• "Kevad Astrahanis: luuletusi 1992–1999" • "Simunapäev" • "Luigeluulinn • "Kaitseala" • "Emapuhkus" • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" • "Kohtumised" Proosaraamatud • "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" • "Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud” • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud“ • "Kirjatud teekond“ • "Paleontoloogi päevaraamat" “Vastamata armastused” • Vastamata armastused uitavad mööda linna Nad ujuvad jõge mööda vastuvoolu nagu viidikad parves Nad kõnnivad tilkudes ja tikk-kontsades mööda Gildi ja Küütri tänavat Nad istuvad Jaani kiriku juures pingil ja ootavad Veelkalkvel igatsevate silmadega passivad nad sind üleni sirelisinised ja kurvad
Minu kokkupuude kurjusega on olnud näiteks kasvõi tänaval, kus üksi uitavad ringi kassid ja koerad keda keegi enam ei taha. Mäletan veel väga hästi neid õnnetuid kassipoegi kes maal meile värava taha jäete koos korviga. Nad olid väga kurvad ja õnetud seal. Keegi mööda mineja oli nad sinna pannud ning meie viisime nad pärast loomadevarjupaika kuna meil ei olnud nendega midagi teha. Paljud inimesed võtavad endale kassipoja või kutsika ja kui ta suureks kasvab siis lihtsalt jätavad nad tänavala või viivad loomadevarjupaika. Kui varjupaigas
Kuid ega merikapsas ka igal meie mererannal kasva .Eesti esineb kohati, peamiselt läänerannikul, ka saartel, Põhja-Eestist on teada vaid üksikuid leiukohti. Eelkõige on ta Lääne-Eesti mandri ja saarte rannikute taim. Elupaik : Kasvab klibusel ja kruusasel rannal, rannaniidul, kohtades, kus juured ulatuvad soolase mereveeni.Praegu on merikapsas meie randades kosunud, kuid veel paarkümmend aastat tagasi oli üsna tavaline, et rannakarjamaal uitavad lehmad sõid taimed lihtsalt ära. · ARENG Meikapsa lehed kasvavad 6070 cm pikkuseks ja umbes 40 cm laiaks . Merikapsa varred on tugevasti harunenud, sageli kasvab ühest juurest välja mitu vart. Mõnikord moodustab merikapsas kuni meetrikõrguseid puhmaid. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt maa-aluste roomavate juurevõsundite abil. · OHUSTATUS JA KAITSE Merikapsas ei kuulu looduskaitse all olevate taimede hulka , seda on piisavalt palju ja see on levinud taim .
Räägin teile probleemidest mis kaasnevad lemmikloomadega. Esiteks:Loomade väärkohtlemine. Hulkuvad loomad, eelkõige koerad ja kassid on tänases Eestis loomakaitse vallas üks teravamaid ning silmatorkavamaid probleeme. Liiga palju on meie seas vastutustundetuid loomaomanikke, kes ühel päeval lihtsalt otsustavad oma "lemmiku" tänavale saata. See loomade väärkohtlemise vorm on aga kõige lihtsamini märgatav, kuna omanikuta ja üksi uitavad loomi näeme liiga sageli igapäevases tänavapildis. Ka on hulkuvad loomad haiguste, sh ka marutaudi edasilevitajad, kuna hulkuvad loomad on sageli vaktsineerimata. Suurem osa nendest loomadest lõpetavad varjupaikades, kus oodatakse looma omaniku saabumist või otsitakse uut omanikku. Kui aga ei ole võimalik hulkuva looma omanikku kindlaks teha ega loomale uut omanikku leida ning looma ei ole võimalik varjupaigas pidada kauem kui 14 päeva looma kirjelduse avalikustamisest, loom hukatakse.
