Otsese õppetegevuse kõrval on professor J. Uluots Tartu ülikoolis pikki aastaid tegutsenud administraatorina. Juba 1921. aastal võttis ta enda kanda õigusteaduskonna sekretäri ülesanded, 1925. aastal aga dekaani vastutusrikka koha (sellel kohal kuni 1931. aasta lõpuni. Pärast baasidelepingu sõlmimist Venemaaga tuli J. Uluotsal 1939. aasta oktoobris asuda peaministri kohale. . Algas traagiline aeg Eesti ajaloos. 1940. aastal okupeerisid Vene väed Eesti. 21.juunil 1940 teatati Jüri Uluotsale, et tema valitsuse asemele on määratud ametisse Johannes Vares-Barbaruse valitsus. Sellele okupatsioonivõimude ilmselgelt baseaduslikule käigule vaatamata jätkas senine juhtkond tegevust n-ö põranda all. Alates 1944. aasta suvest kannatas Jüri Uluots süveneva vähktõve tõttu suurte valude käes, lahkumata ometi vastutavalt ametipostilt. 1944. a. aprillis alustas Jüri Uluots tegevust EV seaduslike riigivõimuorganite taastamiseks ning nimetas 18
potensiaali ning vene võim saab taaskord valitsevaks. Jüri Uluotsaga eesotsas püüti vältida otsest koostööd Saksamaaga ja samal ajal hoiduda kõigest, mis võiks kahjustada kommunismivastast võitlust. Paljud nooremad inimesed aga valisid nn kolmanda tee, mille tulemusel moodustati 1944.a veebruaris vastupanu gruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, mis levitas Saksa-vastaseid üleskutseid ja seadis sihiks omariikluse taastamise. Esialgu heideti Uluotsale ette liialt tihedaid suhteid sakslastega, kuid hiljem hakati Eesti ohustatuse kasvu tõttu siiski koostööd tegema. Jüri Uluots võttis endale põhiseaduse kohaselt presidendi kohustused, kandes seega Eesti Vabariigi juriidilise järjepidevuse ideed. Ühisele seisukohale jõudsid kõik olulised vastupanu rühmad aga alles siis, kui Otto Tief Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti. Nüüd oodati sobivat momenti iseseisvuse väljakuulutamiseks.
+ kümned tuhanded muudest riikidest sisserännanutest. * Kogu majandus rakendati sõja teenistusse: talupoegale kehtestati kohustuslikud müüginormid, tööstusettevõtted allutati Saksa kontsernidele. * 1941 sügisel algas vabatahtlike värbamine politseipataljonidesse, keda kasutati võitluses partisanide vastu. * 1943 anti lubadus kõik natsionaliseeritud varad tagastada. (Kuid seda ei tehtud!!) Lubati ka soodustusi sõjaväkke astujaile ning tehti Uluotsale ettepanek kuuluda valitsusse. * Uluots nõuab Eesti iseseisvuse tunnistamist. Kuna seda ei tehtud, jooksis ka iseseisvumispüüe liiva. * Tööjõu sunniviisiline viimine Saksamaale. * 1942 hakati eestlastest moodustama Eesti Leegioni. Algul vabatahtlik, hiljem varjatult kohustuslik, sest valida oli Leegion või tööteenistus. * Sundmobilisatsioonis värvatutest mood. 3. SS-brigaad ja see laiendati 20. SS- deviisiks. * Tuhanded noored pagesid Soome, kust neist mood. jalaväerügement.
