kasvuprotsessiga; 3) keharakkude taastumine; reservide loomine aktiivseks tegevuseks; 4) Uni tagab oluliste seoste (info) säilitamise, mis võivad kaduda, kui neid pikema aja vältel ei kasutata. 6 Info säilimse osas on ilmselt oluline koht REM-unel ("kõvaketta ümberkirjutamine"). Kuna aju on aineliselt pidevalt muutuv keskkond, on info püsivuse tagamiseks on vajalik selle perioodiline "ülesalvestamine". Unedeprivatsiooni järgselt esmalt taastatakse sügava une ja seejärel REM-une puudus. ● unetu öö järgselt aeglase une osa võib tõusta 20%-lt 50-ni ja seda pindmise une arvel (1-2 unestaadium); ● sügava une puudus korvatakse reegline täielikult; ● REM-uni korvatakse alles pärast sügava une puuduse likvideerimist ja umbes 50% ulatuses 7 2 Unenäod Unenägudena kirjeldatavad fenomenid on täheldatavad valdavalt REM-une ajal,
saame piisavalt magada või ei. Hästimaganud inimene on hommikul värske, ta näeb reibas välja, tema töö on päeval tootlikum, tema suhtlemine teistega vabam ja ta ise on heas meeleolus. Ôigesti jaotatud töö, liikumise ja puhkuse vaheldumine mõjuvad hästi tervisele ja ka inimese välimusele. Ûlepingutused ja kurnatus seevastu muudavad meid vanemaks ja hakkavad koormama immuunsüsteemi (Tlu õppematerjalid). Ebapiisava ööune tagajärjel jääb inimene unedeprivatsiooni ehk kroonilisesse unepuudusesse. See võib ilmneda, kui ööuni on jäänud liiga lühikeseks, ei ole õigesti reguleerunud (öö ja päeva une vahekord) või on kehva kvaliteediga. Sotsiaalne surve olla pidevas infovoos, vähene enesekontroll nutiseadmete kasutamise ajalise piiri seadmisel, kooli kohustused ja kunstlik valgus võivad põhjustada hilist magamaminekut. Võrreldes unepuuduse all kannatavate lastega on väljapuhanud laste enesetunne parem, neil
2) sest kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel sügava une ajal seostub kasvuprotsessiga; 3) keharakkude taastumiseks; reservide loomiseks aktiivseks tegevuseks Uni tagab oluliste seoste (info) säilitamise, mis võivad kaduda, kui neid pikema aja vältel ei kasutata. Info säilimse osas on ilmselt oluline koht REM-unel (nagu "kõvaketta ümberkirjutamine"). Kuna aju on aineliselt pidevalt muutuv keskkond, on info püsivuse tagamiseks on vajalik selle perioodiline "ülesalvestamine". Unedeprivatsiooni järgselt taastatakse esmalt sügava une puudus ja seejärel REM-une puudus. Unetu öö järgselt võib aeglase une osa tõusta 20%-lt 50%-ni ja seda pindmise 5 une arvel (1-2 unestaadium). Sügava une puudus korvatakse reegline täielikult. REM-uni korvatakse alles pärast sügava une puuduse likvideerimist ja umbes 50% ulatuses.
