magevetes. On jõudnud ka Kesk- ja Ida-Euroopasse. Kehva ujunana eelistab aeglase vooluga või seisuveega veekogusid Taimestikurohked veekogud Paljunemine Paljunemisvõimeliseks saab umbes 4-6 cm pikkusena. Kudemiseks vajalik suviselt soe vesi. Marja valvab isakala. Isakala liigutab uimedega vett, et tagada soodsad arengutingimused ja peletab eemale marjaõgijaid. Toitumine Röövtoiduline unimudil on suhteliselt vähenõudlik. Pärast koorumist toitub vee pindmistes kihtides zooplanktonitest. Edaspidi toitub veekogu põhjas kaladest ja põhjaloomadest.(vesilikud, konnad ja kullesed jms.) Esineb ka kannibalismi. Kasutatud materjalid Tiit Hunt ,, Eesti kalad“ Henn Ojaveer, Liina Eek, Jonne Kotta ,,Vee võõrliikide käsiraamat“ Tänan tähelepanu eest!
Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala LESTALISED Lest Kammeljas
näiteks Tartu maakonnas; 6) Lusitaania teetigu- Portugalist pärit tigu on levinud Kesk- ja Põhja-Euroopasse, viimastel aastatel ka Eestisse; uutesse paikadesse levib liik peamiselt munadena koos mulla ja taimedega; 7) Signaalvähk- leiti Eestis vähiuuringute käigus 2008. aastal Mustjõest Harjumaalt; 8) Sosnovski karuputk- naturaliseerunud liik; tõrjub looduslikud rohttaimed välja ja ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda; 9) Unimudil- Eestis leiti esmakordselt 2005. aastal Narva veehoidlast; talub hästi reostust, hapnikuvaegust, veekogude külmumist ja kuivamist; 10) Punakõrv-ilukilpkonn- lemmikloomana toodud paljudesse Euroopa riikidesse, sealhulgas Eestisse; 11) Ameerika kevadvõhk- pärismaisena kasvab Põhja-Ameerika lääneosas; Euroopas kasvatatakse aedades dekoratiivtaimena alates 20. sajandi algusest;
Ökoloogia, keskkonna globaalprobleemide ja looduskaitse kontrolltöö I: Vali õige vastus! 1. Punasest raamatust on ... versiooni: a) 2 b) 4 c) 8 d) 12 2. Narva jõkke elama asunud võõrliik on: a) kobras b) tuulehaug c) unimudil d) sinikael-part 3. Jäänukliik pole: a) hahk b) halljänes c) jugapuu d) viigerhüljes 4. Reservaat asub kaitseala: a) servades b) ümber c) keskel d) nurkades 5. Taimtoiduline loom on: a) ilves b) haug c) raudkull d) vesirott 6. Herbivoor on ... toiduline loomaliik: a) sega b) taim c) loom d) kõdu 7. Lehetäi ja sipelga vahel on: a) parasitism b) kisklus c) kommensalism d) sümbioos 8. Stenofaag on: a) punarebane b) naerukajakas c) suurpanda d) särg 9
Tagajärjed: taastumatud loodusvarad saavad otsa; loodusvarade kaevandamine kahjustab seda ümbritsevat loodust Lahendused:loodusvarade säästlik tarbimine; tuleks kasutada rohkem taastuvaid loodusvarasid; tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja töötlemise tehnoloogiat. Looduskaitse Looduskaitse eesmärk on säilitada liigiline mitmekesisus. Liigilist mitmekesisust ohustab eelkõige inimene: elupaikade hävimine; jahindus/kaladnus; keskkonna saastamine; võõrliikide sisse toomine (unimudil, Ameerika