B. Tito iseseisvat sise-ja välispoliitikat. Tal küpses idee luua Doonau riikide föderatsioon, mis oleks nõrgestanud Moskva mõju Ida-Euroopas. Stalin laskis Jugoslaavia sotsialismileerist välja heita. NSV Liit ja Jugoslaavia leppisid alles kaks aastat pärast Stalini surma. Moskva tunnustas Jugoslaavia õigust ise valida oma tee sotsialismile. Jugoslaavia arvati sotsialismimaade hulka tagasi, ent ta säilitas oma poliitilise iseseisvuse. STALINI SURM. Vananev, haiglane ja järjest umbusklikumaks muutuv Stalin plaanitses tõenäoliselt taas suuremat "puhastust" riigis, kui ootamatult 5. III 1953. a. ta suri. Surma täpsemad asjaolud, kas tegemist oli tema lähikondlaste vandenõuga või loomuliku surmaga, on tänaseni jäänud ajaloo saladuseks.
Tsehhoslovakkias. Nõukogude Liit Stalini surm NSVL oli totalitaarne riik, kus poliitiliseks keskmeks oli Stalini ainuvõim: ta oli nii kommunistliku partei kui ka Nõukogude valitsuse juht. Stalin tugines kitsale lähikondlaste ringile, kuhu kuulusid Lenini aegsed ning Stalini poolt edutatud tegelased. Stalini vananedes tõusid tema lähikondlaste seas päevakorrale küsimus, et kes saab Stalini järglaseks. Võimuvõitluses vahendeid ei valitud. Stalin vananedes muutus üha umbusklikumaks ning tema usaldusisikudena tõusid esile Georgi Malenkov, Lavrenti Beria ja Nikita Hrustsov. Pärast 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud Stalin suri 5. märtsil 1953. Beria uus kurss Stalin suri, ilma et ta oleks kedagi järglaseks nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953. aastal Stalini usaldusalused: valitsusjuhiks saanud Malenkov, siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretät Hrustsov. Esialgu tegutses kõige aktiivsemalt ja enesekindlamalt Beria
ainuvõim: ta oli nii kommunistliku partei kui ka Nõukogude valitsuse juht. Oma võimu teostamisel tugines Stalin kitsale lähikondlaste ringile. Stalini vananedes tõusis tema lähikondlaste hulgas järjest teravamalt päevakorrale suure juhi järglase küsimus. See tõi endaga kaasa terava võimuvõitluse, mille käigus vahendeid ei valitud. Sageli viis võimuvõitlus ka poliitiliste vastaste hävitamiseni. Vananev ja raskelt haige Stalin muutus ise järjest umbusklikumaks. Ta kavatses ühiskonnas läbi viia uue suure puhastuse sõjaeelsete aastate eeskujul. Õnneks see siiski ei teostunud, sest 5. märstsil 1953. aastal Stalin suri. Nõukogude Liitu 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud diktaatori surmaga lõppes üks ajastu. Stalin suri, ilma et oleks endale järglast nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953. aasta kevadel suure juhi kolm endist lähikondlast: valitsussekretär Georgi
ainuvõim: ta oli nii kommunistliku partei kui ka Nõukogude valitsuse juht. Oma võimu teostamisel tugines Stalin kitsale lähikondlaste ringile. Stalini vananedes tõusis tema lähikondlaste hulgas järjest teravamalt päevakorrale suure juhi järglase küsimus. See tõi endaga kaasa terava võimuvõitluse, mille käigus vahendeid ei valitud. Sageli viis võimuvõitlus ka poliitiliste vastaste hävitamiseni. Vananev ja raskelt haige Stalin muutus ise järjest umbusklikumaks. Ta kavatses ühiskonnas läbi viia uue suure puhastuse sõjaeelsete aastate eeskujul. Õnneks see siiski ei teostunud, sest 5. märstsil 1953. aastal Stalin suri. Nõukogude Liitu 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud diktaatori surmaga lõppes üks ajastu. Stalin suri, ilma et oleks endale järglast nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953. aasta kevadel suure juhi kolm endist lähikondlast: valitsussekretär Georgi
ainuvõim: ta oli nii kommunistliku partei kui ka Nõukogude valitsuse juht. Oma võimu teostamisel tugines Stalin kitsale lähikondlaste ringile. Stalini vananedes tõusis tema lähikondlaste hulgas järjest teravamalt päevakorrale suure juhi järglase küsimus. See tõi endaga kaasa terava võimuvõitluse, mille käigus vahendeid ei valitud. Sageli viis võimuvõitlus ka poliitiliste vastaste hävitamiseni. Vananev ja raskelt haige Stalin muutus ise järjest umbusklikumaks. Ta kavatses ühiskonnas läbi viia uue suure puhastuse sõjaeelsete aastate eeskujul. Õnneks see siiski ei teostunud, sest 5. märstsil 1953. aastal Stalin suri. Nõukogude Liitu 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud diktaatori surmaga lõppes üks ajastu. Stalin suri, ilma et oleks endale järglast nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953. aasta kevadel suure juhi kolm endist lähikondlast: valitsussekretär Georgi
