arvestav oskuslik viljavaheldus. Külvikord peab olema selline, et sellele järgneksid erinevad kultuurid, millel on erinev toitainete tarbimine mullast, erinevad haigused ja kahjustajad. Erinevad kultuurid võimaldavad kasutada erinevatel aastatel erinevaid tõrjevõtteid. Samas pärsivad erinevad kultuurid umbrohtude kasvu erinevalt. 4 3. Agrotehnilised võtted Umbrohutõrje peamiseks aluseks on teaduslikult põhjendatud külvikord ja mullaharimine ning umbrohuseemnetest vaba külvise ja sõnniku kasutamine, samuti umbrohukollete hävitamine põllumajanduslikult mittekasutatavatel maadel (kraavikaldad, teepeenrad, postide ümbrused jne). Igale kultuurile külvikorras on tarvis luua agrotehniliste võtetega soodsad arengu- ja kasvutingimused, et nad oleksid konkurentsivõimelised umbrohtudega. Ühe ja sama või temale bioloogiliselt lähedase kultuuri kasvatamine mitu aastat järjest samal põllul viib selle põllu kiirele umbrohtumisele
putukaid, mardikaid ja kahetiivalisi. Kobrapea konkureerib variheinaga kasvukoha pärast, varihein püüab teda pidevalt välja tõrjuda. Toidu pärast konkureerivad näiteks põder ja kobras, kes talvel söövad mõlemad paju. Kõigi nende näidete puhul on tegemist liikidevahelise konkurentsiga. Taimtoidulisus Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Näiteks nurmkana toitub umbrohuseemnetest, mahavarisenud viljateradest, rohttaimede rohelistest osadest, marjadest, lülijalgsetest ja tigudest. Erandiks on pojad, kes toituvad algul vaid loomsest toidust, taimse toiduga harjuvad aeglaselt. Sinikael-part on tegelikult segatoiduline, aga eelistab taimset toitu nagu näiteks veetaimede rohelisi osi, seemneid ja juurikaid. Turteltuvi toitub seemnetest, marjadest ja pehmetest taimeosadest. Koprad on taimtoidulised. Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne
määral tõhusaks, kuid vesi võib jahtuda kiiresti, muutes mõju olematuks. Käivad katsed vahenditega, mis tekitavad kuuma vahtu. Vaht jääb umbrohtudele, võimaldades kuumusel kauem mõjuda. Aurutamine tehnoloogia, mis võimaldab tõrjuda taimi ja patogeene. Surve all auru lastakse 3 8 minutit metallkausside alla, värsketele peenardele. Aur tõstab mulla temperatuuri 70 100 kraadini, tappes enamuse umbrohuseemnetest vähemalt 10 cm sügavuseni. Seda tehnikat EI peeta sobivaks mahesüsteemides, kuigi lühiaegne madala temperatuuriga mulla aurutamine on uuringute järgi vastuvõetavam viis kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks. Elektriga tõrje. Elektrilaeng aurustab taimemahla, rikkudes kudesid. Laserid, UV kiirgus ja kiiritamine on olnud päevakorral, kuid on osutunud · kas liiga ohtlikuks · või kalliks farmis kasutamiseks · või läinud vastuollu mahepõllunduse põhimõtetega. 44
Kuum vesi mitmesugused meetodid kuuma veega on osutunud umbrohutõrjel erineval määral tõhusaks, kuid vesi võib jahtuda kiiresti, muutes mõju olematuks. Käivad katsed vahenditega, mis tekitavad kuuma vahtu. Vaht jääb umbrohtudele, võimaldades kuumusel kauem mõjuda. Aurutamine tehnoloogia, mis võimaldab tõrjuda taimi ja patogeene. Surve all auru lastakse 3 8 minutit metallkausside alla, värsketele peenardele. Aur tõstab mulla temperatuuri 70 100 kraadini, tappes enamuse umbrohuseemnetest vähemalt 10 cm sügavuseni. Seda tehnikat EI peeta sobivaks mahesüsteemides, kuigi lühiaegne madala temperatuuriga mulla aurutamine on uuringute järgi vastuvõetavam viis kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks. Elektriga tõrje. Elektrilaeng aurustab taimemahla, rikkudes kudesid. Laserid, UV kiirgus ja kiiritamine on olnud päevakorral, kuid on osutunud · kas liiga ohtlikuks · või kalliks farmis kasutamiseks · või läinud vastuollu mahepõllunduse põhimõtetega. 44
Käivad katsed umbrohutõrjevahenditega, mis kasutavad kuuma vahtu osad on neist kaubanduses saadaval. Vaht jääb umbrohtudele, võimaldades kuumusel kauem mõjuda 32 Aurutamine tehnoloogia, mis võimaldab tõrjuda taimi ja patogeene - surve all lastakse auru 3 8 minutit metallkausside alla värsketele peenardele - aur tõstab mulla temperatuuri 70 100 C°-ni, tappes enamuse umbrohuseemnetest 10 cm sügavuseni. Seda tehnikat ei peeta sobivaks mahesüsteemis, kuigi lühiaegne madala temperatuuriga mulla aurutamine on uuringute järgi vastuvõetavam viis kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks Külmutamine on proovitud vedela süsihappegaasiga ja lämmastikuga, kuid pole osutunud nii tõhusaks kui põletamine Elektriga tõrje Suurbritannias on uuritud elektrivoolu mõju reale kultuuridele ja umbrohutaimedele.
