alateadvus-mälestused, allasurutud häbi, hirmud, püsimälu faktid ja oskused(,,MA TAHAN" muudab inimese mugavaks ja laisaks. + ürginstinktid Thantos ja eros. Psühhoanalüüsi uurimismeetodid: 1. eneseanalüüs meetod, kus inimene jutustab oma elust, lapsepõlvest 2. hüpnoos alateadvuseni jõudmine, teadvuse kontrolli kaotamise kaudu ( on uurimis ja ravimeetod) 3. kunstiteoste analüüs e. loomingu analüüs 4. unenägude seletamine 4 unefaasi 5. keelevääratused keelelised apsud ja unustamised A.Adler psühhoanalüütik: teooria: inimest paneb tegutsema võimuiha e soov ületada endas aegajalt maadvõtvat alavrsustunnet Jung kollektiivne alateadvus sugupõlvede talletatud kogemused ja teadmised. Teooria: igal inimesel eksisteerib lisaks isiksuslikule alateadvusele ka kollektiivne alateadvus, milles peitub oma rahva, kogukonna, suguvõsa lugu. Sellega seostub identiteet e samastumine Humanistlik psühholoogia: 20
Unehäire on terviserike, mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. UNEHÄIRETE JAGUNEMINE 1) Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. Düssomniad on näiteks insomnia ehk unetus, hüpersomnia, hilinenud unefaasi sündroom ja varajase une sündroom. 2) Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused. Parasomniate alla kuuluvad somnambulism ehk kuutõbi, uneärevus, unepaanika ja uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Kuue magamisasendi teooria 1. Looteasend 3. Igatseja Seda tüüpi inimesed: Need inimesed:
seisundis inimese ajutegevuse erinevaid tasandeid. Koostatud graafik iseloomustab normaalset und, mis jaguneb korrapärasteks korduvateks faasideks, ulatudes ärkveloleku sarnasest faasist (esimesest faasist) kuni peaaegu et koomafaasini (neljas faas). Une niisugune tsükilisus, mis viib kergest unest sügavamasse ja toob sealt jälle tagasi, kordub igal ööl mitu korda. Selle tsükli iga faasi kohta saab tänu EEG-aparaadi võngetele nii mõndagi välja lugeda. Iga unefaasi kohta saab koostada talle omase graafiku. Seda saab tuvastada katseisiku aju kolme piirkonna elektriliste voolude ja silmaliigutuste põhjal. Esimese veeu ,,alfarütm" näitab, et katseisik on küll ärkvel, aga puhkab, silmad suletud. Katseisiku uinudes graafik muutub (algfaas 1); nõrgad silmaliigutused siiski erinevad. Faas 2 osutab ,,unevärtnatele", s.t. ahastele lainerühmadele. Esimese 90-minutilise tsükliga jõuab katseisik kiiresti 4.faasi nüüd ulatuvad ajulained sügavamale, on
kehatemperatuur alaneb; 3. faas: sügav uni, küllaltki raske ärgata ja ärgates võtab ümbrusega kohanemine aega, ajulained on väga aeglased, verevool on suunatud lihastesse, et taastada füüsilist energiat, selles etapis võib esineda unes kõndimist või teisi sarnaseid seisundeid. REM uni ehk unenägude uni, mil puhkab vaim: 4. faas: pärast 70-90 minutit magamist laskub inimene sellisesse unefaasi, mil nähakse unenägusid, ajutegevus on aktiivne, silmad liiguvad kiiresti ent ülejäänud keha on halvatuna paigal, hingamine on nõrk ja ebakorrapärane, vererõhk tõuseb. REM und kogevad ka kõik ülejäänud imetajad ja linnud, mistõttu võib järeldada, et ka nemad näevad unenägusid! Kui ärgata ja seejärel olukorraga kohaneda on väga raske, tundes suurt uimasust ja mõru meelt, on ärkamine sattunud kõige sügavama une faasile. Võib järeldada, et
Liigitus: Unehäire ehk somnipaatia on inimese või looma unerütmi häire. Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks. Sisu põhjal jagatakse unehäired kolmeks: Düssomniad Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. · Insomnia ehk unetus · Hüpersomnia · Une-ärkveloleku rütmi häire · Hilinenud unefaasi sündroom · Varajase une sündroom Parasomniad Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: · Somnambulism ehk unesrändamine ehk kuutõbi · Uneapnoe · Uneärevus · Unepaanika Muud unehäired · Narkolepsia ja katapleksia · Kleine'i-Levini sündroom · Ajavahestress 3 Insomnia ehk unetus
