on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism kasutab uneaega ka kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus. Uni jaguneb viieks astmeks: Esimesed neli saadiumit on mitte-Rem-uni. Une esimene staadium: See on kerge uni kestusega kuni 2 minutit. Teeta-lainete ilmumine kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained, keha lõdvestub. Une esimesest staadiumist toimub üleminek ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad selles staadiumis ootamatuid lihastõmblusi (müokloonia) või kukkumisetunnet sarnaseid sellele, mis esinevad ehmumisel. 2 Une teine staadium - uinumine, kestusega umbes 20 minutit. Aeglased kõrgevoltaazilised negatiivse järelsakiga lained (K-kompleksid). Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda
eeldavad eneseteadvust 8. Kirjelda une staadiume Täiskasvanu unestruktuur 1. unestaadium 15% kogu une ajast 2. unestaadium 50% kogu une ajast 3. + 4. unestaadium 2025% kogu une ajast REMuni 2025% kogu une ajast Une kestus kokku 7 8 tundi Une esimene staadium · teetalainete ilmumine; · lihastoonuse alanemine · kiirete silma liigutuste kadumine Une 1st on ülemineku seisund ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad selles staadiumis ootamatuid lihastõmblusi (müokloonia) või kukkumisetunnet sarnaseid sellele, mis esinevad ehmumisel. Une teine staadium · aeglased kõrgevoltaazilised negatiivse järelsakiga lained (Kkompleksid), · üksikud deltalained · silmade liigutused on kadunud. · lihastoonus mõõdukalt alanenud. Une kolmas staadium
uneks ehk REM uneks. Need kaks uneperioodi jagunevad veel omakorda viieks staadiumiks, mis moodustavad ühe tervikliku unetsükli. 2.1. NREM uni Rahulik uni ehk NREM uni koosneb neljast faasist. Kaks esimest on pindmise une staadiumid. Ülejäänud kaks on aga sügava une staadiumid, millele käigus aju ja lihastoonuse aktiivsus raugeb täielikult. (Veldi & Paavle, 2012) 2.1.1. Esimene staadium Une esimene staadium on ülemineku faas ärkvelolekust uneseisundisse ja moodustab 5% kogu uneajast. NREM une esimene staadium kestab keskmiselt 1-7 minutit. Pindmise une tekkides silmaliigutuste aktiivsus väheneb märgatavalt, kuid aeglane liikuvus jääb alles. (Veldi, 2009) 2.1.2. Teine staadium Teises unestaadiumis ei reageeri inimorganism enam nõrgematele välisärritajatele. Teises faasis veedab inimene umbes poole kogu uneajast, unerohtude tarbimine mõjutab just eelkõige just teist une faasi. (Veldi & Paavle, 2012) 2.1.3
aktiivne (sarnane ärkvelolekuga) või kohati aktiivsem kui ärkvel olles. Iseloomustus: lihastoonus madal, kiired silmaliigutused, stimul. ajupiirkondi mis on seotud õppimisega, öö jooksul 4-5 REM une faasi, esinevad unenäod. Unestaadiumid (une aeg 7-8h): uni koosneb staadiumitest, korduvad 4-5x, ühe tsükli keskmine pikkus 90-110min (staadiumid 1-5=1 tsükkel) 1. Esimene staadium e kerge uni: üleminek ärvelolekust uneseisundisse. Võib esineda ootamatuid lihastõmblusi või kukkumistunnet. Lihastoonuse alanemine, kiirete silma liig kadumine. (1-5% kogu une ajast, 2min) 2. Teine staadium ehk uinumine: silmade liigutused kadunud, lihastoonus mõõdukalt alanenud (50% kua, 20min) 3. Kolmas staadium: 3. ja 4. unestaadium kokku = sügav- ehk aeglane uni. 4. Neljas staadium: silmaliigutusi ei ole, tähtis närvisüsteemi taastumise osas, et
