samblikud puude tüvedel. Võra vaatlusel (Joonis 2) eristatakse numbrit, liiki, kõrgust (igal viiendal aastal), rinnasdiameetrit (igal viiendal aastal), sotsiaalset seisundit (Krafti klass), kogu võra okka/lehekadu, võra ülemise kolmandiku okka/lehekadu, ladva seisundit, värvuse muutust (kloroos, nekroos), surnud okste protsenti elusvõras, okka/lehekao tüüpi, okka/lehekao kujunemist, lisavõrsete protsenti, õitsemist, käbide hulka, ulukikahjustusi, putukakahjustusi, haiguseid, tormi-, lume-, külmakahjustusi, mehhaanilisi vigastusi, tulekahjustusi ja okkavanust (E. Asi, 2011). Joonis 2. Võravaatlus. (E. Asi, 2011). 6 I astme metsaseire vaatluspunktid (Joonis 3) asuvad 16x16 km ruutudel. Igas vaatluspunktis hinnatakse 24 nummerdatud vaatluspuu seisundit (Seirefoorum, 2011). Joonis 3. Esimese astme metsaseire vaatluspunktide skeem. (E. Asi, 2011).
Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- ja männikändude pindmistele juurtele. Põlvkond kahe aastane. Reeglina näritakse istutatud taimede (mänd, kuusk) koort, vanuses 2-6 aastat. Kärsakakahjustusi esineb vaid värsketel raiesmikel, siis seega tuleks hoiduda metsauuendamisest vahetult peale raiet. 2.3 Ulukikahjustused metsas 5 Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi Eesti metsades võib põhjustada harilik põder. Noortel mändidel söövad ladvad ja võrsed. Väga noori kuuski ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi (20-40a) puid. Tekkinud koorevigastuste kaudu nakatuvad puud erinevate tüvemädanikku tekitavate seentega ja reeglina puud mõne aja pärast hukkuvad. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad neid puuliike kuni korba tekkimiseni. Metskitsed kärbivad nooremaid puid
Varem kasutati kärsakate tõrjeks püüniskraave, millega ümbritseti värsked raiestikud. Tänapäeval kasutatakse tõrjeks peamiselt keemilisi preparaate, millesse kastetakse taimed vahetult enne istutamist ja millega pritsitakse taimi ka vegetatsiooniperioodi ajal. 1.3 Ulukikahjustused metsas (põdra, metskitse, kopra, hiire kahjustused). Negatiivset mõju metsale võivad põhjustada imetajad vaid juhul, kui nende arvukus on liiga kõrge. Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi Eesti metsades võib põhjustada harilik põder. Noortel mändidel söövad nad ära puu ladvad ja võrsed, mille tulemusena puud enamasti hukkuvad või põõsastuvad. Väga noori kuuski põdrad ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi puid. Tekkinud koorevigastuste kaudu nakatub puud erinevate tüvemädanikku põhjustavate seentega ja lõpuks nad hukkuvad. Soodustavalt mõjub põdrakahjustustele kuusikute harvendamine. Metskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile okaspuud
EUR (põhineb istutatud ja hukkunud taimedel). Kui selline metoodika Eesti tingimustesse üle kanda ja arvestada, et aastas istutakse meil ca 10 milj. taime, siis potentsiaalne kahju jääks vahemikku 0,5-1(2) milj. krooni (allikas: K. Voolma ettekanne 23.03.2009). 1.3 Ulukikahjustused metsas Negatiivset mõju metsa kasvule ja arengule võivad avaldada imetajad vaid juhul, kui nende arvukus on liiga kõrge. Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi Eesti metsades võib põhjustada harilik põder (Alces alces) . Põtrade arvukus hakkas Eestis tõusma aastatel 1970-1980. 1990. a. loendati ametlikult Eestis 16 000 põtra (tõenäoliselt oli neid aga üle 20 000). Alates üheksakümnendatest hakati põtru intensiivsemalt küttima ja selle tulemusena põtrade arvukus vähenes ning 1997. aastal loendati ametlikel andmetel vaid 6600 põtra. Aastatel 2005-2007 põtrade arvukus Eestis tõusis (2001 aastal loendati Eestis