kiiresti erinvates suundades(mitte kõõrdi, vaid vaadatakse lihtsalt niiöelda igale poole). Sellepärast toimub REM unestaadiumi ajal palju unistamist, kuid keha on kogu selle aja jooksul halvatud. REM põhimõtteliselt koosnebki keha halvatusest ja aju tegevusest. Sellepärast kutsutakse seda unestaadiumit ka paradoksaalseks uneks. REM und kogetakse kõige rohkem imiku eas ning varases lapsepõlves. Noorukieas ja noores täiskasvanueas on on REMi unefaasi jõudmine vähenud. Kui imikud on umbes 50% oma uneajast REM staasis, siis täiskasvanud on kõigest 20%. How Much Sleep Do You Need? Unevajadus sõltub täiesti individuaalist. Keskelt läbi võib öelda, et imikutel on vaja magada umbes 16-18 tundi päevas, teismelistel umbes 9 tundi ja täiskasvanutel 6-8 tundi. Kuigi inimese unevajadus kasvab siis, kui ta on pidanud ärkama varakult ning jäänud ilma oma
(glutamaat) signaalid PVN-käbinäärme juhteteele. Melatoniini sekretsioon algab paar tundi enne magamaminekut ning selle kestus sõltub otseselt pimeda perioodi pikkusest. Melatoniin tekitab unisust, alandab kehatemperatuuri. Une mõõtmine POLÜSOMNOGRAAFIA : 1. Elektroentsefalograafia (EEG) 2. Elektromüograafia (EMG) 3. Elektrookulograafia (EOG) 2 unefaasi, aeglane (NREM-uni, SWS) ja REM-uni (paradoksaalne e kiire. Ühe unetsükli pikkus on keskmiselt 90- 110 minutit; 4-6 tsüklit. Und reguleerivad kaks protsessi: 1. Homöostaatiline protsess, mis sõltub kuhjunud unevajadusest ( e eelnevast une ja ärkveloleku kestusest) ning mõjutab eelkõige aeglase une kestust. 2. Ööpäevarütmid, mis mõjutavad REM-une olemasolu ja kestust ning aeglase une/REM-une suhet.
Une mehhanismid: Bioloogiline väsimus (õhtul magamajäämine), sisemine kell (melatoniin, raske hommikul tõusta) Ajavöötme muutus- (bioloogilise väsimuse peale ei saa magama jääda + melatoniini tase kõrge "päeval", muutub väsimuse rütm, valguse/pimeduse faasi nihe püüab mõjutada malatoniini rütmi uude kohta nihutada Ajavööndi muutmisega kaasnevad terviseprobleemid: hooajaline afektiseisund(talvine depressioon, hilinenud unefaasi sündroom(uni tekib alles hommikul, päeval unine), tsikadiaalse rütmi häired, hüpertensioon, krooniline väsimus Rohkem probleeme on liikumisel ida-suunas (varem tõusmine) Kohanemine 2...3 päeva kuni 3 nädalat (soovitatav une pikkus 7-8 tundi, kasutada võimalusel lõunauinakuid, süüa varem ja kasutada süsivesikute rohket toitu (kergemini seeditav, vähem valku) Unele ei ole asendajat! KEHA KAITSESÜSTEEMID
Uuringud näitavad, et magamine on lapse kesknärvisüsteemi arengu seisukohalt ülioluline. Lapse aju on esimese kahe elukuu jooksul aktiivsem kui ühelgi teisel eluperioodil. Sel ajal veedab imik 70% oma ajast magades,mistõttu on hea ja täisväärtuslik uni oluline lapse loomupärases arengus ning ajutegevuses. Magades elab imik mitmeid kordi läbi ärkvel olles kogetud asju.See mehhanism aitab lapsel mäletada mängimiseks ja õppimiseks vajalikke oskusi.Beebidel on ainult kaks unefaasi: aktiivne uni ning sügav uni.Laste magamisharjumused erinevad kõvasti mõned magavad juba sündimisest alates vaikselt kogu öö,teisel läheb aega vähemalt aasta,et harjuda regulaarse unereziimiga.Sagedane ärkamine öö jooksul on tingitud sellest,et suurem osa nende magamisest on kerge,aktiivne unefaas. Iga laps magab isemoodi. Esimese 3 kuu jooksul ei maksa oodata pikemat und kui 2-3 tundi järjest.Mõnel lapsel ei ole algusel mingit vahet päeva ja öö vahel
annaabi.ee 
