sekkub riik tsiviiõigusesse, kõige rohkem aga majandusõigusesse. Riigi huvi on kontrollida pangandust juba sellepärast et riik toimiks(kui pank läheb pankrotti, kannatavad sotsiaalmaksed jne) Tööõigus on ka leping, tööõiguses kaitstakse töötajat. (ameerikas on tööõigus võlaõiguse all) Eraõigus ja avalik õigus on eraldi, sest neil on erinevad põhimõtted. Eraõiguses on kõik lubatud, mis ei ole keelatud Avalikus õiguses on kõik, mis ei ole keelatud, lubatud. UNITARISM- unitaristlik suund, arvavad et tsiviilõigus ja äriõigus on üks ja see sama. Eristatud on vaid praktilistel kaalutlustel. DUALIST- dualistlik suund, arvavad et tsiviilõigus ja äriõigus on täiesti erinevad asjad. Nad ei ole üks ja see sama. ÜLDOSA Õigussüsteemis ei olegi üldosa. Iga õigusharu reguleerib eraldi seadus Võlaõigust reguleerib VÕS Asjaõigust reguleerib AÕS Perekonnaseadust reguleerib PKS Pärismisseadust reguleerib PärS Äriõigust reguleerib äriseadustik ÄS
riik ei hakkaks võimutsema, tuleb seda piirata Miks meil neid põhimõtteid vaja on? Et vabadust realiseerida. Ühiskonnas, kus pole vabadust ei toimu arengut. Eraõigus jaguneb kolmeks: 1) Tsiviilõigus 2) Ühinguõigus – juriidilisi isikuid puudutav; reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist. 3) Majandusõigus - reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust. Unitaristlik ja dualistlik lähenemine. Unitarism leiab et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on üks õigusharu - eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel. Dualistlik lähenemine ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on erinevad asjad. Miks jaguneb tsiviilõigus kolmeks? Erinev riigi sekkumise määr. Vähem sekkub Tsiviilõiguses, ühinguõigus on keskel ja kõige rohkem sekkub majandusõiguses. Riigil suurem huvi erinevates valdkondades
Kinnisasja puhul: tekib kinnisomand kandmisega kinnistusraamat- kõik inimese asjad on kantud sinna, kes on omanikuna kantud, see on omanik. Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. A ja C vaheline tehing. Võlaõiguslik nähtus- hind. Ta maksis hinna. Ta sõitis autoga ära- asjaõiguslik nähtus. Kokkulepe oli ja valdus üle antud. C on omanik. Käsutustehing võib olla kehtetu. Aga käsutusleping kehtiv. Unitalistlik ja dualistlik lähenemine. UNITARISM – tsiviil- ja ühinguõigus on sama sisuga. Leiab, et tsiviil ja äriõigus on üks ja see sama asi, eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel DUALISM-NEED ON ERINEVAD ÕIGUSED. Tsiviil- ja ühinguõigus on erinevad. II Tsiviilõiguse mõiste Mõiste tuleneb Rooma õigusest ius civile- [Rooma kodanikele kuuluv õigus], aga mitte sisu. Rahvusriikidel oli vaja õigust. Mandri euroopa võttis üle – RETSEPTSIOON.
(4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Vastus:Asjaõiguslik tehing ei sõltu sellest, kas võlaõiguslik tehing on kehtiv või mitte. 32. . Mis on kasutamine? Sihtotstarbeline kasutamine. Näit. sõidan oma rattaga. 33. .Mis on tähtis valduse ülemineku puhul? (2) Valduse üleminek + kokkulepe. 34. . Millega tegeleb unitarism? Leiab, et tsiviilõigus ning ühinguõigus on üks ja sama. 35. Millega tegelb dualism? Leiab, et tsiviilõigus ning ühinguõigus on kaks erinevat asja. 36. . Mis on juriidiline kohustus? Õiguslik kohustus, tegevus, mida peab täitma õigustatud isiku huvides 37. . Mis on tsiviilõiguse üldosa? Normid, mis kehtivad kõikides tsiviilosa harudes. 38. Mis juhtuks kui tsiviilõiguse üldosa poleks?
Homeros lõi täiesti vabalt, traditsiooni arvestamata. Seega langevad nad formalismi, kujutades Homerose luulet lahtikistuna tõelisest elust. Teised, vastupidi, kahandamata Homerose tähtsust, möönavad, et ta kasutas oma loomingus laialdaselt oma eelkäijate, vanimate aoidide pärandit ja rahvalaulude rikkalikku ainestikku, ent kajastas ühtlasi tõelise kunstnikuna kaasaegset terviklikkust (nn. kriitiline unitarism). Unitaarlaste ühtsusteooria on väikelauludeteooria otseseks vastandiks. Mõnevõrra kujutas endast nende teooriate sünteesi nn. algtuuma- ehk järkjärgulise ekspansiooni teooria, mille esitas G. Hermann. Ta oletas, et algselt lõi Homeros kaks väheldast eepost: ,,Ürg-Iliase" ja ,,Ürg-Odüsseia", mida hiljem järk-järgult laiendasid ja uue ainestikuga täiendasid teised poeedid. Seetõttu säilis
Kaubandusõiguse temaatika: kes on kaupmees ehk ettevõtja; keda see puudutab; kaubandustehingud; kaubanduslik esindus; väärtpaberid ja börs; merekaubandus; maksejõuetus ja pankrot. On eristatavad kaks suunda tsiviilõiguse ja kaubandusõiguse seoste kohta: 1) dualism kaubandusõigust käsitletakse tsiviilõiguse kõrval eraldi õigusharuna. Nt Prantsusmaal on lähtutud dualismist nii teoorias kui ka seadusandlusest (1804 tsiviilõigus; 1907 kaubandusõigus). 2) Unitarism kaubandusõigus on üks osa tsiviilõigusest. Nt Saksamaa, kus neid mõlemat käsitletakse unitaristlikult, kaubandusõigust võetakse tsiviilõiguse ühe eriosana. Ka Eestis on lähtutud unitarismist (alates 1995 kehtiv Äriseadustik see on täpsemalt äriühingute seadustik).Tsiviilõiguse normid kehtivad ka äriõiguse suhtes. Tsiviilõigus on mingil määral äriõiguse üldosaks. Äriõigus, olles küll iseseisvaks normide kogumiks, on kui
6 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 eristatud üksnes praktilistel kaalutlustel (1 õigusharu puhul oleks selle maht liiga suur). Unitaristid väidavad, et tsiviilõigus ja kaubandusõigs on oma olemuselt sarnased, kaubandusõigus on tsiviilõigusest eraldatud vaid praktilistel kaalutlustel. Unitarism valitseb nt Saksamaal. Eestit võib samuti liigitada unitaristlikuks riigiks. Eesti nüüdisaegses eraõiguses ei ole alust äriõigust eraldi õigusvaldkonnana eristada. Kumbki seisukoht ei ole õige/vale. Peab ise analüüsima ja tuletama kumba eelistada. 1.2. Tsiviilõiguse mõiste Tsiviilõiguse pärinemine rooma õigusest. Tsiviilõiguse mõiste (ius civile) pärineb rooma õigusest, kuid sisu mitte. Mida ius civile reguleerib? - Rooma kodanike õigust.
