süsihape suurenenud. Rakuhingamine on keemiline protsess rakus klükoos oksudeerub O2 toimel tekib energia. RINGEELUNDKOND- (süda, veresooned) O2 ja CO2 trantsport. Organismi varustamine toiduainetega, hormoonidega ja antikehadega. Jääkainete trantsport neerudesse ja organismi soojus regulatsioon. ERITUSELUNDKOND- (neer, kusejuha, kusepõis, kusiti) peale neerude osalevad ka kopsud ja nahk. Uriin tekib neerudes. Vere ultrafiltratsioonil. NÄRVISÜSTEEM- kesknärvi süsteem, mis koosneb peaajust, seljaajust. Koosneb närvidest ja mille moodustavad närvirakude jätkmed. SISENÕRESÜSTEEM- ( kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, sugunääre) SIGIMISELUNDKOND- vajalik järglaste saamiseks Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja toidab organisms kindlat ülesannet. Ühistalitusega elundid moodustavad elundkonna. 6. Kõrgeim närvitalitlus ja refleksid Närvisüsteem võimaldab meil :
Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Nefron: · Neeru funktsionaalne üksus · Neer sisaldab ca 1.2 miljonit nefronit · Nefron koosneb: Päsmake (glomerulus) koos Bowmani kapsliga Proksimaalne vääniline toruke Henle ling (alanev säär, ülenev säär) Distaalne vääniline toruke Uriini teke: · Ultrafiltratsioon-Vere ultrafiltratsioonil lähevad läbi neerukehakeses olevast päsmakese kapilaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist kõik vereplasma koostisosad,va valgud(tekkiva osmootse rõhuga vastavalt ka vett päsmakese kapilaarides)Tekkinud ultrafiltraat satub neerukeha valendikku,koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik-esmauriin.Esmauriini tekkimine oleneb:päsmakeste kapilaarides olevast rõhust,vereplasma valkude
Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Nefron: · Neeru funktsionaalne üksus · Neer sisaldab ca 1.2 miljonit nefronit · Nefron koosneb: Päsmake (glomerulus) koos Bowmani kapsliga Proksimaalne vääniline toruke Henle ling (alanev säär, ülenev säär) Distaalne vääniline toruke Uriini teke: Ultrafiltratsioon-Vere ultrafiltratsioonil lähevad läbi neerukehakeses olevast päsmakese kapilaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist kõik vereplasma koostisosad,va valgud(tekkiva osmootse rõhuga vastavalt ka vett päsmakese kapilaarides)Tekkinud ultrafiltraat satub neerukeha valendikku,koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik- esmauriin.Esmauriini tekkimine oleneb:päsmakeste kapilaarides
Neerude erilise ülesandega, nagu uriini kontsentreerumine, tulevad nefronid toime ainult kollektiivselt. Suure osa nefronite väljalangemine põhjustab neerude kontsentratsioonivõime kadumise isegi siis, kui säilinud nefronid on täiesti intraktsed. Täiskasvanud inimesel tekib tavalise vee- ja toidureziimi juures ööpäevas 1,2...1,5 liitrit uriini. Uriini tekkimisel on eristatavad kolm protsessi: ultrafiltratsioon, resorptsioon ja sekretsioon. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestest oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin. . Esmauriini tekib ainult siis, kui vererõhk päsmakese kapillaarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o. onkootse rõhu ja kihnuõõne hüdrostaatilise rõhu summa
kummaski neerus ca 1 miljon. Enamik nefroneid paikneb koores. Umbes iga seitsmenda nefroni Henle ling ulatub säsisse. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust ja jätkub neerutorukesena e tubulusena, mis jaguneb: proksimaalseks vääniliseks neerutorukeseks; Henle linguks; Distaalseks vääniliseks neerutorukeseks. Neerutoruke suubub kogumistorukesse. Protsessid neerus: 1. Ultrafiltratsioon. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud. Filtri läbivad molekulid, mille diameeter on väiksem kui 0,01µm ja molekulmass alla 70000. Suure molekulmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei pääse ja nii hoiavad nad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides
kummaski neerus ca 1 miljon. Enamik nefroneid paikneb koores. Umbes iga seitsmenda nefroni Henle ling ulatub säsisse. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust ja jätkub neerutorukesena e tubulusena, mis jaguneb: proksimaalseks vääniliseks neerutorukeseks; Henle linguks; Distaalseks vääniliseks neerutorukeseks. Neerutoruke suubub kogumistorukesse. Protsessid neerus: 1. Ultrafiltratsioon. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud. Filtri läbivad molekulid, mille diameeter on väiksem kui 0,01µm ja molekulmass alla 70000. Suure molekulmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei pääse ja nii hoiavad nad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides
