Külv Mai esimesel dekaadil Ostetakse puhitud seemet 80 100 idanevat seemet m2 (5kg/ha) Külvisügavus 2...3 cm Külvikuks on kombikülvik Koos seemnete külvamisega asetatakse ka põhiväetis kahe rapsireavahele, seemnest allapoole. Väetisteks on : YaraMila NPK 72028+7,5S+2Mg+B 400kg/ha Kasvuaegsed tööd Leheroseti faasis väetiseks: AN 34,4 164kg/ha Umbrohutõrje: Roundup Gold 2,5 l/ha. 2 nädalat enne põhikultuuri külvi Terridox 500 EC 2,5 l/ha. Liigse umbrohtumuse korral, kuid mitte rapsi õitsemise ajal Kahjurputukate tõrje (maakirp, hiilamardikas, kõdrapeitkärsakas) Proteus OD 0,75 l/ha, kui taime kohta on 1 või enam kahjurit Fastac 50 0,2 l/ha, taime kohta 1 või enam kahjurit. Kahjuritõrjet tehakse mitu korda vastavalt vajadusele. Haiguste tõrje Valgemädanik, ristõieliste kuivlaiksus Folicur 250 EW esmaste sümptomite korral taimedel. Taimi töödeldakse fungitsiididega mitu korda, vastavalt haiguste levikule.
põõsastest välja lõigata. Neid tuleb õitsemise algusest alates iga 15-20 päeva tagant välja lõigata ja põletada. Lisaks võib pritsida istandikku enne pungade puhkemist NeemAzal-T/Si vesilahuse või 10%se lubjalahusega. Kahjurite väljapüügiks võib kasutada fermoonpüüniseid. Kollase karusmarja-lehevaablase kahjustuse korral aitab põõsase pritsimine tugeva veejoaga. Umbrohtumuse vähendamine Kõplamine või herbitsiidi kasutamine. Goltrix üheaastaste umbrohtude tõrjeks, orasheina ja teiste kõrreliste tõrjeks Agil. Preparaat toimib lehe kaudu, istandikku töödeldakse, kui orashein on 4-6 lehe staadiumis või 20-40 cm kõrgune. Enne ega pärast töötlemist ei tohi 2-3 nädalaa jooksul mulda harida. Taimestik hävib 2-3 nädala jooksul. Üldhävitava toimega herbitsiididest kasutatakse musta sõstra istandikes umbrohutõrjeks
külvisenormi suurendada (E. Ilumäe 2004). Optimaalsele külvisügavusele külvatud seemned tärkavad kiiremini ja ühtlasemalt ning kiire algarengu tõttu jaksavad paremini konkureerida umbrohu tõusmetega. Ka viimane külvieelne mullaharimine ei tohiks olla liialt sügav, et vältida alumistes kihtides paiknevate umbrohuseemnete pinnale toomist. Mahepõllunduses kasutatakse ka Teraviljakülvide juures ristiku või ristiku ja kõrreliste segu allkülvi. Allakülv on tõhus viis umbrohtumuse vähendamiseks (E. Ilumäe 2004). Õige kultuuride järjestusega külvikorras jätab eelkultuuri kasvatamine mulda järgnevatele paremini kättesaadavaid toitaineid ja võib suurendada ka mulla huumusesisaldust ning parandada mulla struktuuri. Sel viisil saadud optimaalsete toitumistingimuste ja hea struktuuriga mullas areneb ka kultuurtaimede juurestik paremini ja taim kasvab kiiremini. Lopsakama ja jõulisema kasvuga kultuurtaim surub
lehemardikas, lehetäi. 7. Kokkuvõte Hea saagikuse saamiseks tuleb osata kasutada õigeid tõrjevõtteid ning tõrjevahendeid. Üks olulisemaid on umborhuvaba seemne külvamine ning soovitatavlt võiks see seeme olla puhitud. Puhitud seeme kaitseb seemet juba arengu algfaasis. Kindlasti peavad olema külvieelsed mullaharimistööd õigeaegselt ning korrapäraselt teostatud ja samuti peab ka külv olema õigeaegne. Õiged agrotehnilised võtted tagavad juba umbrohtumuse vähenemise ja samuti aitavad kvaliteetset ja puhast saaki saada õigesti valitud taimekaitsevahendid. Erinevate taimekaitsevõtete valik sõltub kasvatatavast kultuurist, eesmärgist (kas söödaks, toiduks või tööstuslikuks tooraineks), saagi suurusest. Mida suuremat saaki tahetakse saada, seda efektiivsem peab olema taimekaitse. 8. Kasutatud kirjandus 1. http://www.balticagro.ee/ 2. http://www.pestchemical.ee/ 3. http://www.farmplant.ee/ 4. Õppematerjal Õis-ist. 5
