selles ei ole teisi määratlusi. Igas asjas peale üldise, on olemas see miski. Individuaalsusel on roll. Individuaal on täiuslik ja looduse tegelik EM. Rajab tee renessanssile. Skotistid järgijad, eitasid kiriku õpetuse filosoofilise põhjendamise võimalikkusest. 2. Universaaliate küsimus keskaegses filosoofias Universaaliate küsimus Universaalia on üldmõiste. Kas ainult univeraaliad sisaldavad tõelist olemist samal ajal kui üksikmõisted on ainult tuletised või on universaaliad tuletised, mis inimesed on endal loonud. Realistid: ainult tõeliselt olemas olevad on universaaliad. ja teised nominalistid.. Wilhelm Champaux (1070 - 1121) Ainuke asi mis kõiki inimesi kirjeldab ongi mõiste inimene. Nominalistid leiavad, et universaaliad on ainult sõnad.
kiriku rajajaks. Jaguneb kaheks perioodiks: a) kristluse ja antiikmõtlemise kokkupõrge- alates paulusest(u aastast 60,70) ja lõppeb Nikaia kontsiiliga aastal 325. B) Augustinuse tegevusega algab (354-430) kuni umbes 800. Kristlikud dogmad töödeldakse ühtseks 2. Skolastika: a) varajane skolastika 9-12 saj, seda iseloomustab skolastilise meetodi väljatöötamine, teoloogia ja filosoofia sidumine, Platonist ja Aristotelesest lähtub universaaliate võitlus. B) kõrgskolastika- 13 saj aeg kus toimub aristotelese teoste tõlkimine ja tema ideede levik. (Aquino Thomas) 3. Hilisskolastika 14-15 sajand Skolasastilise folosoofia lagunemine ja kristliku müsika õitseaeg. Patristika I Antiikse ja kristliku eluhoiaku vastuolu 1) Jumal ja inimene- kreekalik pilt jumalikust olendist: * Herakleitos- ürgtuli * Aristoteles- esimesest liikuma paniija.iseennast vaatlev vaim. *Stoikud- panteism, nende arvates on kogu olev = jumal
ANSELM CANTEBYRIST (1033-1109): temast kujuneb kõige tähelepanuväärsem teoloog, skolastika isa. Ta on veendunud, et usk ise nõuab ja vajab ratsionaalset seletust. Usk on lähtepunktiks, lauseid ümber lükata ei saa. Mõistusega peab usku põhjendama. Ontoloogiline jumalatõestus määratleb Jumalat kui seda, kellest kõrgemat ja täiuslikumat pole võimalik mõelda. Jumal peab olemas olema. Mitteeksisteerivat pole võimalik mõelda. Thomas Aquino ütleb selle peale: "Pähh!" Universaaliate (üldmõisted) küsimus. Seltskond jaguneb põhiliselt kahte: 1)frantsiskaanid - üldmõisted on tuletatud, üksikmõiste on tähtsam, on nominalistid; 2)dominikaanlased - on realistid, üldmõistetel on palju suurem tähtsus. Ise oli universaaliate küsimuses realist; ütles, et üldmõistetel on suurem reaalsus kui üksikmõistetel. Keskaja filosoofia põhiprobleem on universaaliate küsimus. Realistid õpetasid, et üldmõisted on kõige tähtsamad. Kirik ise peab oma positsiooni
selle järgi ei ela). Camus leiab, et inimesed on selle mängu kaotanud ja on allakäigutrepil (jääb pessimistiks), aga leiab, et kui inimene peab juba hukkuma, siis tehku seda stiilselt. Eksistentsialismi puhul siiski kõige olulisem, et toob tähelepanusse inimese igapäevaelu oma VALIKUTES, kurbuses ja kannatuses. Peamine mõte, mida eksistentsialismid sõnastavad, on vali iseennast!. 18. PILET POSTPOSITIVISM JA K. POPPER UNIVERSAALIATE KÜSIMUS KESKAEGSES FILOSOOFIAS Postpositivism e positivismi eitamine. Jaguneb kaheks: intarnalistid (toetuvad teadmiste olemuslikele seadustele, uurivad teaduse arengu sisemisi seadusi) ja eksternalistid (uurivad seda, kuidas teadmiste kasvu on mõjutanud välised tegurid, nagu psühholoogia). Popper on end nimetanud realistiks, kuna ta usub, et tavamõistusega (common sense) näeb inimene välismaailma ja selle seaduspärasusi reaalsetena
Ta ütles ka, et filosoofia on religiooni teenijatüdruk. *) Usun, selleks et mõista (Credo ut Intelligam Anselm Canterbury'st 1033-1109) ütles, et ainult usu läbi valgustatud inimmõistus võib taibata jumalikke tõdesid. *) Mõistan, selleks et uskuda (Intelligo ut Credam Pierre Abelaerd 1079-1142) leidis, et inimmõistusel on usutõdede mõistmisel suur tähtsus ning ilma mõistuseta ei suuda ka mõista usku. -) Universaaliate probleem universaal tuleneb ladina sõnast universalis ehk üleüldine ning mõistena tähendab, et universaaliad on abstraksed objektid (nt omadused, suhted, arvud) ehk üldmõisted ja neid vastandatakse konkreetsetele asjadele ehk partikulaaridele. Seal juures oli ka kaks küsimust: Kas universaaliad on olemas? Kui nad olemas, siis mis moodi nad on olemas? Tekkis siis kolm vaidlevat koolkonda (seda vaidlust nimetati universaaliate tüliks):
kuulaja kujutluses. Summade lesehituse põhimõte: (1) täielikkus (küllaldane loetelu); (2) 25 korrastatus vastavalt homoloogilistele osade ja osade osade süsteemile (küllaldane liigendatus); (3) distinktsus ja dedktiivne veenvus (külalldane vastastikune seos). Võimete ehk vaimu fakulteetide klassifikatsioon (Aristoteles ja Avicenna eeskujul): RATSIONAALNE Tunnetus: universaaliate Aktiivne: abstraktsed universaaliad tundmine Passivne: kehastunud universaaliadTunnetuslikud vajadused:universaalse hüve vajadusTunnetusvajadus concupisco: ihalus tajutu järeleIrascible: takistuste ületamineSisetaju Kujutlus võime kujutleda puuduvatSENSITIIVNE Mälu asjast kujundi säilitamine Hinnang asja kasulikkus või kahjuTerve mõistus tajude liitmineVälistaju NägemineKuulmineHaistmineMaitsminePuudutamine Toitumine: keha
annaabi.ee 