mured juuakse maha, et mitte mõelda. ,,Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb..." (Koguja Raamat). Ja kõik tegelased on nagu see päike- ärkavad hommikul, lähevad sööma, kindlasti joovad, jäävad purju, lähevad magama, ärkavad, lähevad sööma, seejärel jälle jooma...Enne sõda oleks neist võinud saada pankurid või juristid, nüüd elavad nad kirjanike ja kunstnikena Pariisis, uitavad päeval kohvikutes ja baarides, joovad liiga palju, klatsivad rohkem kui töötavad ning püüavad oma eluga toime tulla. Eluga, mida muutis sõda. Tegelikult on Hemingway raamat pisut kummaline. Väga paeluv, aga siiski kummaline. Sa nagu loed ja loed, ootad, et midagi juhtuks ja muutuks, areneks edasi ja jõuaks lõpuks kuhugi välja. Kõik nagu liiguks, sündmused toimuvad, aga asi seisab tegelikult paigal. Kamp nooremapoolseid inimesi,
ellusuhtumist ja väljavaateid. Mul peab olema temaga millestki rääkida, peavad olema ühised huvid ning mis peamine, meie mõlemi vahel peab valitsema harmoonia. Ilma viimaseta ei ole suhtel kuigi palju lootust kestma jääda. Väga-väga oluline on minu jaoks veel see, et noormees teab, mida ta elult ootab ja tahab ning ta on endale kindlad sihid ja unistused loonud, mille poole püüdelda. Mulle ei meeldi kohe üldse sellised, kes uitavad niisama õhtuti mööda linnatänavaid ringi, suitsetavad, joovad, laaberdavad ning pilluvad mööduvatele tüdrukutele labasusi, pidades end ise jube kõvadeks vendadeks. Kuna ma ise olen suhteliselt hulljulge ja energiline tüdruk, ootaksin ma ka noormehelt mõningast seiklusjanulisust, head huumorisoont, romantilisust ning uute väljakutsete vastuvõtmist. Samas võiks ta mind aga tasakaalustada, olla truu sõber, pakkuda
2016. aastal pälvis Kristiina Valge tähe IV klassi teenetemärgi. Kristiina Ehin on alates 2011. aastast muusiku Silver Sepaga abielus ja 2016. aastal on nende perre lisandunud tütar Luike. Kristiina Ehini isa Andres Ehin (13.03.1940-10.12.2011) oli samuti kirjanik ja tõlkija. Kristiina esindas Eestit 2012.aastal läbiaegade suurimal suulefestivalil "Poetry Parnassus" . Luuletuse analüüs Vastamata armastused Vastamata armastused uitavad mööda linna a Nad ujuvad jõge mööda vastuvoolu b nagu viidikad parves c Nad tilkudes ja tikk-kontsades mööda d Gildi ja Küütri tänavat e Nad istuvad Jaani kiriku juures pingil ja ootavad jne... Veelkalkvel igatsevate silmadega passivad nad sind
päikseloojangutest. Sellised saared on näiteks Prangli ja Abruka. Nii Pranglil kui ka Abrukal olen käinud kunstilaagrites, need mälestused ja öised jalutuskäigud ei unune kunagi. Eesti asub Ida-Euroopa platvormil, mis ei ole eriti kõrgel merepinnast, seetõttu on meil palju rabasid ja soojärvekesi. Kaunites paikades on loodusenautlejate jaoks puhkealad ja matkarajad. Rabas on minu arvates kõige ilusam sügisel, kui loodus värvib kõik eri värvi, valmivad marjad ning uitavad ringi rabaloomad. Eestis voolab ka rohkelt jõgesid, mille kaldail asub väikesi linnu, külasid ja üksikuid talusid. Võrratu koht on näiteks Palupõhja, millest voolab läbi Suur Emajõgi, mis on selle koha peal umbes 15-20 meetrit lai. Suvel tasub ette võtta jõel kanuumatk või minna lihtsalt jõekaldale päikest nautima ja kala püüdma. Palupõhjas on tohutult iidseid/võimsaid tammesid, mis tekitavad lausa aukartust.
