lisaandmeid. Kindlasti tuleb tagasi minna õnnetuskohale ja teatada abi peatsest saabumisest ning anda edasi saadud juhendid. 6. Rahulikul ja selgelt edastatud abikutse tagab lisaabi kiire saabumise. 2) Elustamise logaritm. Tegutsemine südame- ja hingamisseiskude korral. 1. Südame seiskumise korral: · Kontrollin järsku teadvuse kaodaul hingamiseja pulsi olemasolu kaelal ühisel unearteril. · Kui pulss puudub, kutsun abi telefonil 003 või 112. · Aja päästmiseks, alustan kõnet ,, Elustamist vajav kannatanu!" · Alustan elustamist: avan hingamisteed ning alustan kuntstlikku hingamist ja välist südamemassaazi. 2. Hingamisteede avamine: · Kallutan kannatanu otsmikule asetatud käega ta pead tahapoole ja tõsta teise käe kahe esimese sõrmega alalõuga ülespoole; vajaduse korral:
·Keera kannatanu pea otse ·Aseta üks käsi kannatanu laubale ja suru peopesaga pea ettevaatlikult kuklasse ·Teise käe nimetis- ja keskmine sõrm pane lõuaotsa alla ja tõsta lõuga ette-üles Kontrolli uuesti hingamist: kalluta oma pead nii, et sinu kõrv oleks 2-3 sentimeetri kaugusel kannatanu suust ja sinu pilk suunatud kannatanu rindkerele KONTROLLI SÜDAMETALITLUST · Leia pulss kaelal unearteril kõrisõlme kõrval · Otsusta 5 sekundi jooksul · Kui sa pole kindel oma oskustes, ära kuluta aega pulsi otsimisele KONTROLLI SÜDAMETALITLUST · Leia pulss kaelal unearteril kõrisõlme kõrval Otsusta 5 sekundi jooksul Kui sa pole kindel oma oskustes, ära kuluta aega pulsi otsimisele Kui kannatanu ei hinga ja pulssi ei ole tunda alusta elustamist Elustamiseks pane kannatanu lamama selili kõvale alusele Lasku põlvili kannatanu kõrvale
Surm vees · tavaliselt südamehaige hapnikuga varustus südames häirub · INFARKTILE järgneb uppumine NB! Üleväsimuse korral võib saabuda sama juhtum. Tegutsemisjuhised: · kui uppuja on olnud vee all ega hinga, alusta kiiresti hingamiselustamist. Ainult väga hea ujuja on suuteline ujumise ajal puhuma õhku päästetava inimese kopsudesse. Tavaliselt võib alustada elustamist kohe pärast uppuja veest välja toomist. · Kui kaelal ühisel unearteril pulss puudub, alusta kohe kunstlikku hingamist ja välist südamemassaazi ning jätka seda. · Vaatamata sellele, et uppuja võib kiiresti teadvusele tulla, toimeta ta kindlasti haiglasse, sest kopsudesse sattunud vesi võib hiljem põhjustada eluohtliku seisundi. · Elustamist tuleks teha ka siis kui keha on peale külmas vees olemist tunduda jahtununa, sest ka sel puhul võib olla tegemist hapnikupuudusega. ENNETAMINE:
Hinda hingamist Vaata, kuula, tunne! 6. Kui hingamine on olemas, hoia hingamisteed avatuna. 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 12 korda minuti jooksul. 7. Kui hingamine puudub, alusta kunstlikku hingamist * Kui hingamistee on suletud võõrkehast * Pööra kannatanu küljele ja anna abaluude vahele seljale 4 hoopi * Neli suruvat liigutust rindkere või ülakõhu piirkonda * Sõrmedega püüa suuõõnest võõrkeha eemaldada 8. Soorita 4 kiiret sissehingamist, ninasõõrmed sulgeda! 9. Hinda unearteril pulssi 10. Kui pulss on olemas, jätka kunstlikku hingamist, 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 11. Kui pulss kaob: * alusta südamemassazi, suru rinnaku alumisest nurgast 3-4 cm kõrgemal Üks abistaja: 15 korda südame massazi 2 korda hingamist Kui kaks abistajat: 5 korda südame massazi 1 kord hingamist. VEREJOOKSU PEATAMINE 1. Vabasta haav, kui mitte riietus pole haava külge kleepunud ja ei ole tegemist keemiliselt saastatud keskkonnaga. NB!