naarits) Eestis kehtib mitmekesisuse tagamiseks Looduskaitseseadus al. 2004. aastast.Selle on 2 poolt: kaitstavad objektid ning seadusandlus. Liigilise mitmekesisuse säilitamiseks on kehtestatud jahihooajad, püügiload, ehituskeeld Objektid jag. 3ks: 1.)kaitsealad - rahvuspargid(5), nt: Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Soomaa, Karula. Seal on kaitse all kõik - LK-alad (82), nt: Endla raba - maastikukaitsealad (116), nt: Kõpu maastikukaitseala 2.)kaitsealused liigid 3
- tõhusama põllumajandustehnika kasutamine Liikluskoormuse suurenemine: kahepaiksete hukkumine rände ajal Elupaikade fragmenteerumine ja hävimine (kõre rannaniidud, mudakonn vajab kvaliteetseid sigimisveekogusid ja kaevumiseks liivast pinnast; kivisisalik vajab munemiseks lahtise liivaga alasid). Võõrliigid kahjulikud tulnukad võivad olla nii kahepaiksed (härgkonn, aaga) kui kalad (Eestis on kahepaiksetele suureks ohuks kaugida unimudil). Veekogusid ohustavad võõrtaimed, tulnuktaimed võivad kahjustada ka roomajate elupaiku jne Kaubandus ja tarvitamine toiduks Kliimamuutused Kõrge UV-B kiirguse tase Keskkonna reostumine ja hapestumine Haigused ja parasiidid (viirused, kütridiomükoos seenhaigus, mis on põhjustanud paljude kahepaikseliikide lokaalseid väljasuremisi näiteks Austraalias ja Lõuna- Ameerikas) Eri tegurite koosmõjud Roomajate ohutegurid:
Kompleksne ja eriline elupaiganõudlus Väheliikuvad (eriti kilpkonnad) Ohutegurid: Elupaikade hävimine (kõre – rannaniidud, mudakonn – vajab kvaliteetseid sigimisveekogusid ja kaevumiseks liivast pinnast; kivisisalik vajab munemiseks lahtise liivaga alasid). Võõrliigid – kahjulikud tulnukad võivad olla nii kahepaiksed (härgkonn, aaga) kui kalad (Eestis on kahepaiksetele suureks ohuks kaugida unimudil) . Veekogusid ohustavad võõrtaimed, tulnuktaimed võivad kahjustada ka roomajate elupaiku jne Kaubandus ja tarvitamine toiduks Kliimamuutused Kõrge UV-B kiirguse tase Keskkonna reostumine ja hapestumine Haigused ja parasiidid Eri tegurite koosmõjud
võtmeheinad, kollalised ja oligotroofsete veekogude liigid (lahnarohud ja vesilobeelia). Võõrliik- liik, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt. Must nimekiri/raamat- võõrliikide andmebaas, tagajärjeks on ökosüsteemi tasakaalu rikkumine ja kohalike liikide väljatõrjumine. Invasiivseid liike on kõikidest võõrliikidest kümmekond protsenti. Võõrliikide ohjamine: · Keskkonnaregistri rakenduses (2016) 6 liiki: Sosnowski karuputk, kaugida unimudil, järvekonn, hispaania teetigu, kurdlehine kibuvits, verev lemmalts. Olemas on karuputke ohjamiskava 2011-2015. Tegelikult on võõrliike rohkem! · EL võõrliikide määrus: 23 looma- ja 14 taimeliiki. Eesti looduses on 5 looma- ja 3 taimeliiki (hiina villkäppkrabi, nutria, signaalvähk, kaugida unimudil, punakõrv ilukilpkonn; pärsia ja Sosnovski karuputk, ameerika kevadvõhk). Rahvusvahelised konventsioonid.