to busines) ja BC (busines to consumer) ja CC (consumer to consumer). Mis on kaubanduserindus? Börs, merekoaubandus, maksejõuetuse panktrot. Olemuslikku vahet ei ole (:S). Kaubandusõiguse ja tsiviilõiguse vahe on vaieldav. Kaks suunda vahekorra selgitamiseks: Dualism selle käsitluse kohaselt on kaubandusõigus iseseisev kaubandusharu. (nt Prantsusmaa, kus on nii tsiviilkoodeks kui ka kaubanduskoodeks. Unitarism Unitarismi põhiväite kohaselt on kaubandusõigus oma olemuselt sama, mis tsiviilõigus, kuid on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla eraldi kaubanduskoodeks (nt Saksamaa, austria, sveits.) (eestis ei ole eraldi kaubanduskoodeksit. Meil võlaõiguses rääkitakse lihtsalt lepingutest, ja meil pole kusagil eraldi reguleeritud kaubandustehing. Küll on võlaõiguse puhul tuleb vahet teha
BB(busines to busines) ja BC (busines to consumer) ja CC (consumer to consumer). Mis on kaubanduserindus? Börs, merekoaubandus, maksejõuetuse panktrot. Olemuslikku vahet ei ole (:S). Kaubandusõiguse ja tsiviilõiguse vahe on vaieldav. Kaks suunda vahekorra selgitamiseks: Dualism – selle käsitluse kohaselt on kaubandusõigus iseseisev kaubandusharu. (nt Prantsusmaa, kus on nii tsiviilkoodeks kui ka kaubanduskoodeks. Unitarism – Unitarismi põhiväite kohaselt on kaubandusõigus oma olemuselt sama, mis tsiviilõigus, kuid on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla eraldi kaubanduskoodeks (nt Saksamaa, austria, šveits.) (eestis ei ole eraldi kaubanduskoodeksit. Meil võlaõiguses rääkitakse lihtsalt lepingutest, ja meil pole kusagil eraldi reguleeritud kaubandustehing. Küll on võlaõiguse puhul tuleb
merekaubandus; maksejõuetus ja pankrot. Erisus tsiviilõigusega tuleneb subjektidest, kelle suhteid reguleeritakse; suhe kaupmees-kaupmees puhul on osapooled samuti võrdsed. Suhte olemus on sama. On eristatavad kaks suunda tsiviilõiguse ja kaubandusõiguse seoste kohta: 1) Dualism selle käsitluse kohaselt on kaubandusõigus iseseisev haru (nt. Prantsusmaal, kus on tsiviilkoodeks ja kaubanduskoodeks) 2) Unitarism selle põhiväite kohaselt on kaubandusõiguse olemus sama, mis tsiviilõiguses, eraldatud on praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla ka eraldi kaubanduskoodeks nagu nt. Saksamaal, Sveitsis, Austrias. Unitaristlike riikide hulgas on ka Eesti, kus pole eraldi kaubanduskoodeksit. Ka Eestis on lähtutud unitarismist (alates 1995 kehtiv Äriseadustik see on täpsemalt äriühingute seadustik)
maksejõuetus ja pankrot. Erisus tsiviilõigusega tuleneb subjektidest, kelle suhteid reguleeritakse; suhe kaupmees-kaupmees puhul on osapooled samuti võrdsed. Suhte olemus on sama. On eristatavad kaks suunda tsiviilõiguse ja kaubandusõiguse seoste kohta: 1) Dualism – selle käsitluse kohaselt on kaubandusõigus iseseisev haru (nt. Prantsusmaal, kus on tsiviilkoodeks ja kaubanduskoodeks) 2) Unitarism – selle põhiväite kohaselt on kaubandusõiguse olemus sama, mis tsiviilõiguses, eraldatud on praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla ka eraldi kaubanduskoodeks nagu nt. Saksamaal, Šveitsis, Austrias. Unitaristlike riikide hulgas on ka Eesti, kus pole eraldi kaubanduskoodeksit. Ka Eestis on lähtutud unitarismist (alates 1995 kehtiv Äriseadustik – see on täpsemalt äriühingute seadustik)
annaabi.ee 