reguleerivad keskused. Mis keskused asuvad otsajus? kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ja liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. Naha tekised: Karvad, juuksed ja küüned Kus paikneb tasakaaluelund? Sisekõrvas Kus paikneb haistmiselund? Ninaõõnes ülemises osas Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Soojendamine, niisutamine, puhastamine Piirkonnad, millelt on võimalik palpeerida pulssi? *kodarluuarteril *unearteril(a. carotis) *oimuarteril *kõhuaordil *käel õlavarrearteril *jalal reie-, õndla-, sääre- ja pöiaarteril. Väikese vereringe funktsioon: Tuua kopsudest hapnikurikas veri südamesse ja ära viia süsihappegaasirikas veri. Suure vereringe funktsioon: Varustada keha kõiki piirkondi verega. Rasvad rasvhapete ja glütseroolina Vesi veega Süsivesikud monosahhariiditena Valgud aminohapetena Vitamiinid ei lagune Maksa funktsioonid
veresoonte elastsusest ja läbivusest. Vererõhu normväärtus täiskasvanul 120/80 mmHg 31. Mis on ja millest sõltub pulsisagedus ehk frekvents? Pulss on arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst.Pulsitugevus sõltub veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest. 32.Nimetage piirkonnad, kus on võimalik palpeerida pulssi? Randmel kodarluuarteril Kaelal ühisel unearteril Kubeme piirkonnas reiearteril Oimu piirkonnas oimuarteril
· haara oma suuga kannatanu suu (NB! Imikul nii nina kui ka suu ); · puhu rahulikult ja sügavalt õhku kannatanu kopsudesse (NB! Imikule hästi kergelt !); · jälgi silmanurgast rindkere tõusmist ( juhul kui rindkere ei tõuse, kontrolli, kas kannatanu pea asend on õige või läheb õhk makku); · õhk peab kannatanu kopsudest vabalt välja voolama; · pärast kahte õnnestunud sissepuhumist kontrolli pulssi ühisel unearteril · kui tunned pulssi, teha edasi ainult hingamist · teha kunstlikku hingamist iga 4-5 sekundi tagant (6) 5 Südamemassaz Südamemassaazi tulemusena tekib verevool tänu intratorakaalse rõhu muutustele ja otsesest kompressioonist südamele. Korrektne südamemassaaz tagab süstoolse arteriaalse vererõhu 60..80 mmHg või rohkem. Diastoolne arteriaalne vererõhk jääb madalaks ja perfusioonirõhk karotiidarterites ületab harva 40 mmHg
· Südame seiskumisel lakkab vereringe · Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse · Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 seki pärast südame seiskumist kaob teadvus · Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm. Kannatanu seisundi hindamine: · Hingamie uurimine · Vaata rindkere liikumist · Kuula hingamiskahinat · Tunneta õhu liikumist läeselhaga · Täiskasvanu hingab 12-16 korda minutis · Vereringe uurimine · Pulssi katsutakse unearteril · Täiskasvanu normaalne pulsisagedus 60-100 korda minutis Peatrauma : · löök pähe, · kukkumine, · vette hüppamine, · liiklusõnnetus, · füüsiline vägivald Tunnused: 1. Teadvusetus 2. Unisus 3. Peavalu 4. Iiveldus, oksendamine 5. Mäluhäired inimene ei mäleta juhtunut 6. Tasakaaluhäired 7. Pearinglus 8. Nägemishäired 9. Segasus 10. Koordinatsioonihäire 11. Agressiivsus 12. Krambid 13
3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu kas ta reageerib valule? · Vastab arukalt teadvusel. · Ei reageeri sinu tegevusele teadvuseta. Teadvuseta inimesel kontrolli hingamist Kõrvaga sa kuuled hingamist Põsega sa tunned õhu liikumist Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Kontrolli, kas kannatanul on vereringetunnused Selleks: Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib Kontrolli pulssi unearteril, reiearteril Kuluta selleks mitte rohkem kui 10 sekundit Juhul, kui puuduvad vereringe tunnused: Alusta kaudse südamemassaaziga Tee südamemassaazi sagedusega 100 120 korda minutis Tee kaudset südamemassaazi ja kunstliku hingamist vahekorras 30 : 2 Jälgi massaazi efektiivsust (56 cm) ! Südamemassaazi efektiivsuse tõstmiseks kindel alus! jalad üles massaaz kahekesi
Vaata, kuula, tunne! 6. Kui hingamine on olemas, hoia hingamisteed avatuna. 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 12 korda minuti jooksul. 7. Kui hingamine puudub, alusta kunstlikku hingamist * Kui hingamistee on suletud võõrkehast * Pööra kannatanu küljele ja anna abaluude vahele seljale 4 hoopi * Neli suruvat liigutust rindkere või ülakõhu piirkonda * Sõrmedega püüa suuõõnest võõrkeha eemaldada 8. Soorita 4 kiiret sissehingamist, ninasõõrmed sulgeda! 9. Hinda unearteril pulssi 10. Kui pulss on olemas, jätka kunstlikku hingamist, 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 11. Kui pulss kaob: * alusta südamemassazi, suru rinnaku alumisest nurgast 34 cm kõrgemal Üks abistaja: 15 korda südame massazi 2 korda hingamist Kui kaks abistajat: 5 korda südame massazi 1 kord hingamist. VEREJOOKSU PEATAMINE 1. Vabasta haav, kui mitte riietus pole haava külge kleepunud ja ei ole tegemist keemiliselt saastatud keskkonnaga. NB!