diabeedihaigetel, võivad nad loobuda insuliini kasutamisest. (c) haiguslik tüsenemiskartus, väga ranged kehakaalu piirangud, mis on selgelt väiksemad premorbiidsest kehakaalust, mida võiks arsti arvates pidada optimaalseks või tervislikuks. Unehäired Normaalse une struktuur (mREM-une faasid, REM-uni, neurofüsioloogiliste parameetrite tsirkaadsed muutused) Faasid. Esimene staadium: Ärkvelolekust uneseisundisse. Teeta-lained. Lihastoonuse alanemine. Kiirete silma liigutuste kadumine. Teine staadium: Silmade liigutused kadunud, K-kompleksid. Unespindlid Kolmas staadium: Delta lainete osakaal 20-50%. 3. ja 4. unestaadiumit kokku nimetatakse sügavaks e aeglaseks e deltauneks. Neljas staadium: deltalaineid üle 50%. Lihastoonus madal. Rem-uni: tekib esmakordselt keskimselt 70 kuni 90 min pärast uinumist esimese une tsükli lõpus. Kiirete silmade liigutused
Unevajadus väheneb vanuse kasvades (vastsündinu magab 16 h ööp, 50-90 4-6h). Tänapäeval ei käsitleta und kui pelgalt aktiivsuse puudumist, vaid kui kvalitatiivselt erinevat aktiivsust, mida isel toimuva teadvuse puudumine ja küllaktki aktiivne ainevahetus NS- i teatud osades, mida käivitavad spetsiaalsed NS- i lülid. Üldist ajukoore pidurdust esile kutsuvatest struktuuridest on olulisim ajutüve retikularformatsioon, mille üleneva, ajukoort ergastava mõju pidurdamine viibki uneseisundisse. Oluline roll raphe tuumal. Tähelepanuväärseimaid teadlased une uurimise vallas: Eugene Aserinsky, William Dement ja Nathan Kleitman. Uneajast enamiku (80-85%) hõlmab nn vaikne või rahulik uni, mille vältel toimub aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalituse ja hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. Tahulikul unel on 4 staadiumi, mille vaheldumisel
hüpotalamuse osad). Järelikult ei ole ärkveloleku ja une eest vastutav ainult retikulaarformatsioon. 51. Une tüübid. 1. unestaadium 1-5% kogu une ajast Uni algab esimese staadiumiga, millele viitavad : lihastoonuse alanemine ; kiirete silma liigutuste kadumine (võib näha aeglast silmade liikumist, mis kaob üleminekul une 2 staadiumi). Une 1-st on ülemineku seisund ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad selles staadiumis ootamatuid lihastõmblusi (müokloonia) või kukkumisetunnet sarnaseid sellele, mis esinevad ehmumisel. 2. unestaadium 50% kogu une ajast silmade liigutused on kadunud lihastoonus mõõdukalt alanenud. 3. unestaadium ja 4. unestaadium 3. ja 4. unestaadiumit kokku nimetatakse ka sügavaks e. aeglaseks e. deltauneks. Lihastoonus madal. Silmade liigutusi ei ole.
esitatu muutub ajapikku psüühikasiseseks võtete ja operatsioonide pagasiks, mille abil lahendatakse ülesandeid iseseisvalt ja teadlikult. Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Tänapäeval ei käsitleta und kui pelgalt aktiivsuse puudumist, vaid kui kvalitatiivselt erinevat aktiivsust. Retikulaarformatsiooni pidurdumine viibki uneseisundisse. Hüpnoos on unetaoline seisund, ,,osaline uni". Aktiivsuse algallikaks on vajadused, mis on elu-, tegevuse või arengutingimuse puudumise tunnetamine. 1)orgaanilised vajadused; 2)funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse; 3)sotsiaalsed; 4)vaimsed; 5)esteetilised Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldatud. Üheks käepärasemaks vahendiks inimesest esmase ettekujutise saamisel on tema vajaduste
annaabi.ee 