Neerude funktsionaalseks üksuseks on nefron, mis on võimeline täitma uriini tekkel e diureesil samu ülesandeid kui kogu neergi. Nefroneid mõlemas neerus on u 2 miljonit. Nefron koosneb neerukehakesest, kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e kihn, ja neerutorukestest (vt lk 156 pilti). Uriini tekkimisel on eristatavad kolm protsessi: ultrafiltratsioon, resorptsioon ja sekretsioon. 1. ultrafiltratsioon vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgus. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin. Esmasuriini tekkimine oleneb päsmakese kapillaarides olevast vererõhust (P a), vereplasma valkude osmootsest rõhust (o) ja vedelikuhüdrostaatilisest rõhust kihnu õõnes (Ph) ning
Nefrone on kummaski neerus cs 2 miljonit. Nefron algab neerukoest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest( glomerus) ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust( Bowmani kapsel) ja jätkub neerutorukesena e tuublusena, mis jaguneb 1) proksimaalseks vääniliseks neertorukeseks, 2) Henle linguks, 3) distaalseks vääniliseks neertorukeseks. Neerutoruke suubub kogumistorukesse. PROTSESSID NEERUS 1) Ultrafiltratsioon- vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaarde seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustaud filtrist läbi kõik vereplasma kostisosad, v.a. valgud. Filtri läbivad molekulid, mille diameeter on väiksem kui 0,01 mikromeetrit ja molekulmass alla 70 000. Suure molekulmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei pääse ja nii hoiavad nad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides
Uriini hulk ja koostis sõltuvad : toidu koostisest, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas, kus higinäärmed funktsioneerivad aktiivsemalt, on uriini eritumine (diurees) väiksem,kuid uriini kontsentratsioon kõrgem kui külmas keskkonnas. Uriini tekkimist võib jagada kahte etappi: I faasis väljub filtratsiooni tulemusena päsmakeste kapillaaridest esmasuriin . II faasi saaduseks on tagasiimendumise ja sekretsiooni tulemusena lõplik uriin. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad. Suure molekulaarmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei lähe ja nii nad hoiavad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafitraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmauriin.
kreatiinina 8. Elimineerivad ravimeid ja mürke. Neerude funktsionaalseks üksuseks on nefron, mis on võimeline täitma uriini tekkel e diureesil samu ülesandeid kui kogu neergi. Nefroneid mõlemas neerus on u 2 miljonit. Nefron koosneb neerukehakesest, kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e kihn, ja neerutorukestest. Uriini tekkimisel on eristatavad kolm protsessi: ultrafiltratsioon, resorptsioon ja sekretsioon. 1. ultrafiltratsioon – vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgus. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin. Esmasuriini tekkimine oleneb päsmakese kapillaarides olevast vererõhust (P a), vereplasma valkude osmootsest rõhust (πo) ja vedelikuhüdrostaatilisest rõhust kihnu õõnes (P h) ning
Uriini hulk ja koostis sõltuvad : toidu koostisest, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas, kus higinäärmed funktsioneerivad aktiivsemalt, on uriini eritumine (diurees) väiksem, kuid uriini kontsentratsioon kõrgem kui külmas keskkonnas. Uriini tekkimist võib jagada kahte eteppi: I faasis väljub filtratsiooni tulemusena päsmakeste kapillaaridest esmasuriin . II faasi saaduseks on tagasiimendumise ja sekretsiooni tulemusena lõplik uriin. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad (v.a. valgud). Suure molekulaarmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei lähe ja nii nad hoiavad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafitraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmauriin. Puhkeolekus
annaabi.ee 