- rühvelkultuuridel - mitte põletada, vaid surmata umbrohutaimed 6. Muud meetmed: - allakülvid - pinnase multsimine Printsiip, et võimalikult palju umbrohtusid enne külvi kahjutuks teha, on üks oluline põhitõde. Kui eelkultuuri saagikoristusele järgneb umbrohtumist vähendav mullaharimine ja põllukultuurile on võimalik külvata umbrohtude suhtes tugeva konkurentsivõimega allakülv, on juba suur osa idanemisvõimelistest umbrohuseemnetest kahjutuks tehtud. Kui umbrohutõrje ei ole edukas, peab kaaluma, milliseid kulutusi on võimalik teha ja kas seda kultuuri tulevikus kasvatada. Kui kulutused umbrohutõrjel ka iga kord ära ei tasu, on selle teostamine ikkagi vajalik. Teatud mõttes on see "investeering tulevikku". Kuigi antud aastal ei andnud umbrohutõrje kasumit, takistab see umbrohtude levikut järgnevates kultuurides.
mis on põllul valdavad ja mis kõige enam kahju tekitavad. Samuti alluvad sarnase paljunemise ja eluviisiga umbrohud ühesugusele agrotehnilisele tõrjele. Kasulik on tähelepanu pöörata sellele, kuidas ja kui kiiresti teatud umbrohud levivad, kui sügavalt nad tärkavad ja kui kaua säilitavad seemned mullas idanemisvõime. Sellest lähtudes on võimalik valida ka kõige efektiivsemad tõrjevõtted. Umbrohutõrje aluseks on teaduslikult põhjendatud külvikord ja mullaharimine ning umbrohuseemnetest vaba külvise ja sõnniku kasutamine, samuti umbrohukollete hävitamine põllumajanduslikult mittekasutatavatel maadel. Paljudel juhtudel ei allu umbrohud vajalikul määral ainult agrotehnilistele ja profülaktilistele tõrjevõtetele. Sel juhul tuleb läbimõeldult kasutada ka keemilisi umbrohutõrjevahendeid. Ka rukkilill on umbrohi. 8.4 Haigused Taimehaiguste all mõistetakse patoloogilist protsessi, mis
poolt kasvupinnase omaduste säilitamiseks ning teiselt poolt tänava aluskihtide säästmiseks ning tugevusomaduste säilitamiseks. Kui puid istutatakse intensiivsema liikluskoormusega tänavate äärde, tuleb rajada spetsiaalne kasvualus, mis täidetakse tugipinnasega (vt p 7). 6.1.6. Püsikute kasvupinnas Püsikute kasvatamiseks kasutatav kasvupinnas peab ühelt poolt vastama konkreetsete püsikuliikide kasvukohanõuetele ning teiselt poolt olema võimalikult vaba umbrohuseemnetest ning –juurtest. Püsikuid, mis on umbrohujuurtega läbi kasvanud, ei ole võimalik hooldada – varem või hiljem tuleb istutusala üles võtta ja uuesti rajada. Püsikuala majandamisel on oluline saavutada istutatud taimede liitumine juba esimese kasvuaasta jooksul, kuna see tagab nende parema konkurentsivõime võrreldes seemnetekkeliste umbrohtudega. Püsikuala liitumist ehk täiskasvamist soodustab toitaineterikas ja
annaabi.ee 