b) juurekahjurid; c) pungade, võrsete, okste ja lehtede kahjurid Metsakahjurite tõrjeks rakendatakse metsamajanduslikke, mehaanilisi, keemilisi ja bioloogilisi abinõusid, kusjuures keemilise tõrje tähtsus viimastel aastakümnetel on pidevalt vähenenud. Järjest rohkem püütakse leida ja rakendada metsakahjustuste vältimiseks metsamajanduslikke ja bioloogilisi abinõusid. 75. Ulukikahjustused metsas. Kuidas ulukikahjustusi vältida? Põder kahjustab metsa peamiselt talvel, toitudes paju-, haava-, männi-, pihlaka-, saare-,tamme-, kadaka-, kase- jt. võrsetest. Metskits kahjustab metsapuid, toitudes talvel peamiselt noorte puude ja põõsaste võrsetest ja pungadest. Hirv (punahirv) on meie metsades levinud kohati, eelkõige saartel. Võrsete kärpimise ja nii okas- kui lehtpuude tüve koorimisega kahjustab ta puid samuti nagu põder. Eestis on hirve
Sellised toetusmäärad on kavandatud aastani 2013. On loodud ka õiguslikud alused müüa kaitsealused maad riigile ja kasutada saadud väärtuses eelisostu õigust riigivara müügil. Jahiõigus on seadusega antud küll maaomanikule, kuid suurulukitele minimaalselt 5000 ha suuruse jahipiirkonna kehtestamisega on praktiline jahiõigus rentnikel, kelleks on viimased 40 aastat olnud jahimeeste seltsid või nende ühendused, kus maaomanikest jahimehed on enamasti vähemuses. Ulukikahjustusi seni kompenseeritud ei ole, kuid on valminud arengukava, milles planeeritakse koostada sellekohased seaduste muutmise ettepanekud. Jahipidajate ja maaomanike organisatsioonid on alustanud läbirääkimisi ulukikahjustuste ennetamiseks ja tekkinud kahjude kompenseerimiseks. Metsasertifitseerimine PEFC rahvusliku standardi koostamiseks asutati koos teadus- ja omavalitsusasutustega aastal 2001 Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu
Eestis on tüüpiline, et Negatiivset mõju metsa kasvule ja arengule võivad tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud avaldad imetajad vaid juhul, kui nende arvukus on (mänd, kuusk). Kasutatakse selleks tänapäeval viljakehaga puid; 3) puid, millel on liiga kõrge. Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi peamiselt võsasaagisid (võsalõikajaid). 2. juurepessu kahjustusega seotud tugev võib põhjustada harilik põder.Kuidas põder metsa Harvendusraie - tehakse puistutes alates 20-25 vaiguvool; 4) tüvekahjuritest asustatud puid; (puid) kahjustab? Noorte mändide puhul söövad aastaselt kuni puistute valmivasse ikka 5) puid, millel enam kui pool võra on nad ära puukeste ladvad ja võrsed, mille jõudmiseni
Varem kasutati kärsakate tõrjeks püüniskraave (25-30 cm sügavused kraavid), millega ümbritseti värsked raiesmikud. Tänapäeval kasutatakse tõrjeks peamiselt keemilisi preparaate (näit. Decis), millesse kastetakse taimed vahetult enne istutamist ja millega pritsitakse taimi ka vegetatsiooniperioodi ajal. 11.3 Ulukikahjustused metsas Negatiivset mõju metsa kasvule ja arengule võivad avaldad imetajad vaid juhul, kui nende arvukus on liiga kõrge. Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi võib põhjustada harilik põder. Põtrade arvukus hakkas Eestis tõusma aastatel 1970-1980. 1990. a. loendati Eestis 16 000 põtra. Alates üheksakümnendatest hakati põtru intensiivsemalt 48 küttima ja selle tulemusena põtrade arvukus vähenes ning 1997. aastal loendati ametlikel andmetel 6600 põtra. Hetkel on põtrade arvukus taas tõusuteel, 2001 aastal loendati
annaabi.ee 
