kauge maa Kanada linn Vancuver. Hakati ka meil neid kõige paremaid sportlasi otsima. Mõned ka leiti. Kõige tublimateks peeti aga kolme jänes. Kikut Veerbalut ja Maed. Kiku oli ainus naissportlane. Nende metsloomade eriala oli suusatamine. Seda olid nad õppinud juba lapsest saati, et huntide eest talvel minema lipsata. Jõudiski kätte aeg, mil metsaloomad sõitsid Vancuverisse. Ikka suusad kaasas ja võistluseks valmis. Seal oli juba koos igasuguseid imelikke loomi kes kelgutas, kes uisutas ja tantsis jääl. Meie metsloomad jaoks oli see kõik väga uus ja huvitav. Huviga jälgiti, mis toimub jääl, mis kelgurajal. Kui aga jõudis kätte võistluse aeg, olid jänesed juba valmis. Kiku oli kõige tublim. Sai teise koha hõbedase medali , Veerpalu aga kuuenda. Ja Mae sai 30. Koha. Ega eks nad juba spordi jaoks vanad jänesed ka
kandu näitas, ei osanud ta ehk arvatagi, millise murranguga on tegemist. Ta ütles vabatehnika kohta:"See pole jama, vaid uisusamm!". Klassikalise stiiliga võrreldes märksa kiirem uisusamm kogus üha populaarsust, aga ametnikud ei osanud tükk aega võtta selget seisukohta, mida kummalise sõiduviisiga peale hakata. Tehti piiranguid, millistel lõikudel võib uut stiili kasutada ja kus mitte. Kunagine Norra kuulsus Ove Aunli näiteks jäi ilma Sarajevo olümpiamängude hõbemedalist, sest "uisutas" finisikoridoris, kus seda teha poleks tohtinud. Iseäranis keskeurooplased avaldasid survet aeglasema klassikalise sõiduviisi välja vahetamiseks uisustiiliga. Neile oli uus sõidutehnika rohkem konti mööda. Põhjamaad olid tugevamad nn vanas stiilis. Võitlus oli äge, kuni lõpuks anti eluõigus mõlemale sõidustiilile. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis.
klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Friedrich oli võimsaim saksa maalikunstnik, üks romantismi esindajaid. Caspar David Friedrich sündis 5. septembril 1774. aastal Greifswaldis ja suri 7. mail 1840. aastal Dresenis. Friedrichi maalidel on keskseks teemaks looduse majesteetlik jõud. Tema inspiratsiooni allikaks oli tema kodumaa Saksamaa loodus, kuid tema elulugu võib anda seletuse pahaendelisele pingele ilu ja õuduse vahel tema töödes. Lapsepõlves uisutas ta koos vennaga Läänemere jääl, kuid see murdus. Caspar kukkus sisse ja tema vend hukkus teda päästes. Täiskasvanupõlve masendus viis kunstniku Dresdenis enesetapukatseni. Pärast seda, kui ta oli püüdnud oma kõri läbi lõigata, kandis ta armi varjamiseks habet. Suhe trauma ja inspiratsiooni vahel saab selgeks Friedrichi ütluses: ,,Kunstnik ei tohi maalida mitte ainult seda, mida ta näeb enda ees, vaid ka seda mida ta näeb enda sees. Kui ta mitte midagi ei näe,
panna Kentmanni saksa algkooli. Poisi üldisele kujunemisele avaldas suurt mõju luulemeelne ja lauluarmastaja ema Mai. Algkoolist siirdus Bornhöhe kaks aastat hiljem kreiskooli, kus ta näitas end mitmekülgse ning andeka õpilasena. Tänu heale mälule, õnnestus tal nii algkoolis, kui ka kreiskoolis kiiresti edasi jõuda. Ta paistis silma oma kirjanite, joonistamisande ja muusikaalusega. Selle kõrval tegeles ta agaralt spordiga - matkas, uisutas, harrastas paadisõitu ja oli innukas maletaja. Kreiskooli lõpetas ta 1877. aastal auhinnaga. (2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Bornh%C3%B6he , 3. Eesti kirjanike leksikon, lk 60) Bornhöhe kirjanduslikud huvid avaldusid juba varakult . Juba koolipäevil alustas ta esimeste kirjatöödega, millest tädipoeg A. Mohrfeldi abiga, ka mõningad trükis ilmusid. Kuna Bornhöhel puudusid võimalused õpingute jätkamiseks, tuli tal otsida iseseisvat leivateenistust.