1 l/ha 28 €/ha 7. Kokkuvõte Väetiste kasutamisel lähtutakse saagiga mullast eemaldavate toitainete kogusest. Kui tahetakse saada head saaki, tuleb kasutada õigeid tõrjevõtteid ning vahendeid. Väga tähtis on kvaliteetne seeme, s.t sertifitseeritud seeme, umbrohupuhas ning soovitatavalt puhitud. Õigel ajal tuleb külvata, samuti peab õigel ajal tegema külvieelset harimist. Õiged agrotehnilised võtted tagavad umbrohtumuse vähenemise ning aitavad saada puhast ning kvaliteetset saaki. Erinevad taimekaitsevahend ja agrotehnilised võtteid on kultuuriti erinevad. Mida suuremat saaki tahetakse seda efektiivsem peab olema taimekaitse. 8. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Taimekaitse http://www.agri.ee/hea-taimekaitse-tava-ja-integreeritud-taimekaitse/ http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/kulvikord#.U3uf7vmSxGQ http://www.e- ope
varudel. Ei kasutata sünteetilisi väetisi. Looduslikke väetisi kasutatakse. väh 30% ulatuses väetatakse liblikõielistega 5. Maheviljeluse rakendamise võimalused - olemasolevad eelised, puudused Eelised: Mahedal on mullas mikroorgaanisme rohkem, tervisele ohutum (pestitsiidid, toksiinid), kvaliteetsem (rohkem antioksüdante). Tavapärane üleminek tavaviljeluselt mahepõllumajandusele kestab 2-5 aastat. Eelised: tasakaalustatud aineringlus, loodushoidlik tootmisviis Puudused: Umbrohtumuse suurenemine 6. Mullaviljakus (füsioloogiline, fütosanitaarne ja tehnoloogiline funktsioon). Jaguneb 2-ks: 1. Looduslik- inimene ei sekku tootmistegevusega 2. Kunstlik- inimene sekkub tootmistegevusega Mullaviljakus põhineb füsioloogilistel, fütosanitaarsetel ja tehnoloogilistel funktsioonidel. Füsioloogiline funktsioon seisneb taime juurte vee-, toitainete-, õhu-, ja soojusvajaduste
Seejuures jääb külvisenorm endiseks ning saagikuses kadu ei ole. Reavahes mullatakse hernest, kui hernetaimed on 8 cm kõrgused. Hernes oma aeglase algarenguga on umbrohtude suhtes väikese konkurentsivõimega. Kui kasutada herne ja teravilja segukülve, siis kindlustab teravili suurema survetõrje varasemas kasvustaadiumis, hernes aga hilisemas, kui teravilja survetõrje jääb nõrgemaks. Põlduba Põldoad on umbrohtumuse suhtes vähem tundlikud kui herned. Põlduba äestatakse tugevalt 3 cm sügavuselt enne tärkamist (12 korda). Peale tärkamist, kolmanda lehepaari ilmumisel, peab uuesti äestama. Oal võib äestamist teha seni, kuni lehed ei kata reavahesid. Vaheltharimist võib teha kuni õitsemiseni, kui harimisriistal on selleks piisavalt kõrgust. Väiksemaid taimi tuleks vaheltharimisel kaitseketastega kaitsta. Alates 25 cm kõrgustest oataimedest võib aga vaheltharimisega kaasneda ka muldamise efekt
lumiseende ja tüfuloosi. Vähese haigestumise korral aitab orase äestamine. Rohke esinemise korral põllu madalamates kohtades vaja võibolla nende kohtade ümberkündi · Umbrohtude hindamine: Kasvava kultuuri seisukorda 4-palli skaalal Umbrohtumust 5-palli skaalal. Rohkema esinemise korral määra umbrohu agrobioloogiline rühm, või isegi liik Hinda umbrohtumuse jaotumist põllul: vastavalt umbrohutõrje, kas tervel põllul, või osaliselt Haiguste hindamine ( Vastavalt kultuurile ja hinnatavale haigusele ( Teravili: proovivihud põllu erinevatelt osadelt ( Hinda %des või pallides ( Tõmba proovitaimed juurtega välja: ka seal on haigusi (teraviljad: juuremädanik, tüfuloos, lumiseen; juurviljad: kapsanuuter, tõusmepõletik)
toimub orgaanika langus ning toitainete hulk väheneb. Rühvelkultuuirde all orgaanikat väheneb see on nende miinuseks (igal aastal miinus kaks tonni hektari kohta). Mitmeaastaste kultuuride all aastate lõikes orgaanika hulk aga suureneb (pluss poolteist tonni hektari kohta) kuna nad jätavad mulda väga palju taimejäänuseid. c) puhas- ehk mustkesa mingeid kultuure seal ei kasvatata, lastakse veidike umbrohtudel kasvada ja seejärel nad hävitatakse. Ainult suure umbrohtumuse korral! On hea eelpinnaks kuna seal suureneb mineraalainete hulk. Miinuseks on see, et 2-3 t/ha läheb orgaanikat minema, kuid selle asemel tuleb mineraalseid toitaineid. Kui mustkesa hoida mustana siis tuleks sinna peale panna talivili, mis hoiaks toitaineid kinni ega laseks neil välja leostuda. - Keskmise väärtusega eelviljad on: a) üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk (herne ja liblikõieliste segu), põlduba)
annaabi.ee 
