dopamiini, mis aitab inimest ärkvel hoida, kuid mille üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia sümptomitega. Eestis teostatud uuringu (Eesti Terviseuuring, 1997) kohaselt kannatas unehäirete all 26.1% populatsioonist, neist 14.9% uinumisraskuste all, 16.3% uneaegse ärkamise all ja 15.2% liigvarajase ärkamise all. Uuringu tulemustest selgus, et naistel esines unehäired 1.5 korda sagedamini kui meestel. Ootamatu tulemusena leiti, et uinumisraskusi ja liigvarajast ärkamist esines 15-19 aastaste hulgas tihedamini kui 20-29 aastaste grupis. Kasutatud kirjandus Jüri Uljas ja Thea Rumberg ,,Psühholoogia gümnaasiumiõpik" Internetist : http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/unen2od#40 http://et.wikipedia.org/wiki/Unetus http://www.nupsu.ee/?menu=news&page=viewnews&item=22940
See on väga tähtis, et juba varakult leitakse hirmu põjus ja lahendus sellele ning lapse vanemad peaksid teadlikud olema nende lastel esinevatest hirmudest. Sellega oleksid nad neile toeks ja aitaksid võidelda lapsel esineva hirmuga ning nendest koguni üle saada. 2. SAGEDAMINI ESINEVAD HIRMUD JA NENDE TAGAJÄRJED Hirmud on paljude terviserikete ja haiguste põhjustajaks. Hirmud võivad põhjustada närvilisust, unehäireid, uinumisraskusi, magamishäireid, agressiivsust, depressiooni, suhtlemisraskusi, kõnehäireid, sokki, allergiaid, voodimärgamist jpm. 3. HIRMUDE TAGAJÄRGEDE RAVI Hirmudest ülesaamisel on tähtis roll vanematel nad peavad olema lapsele alati toeks, olema abivalmid ning usaldatavad. Kuid kahjuks ainult sellest ei piisa. Lapsed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse (joonistamine, rollimängud jm.) kaudu -
Krambid kaasnevad ärkamisega, jalakrampe soodustavad näiteks Parkinsoni tõbi ja artriit. (samas) Parkinsoni tõve korral kaebavad inimesed sageli unetust, üle 60 aastaste inimeste seas on selle haiguse põdejaid rohkem kui 20% unetus tuleneb tõve ravist, iseloomulik on uinumisraskus ja korduvad ärkamised. (samas) 5.2. Noore uni Paljud uuringud on näidanud, et noore inimese uni on otseses seoses tema elustiiliga. Noore inimese une halb kvaliteet on seotud uinumisraskustega. Uinumisraskusi võib põhjustada müra, või pingeline koolielu. Une kvaliteet on seotud ka öösel ülesärkamise järel söömisega ja unumisega pärast liigvarast ärkamist. (samas) 14 Uinumisraskusi võib põhjustada ka nutiseadmete kasutamine hilja õhtul, kuna nutiseadmete hele valgus pärsib melatoniini tootmist. (Technologyguide, 2012) 5.3. Lapse uni 5.-10. eluaasta vahel on ülekaalus REM uni. Unele tuleb laste seisukohast erilist
Kofeiin on tugev seedekulgla, eriti just mao ärriti. On inimesi, kellel kofeiin kutsub esile kõrvetisi ja valusid seedekulglas. Vastunäidustatud on kohv ja kofeiin seedekulgla haavandtõve korral. Samas soodustab kofeiin maos soolhappe sünteesi ja sellega seoses ka seedimist. See on ka põhjus, miks mitmekäiguliste einete lõpuks serveeritakse kohvi. Kofeiini tarbimisest peaksid eriti õhtutundidel hoiduma ka need inimesed, kellel on uinumisraskusi. Samuti on liigne kofeiin vastunäidustatud südametegevuse häirete korral. Ka ülierutuvatel inimestel tasub kofeiini sisaldavate toodete tarbimisest loobuda. Kohvi populaarsus põhjustab nii poolt kui vastuhääli Kohvi pooldajate kiidusõnad on järgmised: jook suurendab paljudel inimestel tähelepanu ja töövõimet, peletab väsimust ja parandab vaimse töö edukust, varustab organismi kaaliumiga. Kohvi vastased rõhutavad kohvi liigtarbimisel
Vanemad peavad pdma silitada rahu, sest nende nrvilisus kandub le ka lapsele. Kige paremini rahustab last fsiline kontakt. Esimese eluaasta teisel poolel vljendab laps halba enesetunnet ja valu samuti nutuga.Lapse jaoks on endiselt oluline fsiline kontakt kuid mnikord piisab ka sellest, kui tiskasvanu viibib lapse vaatevljas. Teisel eluaastal on iseloomulik kne areng, laps muutub mbritseva suhtes aktiivsemaks. Sageli vivad haigusest tingitud nrvipinge ja tugevad elaamused phjustada uinumisraskusi. Lapse haigusesse tuleb suhtuda asjalikult, mitte hutada hirmu haiguse vastu ja mitte juhtida pidevalt thelepanu haigusele. Kolmandal- neljandal eluaastal hakkab laps tajuma haigusest ja surma lhenemisest tingitud muutusi oma minas. Laps on rritatud, sest haigus piirab iseseisvust. Haigusega kaasnev keskkonnamuutus phjustab hirmu, mis vib vljenduda taandarengus. Kuna lapse fantaasiates seondub haigus karistusega, siis tuleb kinnitada, et tema ei ole oma haiguses sdi