Prantsusmaa mäesuusataja Henri Oreiller, kes kogus 2 kulda ja 1 pronksi. Oslo 14. 25. Veebruar 1952 Oslo sai esimese põhjamaa ja esimese pealinnana taliolümpia korraldamisõigused. Cortina d'Ampezzo 26. Jaanuar 5. Veebruar 1956 Olümpiamängudel osales 32 riiki 820 sportlasega, neist 132 naist. Esmakordselt olid mängudel Boliivia, Iraan, Nõukogude Liit. Esmakordselt kanti talimänge üle televisioonis. See häiris kõvasti olümpiatule süütajat Guido Carolit. Tõrvik käes, uisutas ta aukülaliste loozi ette ja valmistus Itaalia presidendile Giovanni Gronchile saluteerima. Ärevusest komistas mees televisiooni- ja mikrofonijuhtmetesse ning kukkus. Eestlastest võttis olümpiamängudest Nõukogude Liidu koondise kooseisus osa kahevõistleja Uno Kajak. Squaw Valley 18. 28. Veebruar 1960 Squaw Valley rajati spetsiaalselt talimängude tarbeks. Ainus olümpiamängude toimumispaik, mis polnud linn. Olümpiamängudel osales 30 riiki 665 sportlasega, neist 143 naist
35 109. Kauplus alandas 1 kg küpsiste hinda 25 kroonilt 20 kroonini. Mitu kilogrammi küpsiseid saab nüüd osta 400 krooni eest rohkem kui enne? Vastus: 4 kg ( 400 : 25 = 16 kg enne; 400 : 20 = 20 kg nüüd; 20 16 = 4 kg rohkem) 110. Jaak saabus sõbra sünnipäevale 35 minutit enne kella 14.22. Mis oli kell siis, kui Jaak oli sünnipäeval olnud 18 minutit? Vastus: 14.05 111. Esmaspäeval suusatas Siim 1 km. Igal järgmisel päeval uisutas ta 2 korda rohkem kui eelneval päeval. Millisel nädalapäeval suusatas Siim esimest korda rohkem kui 20 km? Vastus: laupäeval 112. Mitu ühelist saad, kui liidad 10 sajalist ja 100 kümnelist? Vastus: 2000 ( 10 * 100 + 100 * 10 = 1000+ 1000 = 2000) 113. 10 aastat tagasi oli Sassi ja tema kaksikvenna Jassi vanuste summa 22. Kui vana on Sass praegu? Vastus: 21. a ( 22 . 2 = 11 a Sass 10 aastat tagasi; 11 + 10 = 21
ta vastaseks suhteliselt nõrgema maadleja, kellega oli ometi kõva pusimine ja neljandas tuli loobumisvõit bulgaarlaselt Alitsevilt. Viiendas kohtumises sai Parfjonov oma ainsa vaieldamatu võidu itaallase Bulgarelli üle. Nõukogude maadleja õnneks neist kahest võidust piisas esikohale tulekuks. CORTINA d'AMPEZZO 1956 Avatseremooniale rivistusid 32 riigi esindajad. Esmakordselt kanti talimänge üle televisioonis. See häiris kõvasti olümpiatule süütajat Guido Carolit. Tõrvik käes, uisutas ta aukülaliste loozi ette ja valmistus Itaalia presidendile Giovanni Gronchile saluteerima. Ärevusest komistas mees televisiooni- ja mikrofonijuhtmetesse ning kukkus. Caroli ei pidanud juhtunut piinlikuks sündmuseks, lausudes pärast seda uhkelt ajakirjanikele: "Aga ma ei pillanud tõrvikut käest ega lasknud tulel kustuda." Esimest korda talimängude ajaloos andis olümpiavande naissportlane - mäesuusataja Giuliana Chenal-Minuzzo.
(vt lisa teksti jutustust. 1. Jutustuse juures "Lauri uisutamas). kuulamine Millal tegevus toimus? Talvel. 2. Kes olid selle jutu tegelased? Lauri ja Malle. Sisutaastavatel Milleks olid Lauril uiske vaja/pani Lauri Et uisutada. e ja põhjus- tagajärg seoste uisud jalga? Tiigijääl. mõistmist Kus Lauri uisutas? eeldvatele küsimustele vastamine Miks Lauri lume peal ei võiks uisutada. Sest lumel uisud ei Miks ta jää peale pidi minema? libise. Mis sa arvad, miks tahtis Lauri uisutada? Sest uisutamine oli Lauri lemmiktegevus. Keda nägi Lauri jääl uisutamas
1870. a. asusid Brunbergid elama Tallinna, kus isa leidis köa hiljuti rajatud raudteetö okojas, 8-aastane Eduard aga pandi õpima Kentmanni saksa algkooli. Poisi varasemale kujunemisele avaldas suurt mõu luulemeelne ja lauluarmastaja ema Mai (süd. Ritter) --Eduard Vilde ema vanem õe. Jägnenud õpeajal kreiskoolis osutas nooruk täelepanuvä arivat andekust, paistes eriti silma oma kirjandite, joonistusande ning musikaalsusega. Selle kõval tegeles ta agaralt spordiga --matkas, uisutas, harrastas paadisõtu ja oli innukas maletaja. Kreiskooliajast päinevad ka Bornhöe esimesed pooltõkelised ilukirjanduslikud katsetused, millest mõingad 1878. a. trüis ilmusid («Üs leht vanapagana tätraamatust» ajakirjas «Meelejahutaja», eriraamatuna «Rö ovel ja mõsnik ehk Kaks vaenlast»). Need on kül ainult kujunemata nooruki suleharjutused, millest oleks asjatu otsida erilisi ideelis-kunstilisi vä artusi, kuid nad nätavad ometi Bornhöe varast
annaabi.ee 
