Üldiselt laasitakse kõiki puuliike, peamiselt aga mändi, kõne alla võib tulla ka kuuse, kase ja sanglepa laasimine. Laasitav puistu peaks olema terve, laasitavate puude keskmine diameeter mitte üle 15 cm. Laasimist on mõtet teha koos oskusliku ja õigeaegse harvendusraiega Ia, I või äärmisel juhul II boniteediklassi puistutes. Metsakaitsetegevus Metsakaitse eesmärgiks on vähendada ja/või vältida majandusliku kahju tekkimist. Metsakaitsetegevuse sisu oleneb kahjustuse liigist. Ulukikahjustuste ennetamiseks on võimalik taimi näiteks repellendiga (peletusvahend) töödelda ja/või metsaala tarastada. Selleks on ette nähtud ka toetused, mille kohta saab täpsemat informatsiooni SA Erametsakeskusest. Kindlasti on soovitatav suhelda aktiivselt jahimeestega ja võimalusel osaleda kohaliku jahiseltsi ettevõtmistes, mis on seotud otseselt jahiga või näiteks ulukite arvukuse jälgimisega. Looduslik abinõu putukkahjurite arvukuse vähendamiseks on paigaldada ja hooldada lindude
tekkinud kasetaimi. Niiskematel, kõrge ja liikuva põhjaveega aladel võib kultiveerida sangleppa, mis on samuti väga produktiivne puuliik. Sanglepa puit on kasutatav viimistlusmaterjalina ning kõrgelt hinnatud. Kultiveeritakse samuti peamiselt 2-aastaste seemikutena. Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamise on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides). Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha.
küttida vaid suurematelt territooriumidelt, mistõttu maaomanikel tuleb oma maad ühes ringpiiris ühendada. Sisuliselt tähendab see maaomanikele, et jahimaa kasutamise lepingutes sätestatakse mõlema poole või kõigi osaliste õigused ja kohustused ning ulukiliha või jahirent ongi reaalne kompensatsioon tekitatud kahjude eest. Seega, kui leidub 24 sobiv alternatiiv (nt rahaline kompensatsioon, õigus jahti pidada jne), võib ulukikahjustuste taluvuse piir olla väga kõrge. (Lump 2008) Jahimehest maaomanikud (ka maaomaniku vanemad, abikaasa ja lapsed) võivad oma kinnistul jahti pidada juhul, kui kinnistu suurus on vähemalt 20 hektarit (v.a suurulukijaht). On väidetud, et kinnistu suurusest tulenev piirang takistab põhjendamatult maaomanikest jahimeeste jahiõiguse realiseerimist ja on sellisena otstarbekas, arvestades püsivat vajadust mõnede jahiulukite arvukust ohjata. Samuti on osa maaomanikest kindlad, et
ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel. (5) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse hukkunuks mets, milles tuule, seenhaiguste, putuka või ulukikahjustuste, üleujutuse, tule, saaste või muude biootiliste või abiootiliste kahjustuste tõttu on elusate puude järgi määratud metsa puuvõrade liitus alla 30 protsendi või täius langenud alla 0,3. (6) Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (7) Puude nõutava minimaalse arvu ühel hektaril ja arvesse võetavate puude minimaalse kõrguse sätestab
Niiskematel, kõrge ja liikuva põhjaveega aladel võib kultiveerida sangleppa, mis on samuti väga produktiivne puuliik. Sanglepa puit on kasutatav viimistlusmaterjalina ning kõrgelt hinnatud. Kultiveeritakse samuti peamiselt 2-aastaste seemikutena. Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamise on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides) . Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha. Vaesematel ja
jahipiirkonna kehtestamisega on praktiline jahiõigus rentnikel, kelleks on viimased 40 aastat olnud jahimeeste seltsid või nende ühendused, kus maaomanikest jahimehed on enamasti vähemuses. Ulukikahjustusi seni kompenseeritud ei ole, kuid on valminud arengukava, milles planeeritakse koostada sellekohased seaduste muutmise ettepanekud. Jahipidajate ja maaomanike organisatsioonid on alustanud läbirääkimisi ulukikahjustuste ennetamiseks ja tekkinud kahjude kompenseerimiseks. Metsasertifitseerimine PEFC rahvusliku standardi koostamiseks asutati koos teadus- ja omavalitsusasutustega aastal 2001 Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu. Rahvuslik metsasertifitseerimise skeem sai rahvusvahelise tunnustuse 2008. aastal ja aastal 2009 sai Eesti Erametsaliit esimesena PEFC grupisertifikaadi hoidjaks Eestis. Metsasertifitseerimise skeemiga ühinemine toob kaasa täiendavaid kulutusi metsaomanikele, kuid Eesti
kasvatamise on enamasti märksa komplitseeritum selektsioonialase tegevuseta, kuid intensiivselt vastavalt kõrge tootlikkuse ja täiusega. ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi majandatavate metsade puhul, kus peamiseks Enamik puid peab olema hea kvaliteediga ja hästi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja eesmärgiks on maksimaalsel hulgal laasunud. Võrad kitsad ja peeneoksalised. Puud ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kvaliteetse puidu saamine, on terved, ei tohi esineda haigusi ja kahjureid. kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. selektsioonipõhimõtete rakendamine oluline Miinuspuu e. -puistu - aeglase kasvuga, Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava tegevussuund, mis tagab metsade suurema tehniliselt väheväärtuslikud, okslikud, hargneva
Juurestik on plastiline - kaljustel muldadel pindmine, sügava põhjavee korral tungib ka juurestik sügavale. Kõrget põhjavett ei talu. Võib kannatada hiliskülmakahjustuste all, aga üldiselt talvekindel. Harilik ebatsuuga õitseb mais. Seemned valmivad sept.-okt. Noores eas on aeglasekasvuline, hiljem kasv oluliselt kiireneb. Kasvatamisel on probleemiks istutusjärgsel perioodil ulukikahjustuste suur oht (metskitsed). Kuna tegemist on introdutseeritud liigiga on metsapuuna kasvatamisel oluline seemnevarumispiirkond. Kasutatakse ka haljastuses, dekoratiivne, vastupidav õhusaastele. Eestis ulatub kõrgeimate puude kõrgus üle 40 m (41,5 m), puistute tagavara 550-89 m3/ha. Puit väärtuslik, omadustel sarnane männipuidule (tihedus ca 550 m3 kg-1). Puidu kaubanduslik nimetus on „Oregon pine“. E
looduslikul teel tekkinud kasetaimi. Niiskematel, kõrge ja liikuva põhjaveega aladel võib kultiveerida sangleppa, mis on samuti väga produktiivne puuliik. Sanglepa puit on kasutatav viimistlusmaterjalina ning kõrgelt hinnatud. Kultiveeritakse samuti peamiselt 2-aastaste seemikutena. Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamise on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides). Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on
annaabi.ee 