Uurimustööd tehes sain teada palju uut ja põnevat. Uni ja unetus Insomnia ehk unetus on unehäire, mida iseloomustab võimetus uinuda. See on väga sageli esinev sümptom. Unetus esineb tihti koos ärevus- ja meeleoluhäiretega. Kerge depressiooni ja ärevushäirete korral avaldub unetus uinumisraskuste ja une katkendlikkusena, depressiooni korral lisandub liigvarajane ärkamine. Unetuse sümptomid pole eriti spetsiifilised. Mõlema, nii ärevuse kui depressiivsuse korral võib esineda uinumisraskusi, une katkendlikkust, samuti ka liigvarajast ärkamist. Ärkamist üle kahe tunni enne soovitud aega on peetud klassikaliseks depressiooni somaatiliseks sümptomiks. Düstüümia ja generaliseerunud ärevushäire puhul on tavaliseks painajalikud unenäod. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile endise energiaga taas tööle asuda
alkohol, tööasjade tegemine ja TV vaatamine võivad häirida rahulikku und. Õhtune söömine annab lisaenergiat ja häirib uinumist, alkohol neljal õhtul nädalas ei ole samuti soovitav ja võib tekitada arvatava rahusti asemel hoopis sõltuvuse. Samuti TV vaatamine, eriti juhul kui kiputakse vaatama seiklus- või õudusfilme, tekitab rahutustunde ja häirib uinumist. Seks annab parema une. Orgasm aitab magada, sest ,,armuhormoonil" oksüdoksiinil on rahustav mõju. Uinumisraskusi aitab lahendada ka mõni rahustava sisuga juturaamat, tuulutatud ja jahedam magamistuba. Eriku toitumine Hommikusöök on olulisim toidukord päevas. Erikul oleks parem hakata oma harjumust ,,hoidun hommikusöögist" muutma. Võib olla arvab ta, et see on hea kaalulangetamise nipp, kuid kahjuks mitte. Hommikune söömine paneb tööle seedimise ja tõstab energiataset. Kui hommikusöök vahele jätta, siis seedimine aeglustub ja tekib rammestunud tunne ning
teisalt aga sellega, kuidas olukorda enda jaoks tõlgendatakse. Pidev võistluslikkus, enda võrdlemine teistega ning vähene rahulolu saavutustega võivad olla asjaolud, mis lükkavad niigi jõuvarude piiril töötavat inimest edasi rühkima. Sageli on probleemiks suutmatus pärast stressori mõju lõppu end häireolukorrast välja lülitada. Intensiivsed mõtted, millest tahaks mõneks ajaks distantseeruda, ei kipu nii lihtsalt taanduma. Paljud juhid on kirjeldanud uinumisraskusi või hommikusi talumatult varajasi ärkamisi, mil mõtted keerlevad erinevate probleemide ümber ja puhkusele ning taastumisele on raske ümber lülituda. Eustressi ehk positiivset stressi kogetakse siis, kui nähakse enda ees olukorda, mis on väljakutset esitav ja proovile panev. Kuigi eustressi tekitav olukord nõuab organismilt samuti kohanemist ja pingutust, saabub selle möödudes rahulolu ja heaolu tunne.
Liialdada ei tohiks ka need, kellel on soodumus osteoporoosi ehk kaltsiumikaotusest tingitud luuhõrenemise tekkeks. Mõõdukas (mitte üle kolme tassi päevas) koorega kohvi joomine osteoporoosi ei tekita. Nüüdisaegsed tipp-uurimused näitavad, et mõõdukas kofeiini tarbimine pole rinnavähi ning südame- ja veresoonkonnahaiguste riski-teguriks. Kofeiinist peaksid, eriti õhtutundidel, hoiduma ka need inimesed, kellel on uinumisraskusi. Samuti on liigne kofeiin vastunäidustatud südamehaigetele ja ülierutuvatel tasub sellest üldse loobuda. Suured kofeiinikogused 0,5 g ja rohkemgi võivad põhjustada mürgituslaadseid seisundeid, umbes kümme grammi võib osutuda surmavaks. Selge on aga, et nii suurtes kogustes kofeiini keegi jookidega sisse juua ei suuda. Ka sportlased peaksid kofeiini sisaldavatesse preparaatidesse suhtuma ettevaatlikult kui
annaabi.ee 