ainuvõim: ta oli nii kommunistliku partei kui ka Nõukogude valitsuse juht. Oma võimu teostamisel tugines Stalin kitsale lähikondlaste ringile. Stalini vananedes tõusis tema lähikondlaste hulgas järjest teravamalt päevakorrale suure juhi järglase küsimus. See tõi endaga kaasa terava võimuvõitluse, mille käigus vahendeid ei valitud. Sageli viis võimuvõitlus ka poliitiliste vastaste hävitamiseni. Vananev ja raskelt haige Stalin muutus ise järjest umbusklikumaks. Ta kavatses ühiskonnas läbi viia uue suure puhastuse sõjaeelsete aastate eeskujul. Õnneks see siiski ei teostunud, sest 5. märstsil 1953. aastal Stalin suri. Nõukogude Liitu 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud diktaatori surmaga lõppes üks ajastu. Stalin suri, ilma et oleks endale järglast nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953. aasta kevadel suure juhi kolm endist lähikondlast: valitsussekretär Georgi
kongressil. Eelmine partei suurfoorum oli koos olnud 1939, nüüd alles tuleb järgmine. Partei normdokumentide järgi oleks kongress pidanud toimuma vähemalt kord 5 a jooksul, Stalin ei pidanud vajalikuks seda kokku kutsuda. 1952 lõpus paljudele ootamatult Stalin tõi võimuladvikusse palju uusi inimesi ja see kongress on ka Brežnevi jaoks oluline, seal tõstetakse ta esimest korda esile. Võimuladviku noorendamise puhul ei saadud aru, mis Stalinil kavas on. Stalin muutub järjest umbusklikumaks, muu maailma suhtes sõjakamaks, 50ndate alguses hakkab Stalin ühemõtteliselt rääkima, et pole kaua oodata, varsti on uus sõda jälle ukse ees. Siseriiklikult tähendas uue suure puhastuse ettevalmistamist, 30ndate keskpaiga Suure Terrori taas läbi viimist. Läheb kokku Stalini nägemusega, et tema arvates ongi mõistlik ühiskonda repressiivsel moel vaos hoida, et aeg-ajalt läbi viidud puhastused ühiskonnas tervendavad seda.
ringi inimeste kätte, mis tähendab praktilises riigi haldamises seda, et see formaalne partei ja poliitbüro sisuliselt koos ei käi, vaid kõik tähtsamad otsused Stalin otsusstab oma lähikondlaste ringis (6-8) inimest (kuuik, seitsmik jne). Võimuvõitlus Stalini lähikondlaste hulgas oli selgelt tugevam kui varasemal perioodil - Stalin ise seda soodustas ja käivitas. Tegelikult Stalin ei usaldanud peaaegu mitte kedagi, mida aeg edasi, seda umbusklikumaks ta muutus - leidis konkreetse väljundi ka tema suhtumise ja poliitikas, mis väga selgelt sisemiste olude karmistumisele. Kui ta oleks mõne aasta veel edasi elanud, siis oleks uus puhastus tulnud nagu 1930. aastatel. Avalöögiks oli juba nn arstide süüasi - süüdistati Kremli arste, kes olid juudi päritolu, selles, et nad on kuritegelikult ravinud parteijuhte, süüdistati neid Stanovi surmas - see pidid käivitama juutidevastase kampaania, mis oleks
See tähendab seda, et esimese pooleteist eluaasta jooksul lapsed õpivad eelkõige seda, kas see keskkond, mis teda ümbritseb, on tema jaoks sõbralik, võib ta sellele loota, kas ta pakub kõike seda, mida ta vajab (mugavus, toit, armastus jms) või on midagi puudu. Kui see keskkond pakub kõike, siis tekib turvalisusetunne ja tal tekib usaldus. Kui midagi jääb puudu, siis hakkavad toimuma juba isiksuses teatud tunnused, mis isiksust muudavad. Muutub umbusklikumaks ja tõmbub endasse. Usaldus ja umbusaldus on inimese identiteedi vundament või aluspõhi. See on see, millele inimese isiksus rajaneb. See annab suundumuse, milliseks inimene hilisemalt kujuneb. 2) 1,5 3 eluaastat Seda perioodi iselooustavad autonoomsus (sõltumatus, iseseisvus) ja häbi, kahtlustunne, ebakindlus. 2-aastased lapsed hakkavad tõmbama piiri enda ja ümbritseva keskkonna vahel. See on see periood, kui hakkab mina teadvus tekkima
annaabi.ee 