Unepuudusest nõrgestub immunsüsteem, alaneb ka stressi talumisvõime ning alaneb kehatemperatuur (ööpäevase muutuse vähenemine). Magamatuse tagajärjel halveneb ka keskendumisvõime, motoorse reaktsiooniaja pikenemine, väheneb ka vaimne töövõime (näiteks õppimisvõime). Pikaajalise magamatuse tõttu tekivad kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid, "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati isegi ei tajuta. Unedeprivatsiooni järgselt taastatakse esmalt sügav uni ja seejärel REM-une puudus. Unetu öö järgselt aeglase une osa võib tõusta 20%-lt 50-ni ja seda pindmise une arvel (1-2 unestaadium). Sügava unepuudus korvatakse reegline täielikult. REM-uni korvatakse alles pärast sügava unepuuduse likvideerimist ja umbes 50% ulatuses Miks uni ei tule? Unehäirete põhjusi on mitut sorti. Tegu võib olla psüühiliste hädadega. Nii
(self-efficacy) ja selle põhjused. 4. Uni -Kantola P (2007). Sleep deprivation: Impact on cognitive performance. Neuropsychiatr Dis Treat. 3(5): 553567. Unedeprivatsioon ja (osaline, krooniline) unerestriktsioon. Une regulatsiooni kahe-portsessi mudel (two-process model of sleep regulation) ja unepuuduse kaks peamist mõju (üldine mõju ärksusele ja tähelepanule; selektiivne mõju teatud ajupiirkondadele, nt prefrontaalse tundlikkuse hüpotees). Akuutse täieliku unedeprivatsiooni mõju tunnetusele (sh tähelepanu ja töömälu, pikaajaline mälu, motivatsioon, oma kognitiivse soorituse hindamine). Kroonilise unepuuduse mõju. Taastumine unedeprivatsioonist. Treatment of Insomnia: An Update. An American Academy of Sleep Medicine Report. Sleep 29(11): 1415-1419. Tõenduspõhised soovitused unetuse raviks (sekkumised; stiimulikontroll; lõõgastumine; unerestriktsioon; KKT; multikomponentne teraapia; paradoksaalne intentsioon; biotagasiside;
ajal kummalised ilmingud. Näiteks Tononi ja Cirelli tõestasid, et kui inimene magab sügavat und, siis väheneb ühtlaselt tal ajus olevad sünaptilised ühendused. See aitab võimaldada vähendada energiatarbimist ja samas ka mälusisud salvestuvad paremini. See tähendab ka seda, et ärkvelolekus suureneb ajus sünapsite ühendused ( ehk seepärast inimese ajukoores suurenebki erutatavus, kui nad on üsna pikalt ärkvel - samuti ka unedeprivatsiooni tõttu ), kuid sügava une ajal vähenevad ühtlaselt need sünapsite ühendused. Need kaks eri tahku kompenseerivad üksteist. Kui inimese une ajal vähenevad ajus olevate neuronite sünaptilised ühendused, siis järelikult ei saa impulsid ajus enam 19 nii vabalt liikuda. Seda võimaldavad sünaptilised ühendused on tohutult vähenenud. 2.4 Teadvus ajas ja ruumis Inimese teadvuslik kogemus on ajas pidev ja ruumis ühtne
Kuid Tononi ja Cirelli tõestasid, et kui inimene magab sügavat und, siis väheneb ühtlaselt tal ajus olevad sünaptilised ühendused. See aitab võimaldada vähendada energiatarbimist ja samas ka 6 mälusisud salvestuvad paremini. See tähendab ka seda, et ärkvelolekus suureneb ajus sünapsite ühendused ( ehk seepärast inimese ajukoores suurenebki erutatavus, kui nad on üsna pikalt ärkvel - samuti ka unedeprivatsiooni tõttu ), kuid sügava une ajal väheneb ühtlaselt need sünapsite ühendused. Need kaks eri tahku kompenseerivad üksteist. Kui inimese une ajal vähenevad ajus olevate neuronite sünaptilised ühendused, siis järelikult ei saa impulsid ajus enam nii vabalt liikuda ja seega ajupiirkonnad ei ole enam aktiveerunud. Teadvus ei saa eksisteerida, sest impulsid ei saa enam koonduda ühte ruumipunkti. Seda võimaldavad sünaptilised ühendused on tohutult vähenenud.
ajal kummalised ilmingud. Näiteks Tononi ja Cirelli tõestasid, et kui inimene magab sügavat und, siis väheneb ühtlaselt tal ajus olevad sünaptilised ühendused. See aitab võimaldada vähendada energiatarbimist ja samas ka mälusisud salvestuvad paremini. See tähendab ka seda, et ärkvelolekus suureneb ajus sünapsite ühendused ( ehk seepärast inimese ajukoores suurenebki erutatavus, kui nad on üsna pikalt ärkvel - samuti ka unedeprivatsiooni tõttu ), kuid sügava une ajal vähenevad ühtlaselt need sünapsite ühendused. Need kaks eri tahku kompenseerivad üksteist. Kui inimese une ajal vähenevad ajus olevate neuronite sünaptilised ühendused, siis järelikult ei saa impulsid ajus enam nii vabalt liikuda. Seda võimaldavad sünaptilised ühendused on tohutult vähenenud. 2.4 Teadvus ajas ja ruumis Inimese teadvuslik kogemus on ajas pidev ja ruumis ühtne. See tuleneb otseselt inimese
annaabi.ee 