Väldi • Jälgi käte õiget asetust, et ei murraks kannatanul roideid katki ja ei tekitaks sisemisi vigastusi. NB! Elustamisel tehakse vaheldumisi: • 2 suust suhu hingamist, • 30 südamemassaaži. Jätka elustamist hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni. Elustamisvõtete efektiivsuse hindamine Elustamise käigus kontrolli, kas: • rindkere tõuseb õhu sissepuhumisel, • nahk ja limaskestad muutuvad roosamaks, • südamemassaaži pulss on tuntav unearteril. NB! Hingamise puudumisel vabasta hingamisteed! Ava ülemised hingamisteed : Painuta pea kuklasse ja tõsta lõuga (tõstab neelu tagaseina üles ja hingamisteed vabanevad): o Aseta käsi kannatanu laubale (nii, et pöidla ja nimetissõrmega on võimalik ninasõõrmed kinni pigistada) o Aseta teise käe 2-3 sõrme (nimetis- ja keskmine sõrm) lõua alla, tõstes lõuga.
Hinga sügavalt sisse, aseta oma suu tihedalt uppunu avatud suule. Suru otsmikul oleva käe nimetissõrme ja pöidlaga uppunu ninasõõrmed kinni. Puhu õhku tema kopsudesse jõuliselt nii, et rindkere tõuseks 3-4 cm ulatuses. 117 Järgnevaks uppunu passiivseks väljahingamiseks eemalda oma suu ja vabasta ninasõõrmed. Soorita järjest 5 hingamist. Kontrolli, kas uppunu hakkab ise hingama ning kas kaela unearteril on tunda pulssi. Kui need puuduvad, jätka kunstlikku hingamist, kuid juba koos südame massaažiga. Vereringe taastamine südame kaudse massažiga Aseta enda üks käsi uppunu rinnakule nii, et randme piirkond toetub 2-3 sõrme laiuselt kõrgemale rindmiku alumisest tipust ning sõrmed on risti tema rindmikuga. Teine käsi aseta risti enda alumisele käele. Uppunu rindmikule suru sirgete kätega ja ülakeha raskusega koos kasvava jõu ja kiirendusega
Sellistel patsientidel esinevad peaaju verevarustuse puudulikkuse või kopsuturse tunnused. Kiirabi tegevus Kui anamneesist ilmneb äkiline ja ootamatu rütmihäire, siis võib proovida uitnärvi erutamise teel hoogu katkestada. Seejuures ei tohi unustada ka monitori jälgida! Proovige surumist: paluge patsiendil sisse hingata ja siis 15 sekundit punnitada nagu roojamisel. Unearteri massaaž: katsuge kaelal (NB! korraga ainult ühel pool!) unearteril pulssi ja suruge samal ajal 2–3 sekundit sellele kohale. Tahhükardia aeglustamine ravimitega (patsiendi haiglasse transpordi ajal). c) Kodade laperdus Kirjeldus Siin on tegemist rütmihäirega, mis võib olla nii tahhükardiline, normaalsagedusega kui bradükardiline. Seejuures esinevad tüüpilised saehammaste kujulised kodade laperdust näitavad sakid. EKG-pilt Normaalseid P-sakke ei ole.
annaabi.ee 