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway Tegevuse keskmes on grupp noori ameeriklasi, kes elavad Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Enne sõda oleks neist võinud saada pankurid või juristid, kuid surma ja hävingu nägemine muutis nende maailmavaateid, usku endasse ning juhtis nad Pariisi, otsima uusi elamusi. Nüüd elavad nad kunstnike ja kirjanikena, uitavad päeval kohvikutes ja baarides, joovad liiga palju, klatsivad rohkem kui töötavad ning püüavad tome tulla oma uue eluga. Eluga, mida muutis sõda. Jake töötab Pariisis kirjanikuna. Ta armastab head toitu ning jooki, naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib oma sõprade armulugusid. Sõda jättis noormehele armi, mis tema elu suuresti mõjutab. Mees armastab leedi Brett Ashley't ning naine armastab teda, kuid nende kooselu ning õnne takistuseks on Jake'i haav
päeva (H.Relve, 2001). Rasvatihase vanematele on pesitsusaeg üks raskemaid aegu. (L.Jonsson, 1992). Alguses söövad pojad ainult ämblikke ja liblikaröövikuid, alles siis hakatakse sööma muid selgrootuid ja putukaid. Kui poegade peres viibimis aeg hakkab lõppema, muneb emaslind uue kurna mune. Isaslind tegeleb sel ajal esimeste poegade järeltoitmisega, mis kestab 7-10 päeva. (H.Relve, 2001). Võib juhtuda, et pojad ei jõua veel pesastki välja kui uued munad tulevad. Pojad uitavad veel mõnda aega perena sünnikoha lähedal ja asuvad siis tavaliselt pesaõõne läheduses asuvasse teisse, uude pesaõõnsusesse (R.Ling,1980). Rasvatihane piirab kahjurite arvu, tema suurim konkurent pesades on metsis. Rasvatihane ei ole looduskaitse all (Linnud"Eesti selgroogsed"). 5 Sinitihane (Parus caeruleus) Sinitihane on väga sarnane lind rasvatihasele, aga sinitihane on rasvatihasest palju väiksem
poolt sinakashallid ja kõhualune roosakas. Ilmselt on tegemist kohastumisega, et vältida sulgede määrdumist roojaga. Pojad viibivad pesas 2628 ööpäeva ja saavad enne väljalendu isegi kuni 61g raskusteks, seega 1015 g kogukamaks kui vanalind. Vaid mõne päeva kestel annavad vanemad oksal peatuvatele noortele veel kalakesi. Kui vanalinnud on seltsipõlgavad (talutakse vaid oma paarilist), siis noored uitavad mingi aja mõnekaupa koos. Juunis algab teine pesitsusvoor, mille pojad saavad lennuvõimelisteks juuli lõpust augusti keskpaigani. Mõned paarid suudavad pesitseda kolmandagi korra ja pojad septembri jooksul pesast välja viia. 13 Jäälinnu häälitsused on üsna valjud ja teravatoonilised. Kevadine mänguhüüd kõlab kui "tji- tii-ih tji-ti-iih", mida esitatakse enamasti lennul
Nende suurte liivalainete liikumistee hõlmab umbes 101000 km² suuruse ala, mida tuntakse "ergidena". Kohati on need suured luited väga liikuvad ning rulluvad tuule toimel edasi kiirusega 11 m aastas. Faja oaas on lämmatava liivalaine edasitungimise tõttu pidevas ohus. Teistes piirkondades jälle on luited püsinud tuhandeid aastaid liikumatult ning luidetevahelisi vagusid on hakatud kasutama karavaniteena. Sahara on kuiv, mistõttu põldu pole seal kunagi haritud. Rändhõimud uitavad seal ringi koos oma väikeste loomakarjadega. Väikeste oaaside ümbruses arendatakse põllumajandust, kuid suurem osa kõrbest on majanduslikult kasutusele võtmata. Probleemiks on kujunenud kõrbestumine Saharat ümbritsevatel aladel. Ebaõige maakasutuse, põua ja tugevate tuulte koosmõjul laieneb kõrb edasi haritavatele maadele. Loodusliku taimkatte eemaldamine paljastab viljaka mulla, mis seejärel põuas kuivab ja tuule poolt tolmuna laiali kantakse. Pilt nr. 1 Sahara kõrb