siis vastavalt Põhiseadusele, mis sätestas, et kui presidendi kandidaadiks on üles seatud vaid üks kandidaat, valib presidendi valimiskogu. Valimiskogus pidi presidendi kandidaat saama salajasel hääletamisel kolm viiendikku valimiskogu seadusliku koosseisu häältest, ehk vähemalt 144 häält. Vähema arvu poolthäälte puhul tulnuks presidendi valimine panna rahvahääletusele. Valimiste läbiviimine oli vastavalt Põhiseadusele pandud Riigivolikogu esimehe Jüri Uluotsale. Iga valimiskogu liige sai kaks sedelit, kus ühele neist oli kirjutatud ,,poolt" ja teine sedel on tühi. Kõik valimiskogu liikmed kutsuti valimiskasti juurde tähestiku järjekorras ükshaaval. Häälte lugemine toimus valimiskogu nimekirjas tähestiku järjekorras olevat viie esimese liikme poolt. 8 Valimiste lõppedes tegi Riigivolikogu esimees Jüri Uluots teatavaks valimiste tulemused
Hoiduti kõigest, mis võiks kahjustada kommunismivastast võitlust. Taolist suunda pooldas eriti rahvuslaste vanem põlvkond. Koonduti endise pemainistri Jüri Uluotsa ümber. Noorem põlvkond lõi illegaalseid gruppe, millest enamik tegutses iseseisvalt. Grupid levitasid Saksa-vastaseid üleskutseid ja seadsid sihiks omariikluse taastamise. 1944. aasta veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Põrandaaluse vastupanu aktivistid heitsid Uluotsale ette liiga tihedaid suhteid sakslastega. Uluots suhtus noortesse aga ettevaatuse ja umbusuga. Kiiresti halvenev sõjaline olukord sundis aga erimeelsusi unustama. Koostöö aluseks sai vajadus tugineda omariiklust taastades 1937. aasta põhiseadusele. Selle kohaselt pidi peaminister Uluots võtma oma õlule presidendi kohustused. 1944. aasta suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti advokaat Otto Tief.
Konkreetsemalt: Eesti riiklus oli Eestis faktiliselt peatatud ja vabariigi president oli okupatsioonivõimu surve ja sekkumise tõttu alates 19.juunist, hiljemalt 21.juuni õhtupoolikust rängalt takistatud oma ametikohustusi täitmast. Aga põhiseadus nõudis, et presidenditöö tegemises ei tohi vahet tekkida, ja seetõttu olid presidendi ülesanded PS §46 alusel automaatselt üle läinud peaminister Uluotsale, kelle tagasiastumise avaldus oli veel rahuldamata. On üsnagi tõenäone, et prof.Uluots kui kõrge kvalifikatsiooniga jurist seda 21.juuni õhtul juba mõistis ning kommunistliku võimu hea tundjana soovitas teha nägu, nagu areneks kõik zdanovi tahtmist mööda. Mida muud ta siis presidendiga terve tunni arutas (Tambek:347)? Kui nii, siis päästsid need kaks riigimeest sellega riigi järjepidevuse, sest EV valitsusest oli Uluots ainuke,
Tehti hädavajalikke korrastustöid ning lammutati rebastetoa vaheseinad ja saalis asuv lava. Koos majaga käis kaasa ka majatagune aed, mis korrastati ja istutati mitmesse kohta hekk. Ruumi seinad kaunistati suuremõõtmeliste karikatuuridega ja tervmeelsete värssidega, mis lõi suurepärase meeleolu pikkadeks istumisteks laulu ja märjukese seltsis. Maja ostmine oli korporatsioon Rotalial olnud plaaniks juba sellest ajast saadik, kui koliti Tähe tänavasse. Tänu vil! Jüri Uluotsale saadi maja ostmise algkapital kiiresti kokku. Alguses nõudsid sakslased oma maja eest 4 miljonit senti, kuid maja ostmise vastu ilmutasid huvi ka EÜS (enne oma maja ümberehitust) ja Tartu Ohvitseride Kogu. Seda arvestades pakuti hinnaks 4,5 miljonit senti ja selle hinnaga maja lõpuks ka osteti. 1935. aastal tehti majas põhjalik remont. Kaevati keldris juurde uusi ruume, seati sisse keskküte ja uuendati elektrisüsteemi. Ei unustatud korrastada ka maja ümbrust.
hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimisest. Kui baltisakslased ei tahtnud. et Eesti saaks iseseisvaks, siis Uluotsale, kes võib õelda oli riigi advokaat, pidi rahvusvahelisel areenil tõestama, et eestlastel on õigus mõisamaad tagasi võtta. Temast saab Eesti õigusajaloo läbikirjutaja. Ta on õelnud, et kõikidel riikidel on olemas eelajalugu. Uluots ütles, et suulise õigusega tuleb tegeleda, aga ta ei jõudnud. Teaduslik panus oli väiksem kui Pungel, kuna tal polnud aega sellega tegeleda. Suur projekt oli “Eesti linnused.” Friedrich Georg von Bunge, positivist, sündis 1902a
annaabi.ee 