Võõrliik, must nimekiri/raamat: Võõrliikideks loetakse liike, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt. Loodusliku levila laienemise käigus siia sattunud liike võõrliikideks ei peeta. Tagajärjeks on ökosüsteemi tasakaalu rikkumine ja kohalike liikide väljatõrjumine. Agressiivseid liike on kõikidest võõrliikidest kümmekond protsenti (1/10 reegel). Keskkonnaregistri rakenduses 3 liiki: Sosnowski karuputk, kaugida unimudil, kurdlehine kibuvits. Karuputke ohjamiskava 2011-2015. Kähriku ohjamiskava. Maismaa ja vee võõrliikide käsiraamat. Nö uued tegijad: Hispaania teetigu; Kammloom Mnemiopsis sp.; Šaakal (vale, enam ei ole võõrliik, kuna on siia ise rännanud, sellest aastast lisatakse ka ulukite jahinimekirja).; Harrise mudakrabi. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused: Komplitseeritud ja aeglane paljunemine; mükoriisa olemasolu; kitsas ökoloogiline
hapnikuta võimelised elama mingi aja, kui glükogeeni maksas palju on ja külmad kraadid on), vertikaalne ja horisontaalne migratsioon. Võivad ka õhuhapnikku hingata- Obligatoorsed õhuhingajad- peavad tulema vee pinnale, et hingata, jää on neile paha. Sekundaarsed õhuhingajad-lõpused paremini arenenud ja ei pea vee peal hingama. Hüpoksia esineb: väikesed, madalad veekogud- 1,5 m, eutroofsed järved, korallriffid, väikesed veekogud, ajutised veekogud tõusu-mõõna ajal jne. Kaud-ida unimudil (tulnukliik)- ainus, kes suudab vastu pidada hapniku puudusele (jää all nt). Jää all hapnikku rohkem- põhjas vähem. Kalad ei ole need, kes loodusveekogu hapniku ära tarbivad- SEDA TEEB ORGAANILINE AINE. Vee-elanike orienteerumine ja liikumine Retseptoritega tajub olend, kus on soodne keskkond tema vajaduste rahuldamiseks, ta kas liigub ise sinna või arendab kohastumuse, mis teda sinna kannaks või püsibki seal, kus on soodsad olud. Hapnik ja toit liiguvad vees kergemini kui õhus
sealtki keeruline leida ja lisaks õpetajatele on mitmed teadlased valmis noori selles valdkonnas juhendama. Uurimisobjektideks on olnud kõik elusorganismid alates hulkharjasussidest mäkrade ja laborihiirteni, teemade valik on lõputu. Oma kodukoha üldist liigirikkust, erinevate liikide eluviise ja arvukust vaatlevate tööde kõrval on uurimise all olnud ka mitmed võõrliigid ja nende mõju meie loodusele (Sosnovski karuputk, unimudil, rändkarp), tööstusmaastike taastaimestumine ja -taimestamine, ohustatud ja kaitsealused liigid (näiteks luuderohi, nõmmnelk, tursk, kõre) aga ka inimkaaslejad, kes vahel meile meelehärmigi valmistavad (nagu näiteks hakid ja linnarebased) või kahjurid (näiteks kartulimardikas) jne. Mitmetes koolides on sama teema läinud mõne aasta pärast uuele ringile, mis annab võimaluse põnevateks võrdlusuuringuteks. Kõige lähemal on noortele
)) --- 74 Huvitav Viimastel aastatel on mereteid pidi kulgev võõrliikide vahetus muutunud üha suuremaks probleemiks. On leitud tulnukaid nii Uus-Meremaalt kui ka Põhja-Ameerikast ja nad on siin kodunenud. Kui võõrliik tõrjub kõrvale vanu liike, võib elustik muutuda ühekülgseks ja ökosüsteem kahjustuda. Toiduvõrku on näiteks tugevasti muutnud Läänemeres levinud röövtoiduline vesikirp. Praeguseks on meie merest leitud üle 100 võõrliigi (unimudil, villkäppkrabi jt). ((Foto: Naftatankeri uppumine India ookeanis. Õnneks pole sellised pildid Läänemerel kuigi tavalised. Tankerite lekkimisi juhtub paraku aga igal aastal.)) Otseselt ei ole Läänemerest püütud kala söömine inimese tervisele siiski ohtlik, kõik sõltub kogusest. Oluline on ka valgla maakasutusviis, see, milliseid põlluväetisi kasutatakse. Üha kasvab Läänemerel ka laevaliiklus, millel samuti on mõju merekeskkonnale. Iga päev
Turb Pakslaup Vinträim Must mudil Säinas Trulling Ansoovis Väike Lepamaim Hink Lõhi mudilake Roosärg Vingerjas Meriforell Pisimudilake Valgeamuur Säga Merisiig Kirjumudil Tõugjas Luts Meritint Unimudil Mudamaim Ogalik Tuulehaug Makrell Linask Luukarits Neljapoiselut Mõõkkala Koha s Merihärg Ahven Pollak Nolgus Kiisk Tursk Meripühvel Võldas Raudkiisk Merivarblane
annaabi.ee 