Levin head südamega, intelligentne, aus, tagasihoidlik Kitty julge, hooliv ja kaunis tütarlaps. Vronski härrasmehelik, kirglik ja hooliv sõjaväeohvitser. Aleksei Alexandrovits tark ja edukas 3. Tegevustik algab, kui Stepan Arkadits Oblonski naine Dolly saab teada, et mees on teda guvernandiga pettnud. 4. I jagu Oblonskite majas on suur segadus. Dolly ei tule oma toast välja. Stepan Arkadits magab kabinetis, lapsed uitavad majas omapäi ringi. Pereisa üritab küll naisega leppida, kuid tema vabandused lükkatakse tagasi. Vahepeal saabub Moskvasse Konstantin Dimitrits Levin. Tema reisi eesmärgiks on paluda Dolly õe Kitty kätt. Levin peatub oma poolvenna Sergei Ivanovitsi pool ning kuuleb, et tema lihane vend Nikolai Levin on samuti linnas. Mees otsustab teda hiljem külastada, kuid kõigepealt suundub ta Oblonski ametiasutusse. Seal kuuleb Konstantin, et Kitty on kella neljast viieni Zooloogiaaias uisutamas
Lakoff ja Johnson toovad välja, et metafooride kõrval on ka veel teine mehhanism, mis on seotud inimmõistuse ja keelega. Selleks on kontseptuaalne metonüümia. Traditsiooniliselt vaadatakse metonüüme kui ainult lingvistilisi üksuseid. Kuid Lakoff ja Johnson vaidlevad, et nagu ka metafoor on metonüümid oma sisult tähenduslikud. (Lakoff, Johnson 1980; viidatud Evens jt 2007: 17 järgi). Evensi ja Greeni menonüümia näide on, et ,,sellel singivõileival on uitavad käed". Kujutage ette, et selline lause on öeldud restoranis ettekandjate vahel. Metonüümi kasutatakse selleks, et millelegi kaudselt viidata. Selleks, et olla metafoor peaks olema singivõileib, kuidagi seotud inimolemusega. Mitte lihtsalt viitama kliendile, kes seda tellis, et ettekandjad saaksid temast rääkida. (Evens, M. Green 2006; viidatud Evens jt 2007: 19 järgi) 4.7 Mentaalse vahemiku teooria Mentaalse vahemiku teooria uurib, kuidas tähendus tekib
laglede peamise toidutaime - rand-teelehe - täieliku taastumise ja pealegi stimuleeris kõige efektiivsemalt noorte võrsete kasvu (Prins jt 1980). Ka teised uurimused on näidanud, et karjatumine tõepoolest võimaldab loomadel taastuvaid ressursse ökonoomselt tarbida. Avaliku info kasutamine Teisest peatükist meile tuttavad kangurlinnud pidid rohtlates pidevalt ringi lendama, otsides rikkalikke seemnetoidu leiukohti, mis on saadaval vaid lühiajaliselt. Samuti uitavad merelinnud mere kohal, otsides kalaparvi. Ka kimalased vajavad õigeaegset teavet õitselepuhkenud taimede asukohast. Paljude loomade jaoks on kriitiline just õigeaegse informatsiooni saamine toidu asupaigast. P. Ward ja A. Zahavi (1973) pakkusid välja idee, et linnukolooniad ja muud loomade grupeeringud talitlevad informatsioonitsentritena, kus üksikisendid leiavad kergemini üles toiduallikate asupaiga, kasutades oma grupikaaslastelt saadud avalikku infot. Niisiis tuleb ala
• Uimastite mittekontrollitavad käitumisefektid 2: Looduslikud ärritajad, mille ohtlikkuse on indiviid enda elu jooksul ära õppinud. 3: Tingitud, loomupäraselt neutraalsed ärritajad, mida õpitakse ohtudega seostama. Kognitiivse neuroteaduse non plus ultra 4: Vabalt uitavad hirm ja ärevus: põhjuseks keemilised ja bioloogilised “juhuslikud” • Ajus on närviteid, mida indiviidid võimalusel ise kontrollimatult aktiveerivad fluktuatsioonid aju hirmuringetes. • Mõned keemilised ühendid, mis imiteerivad aju enda virgatsaineid, võivad inimeste Iga põhiemotsiooni juurde kuulub eristav ärgastusmuster. Märkimisväärne on, et see muster
annaabi.ee 
