Parksepa Keskkool ILLEGAALSED UIMASTID ( REFERAAT ) Parksepa 2012 ILLEGAALSETE UIMASTITE TARVITAMINE KES TARVITAVAD? Mida vanemaks lapsed saavad, seda tähtsamad on nende sõprade ja arvamusliidrite seisukohad ning avameelseid hetki vanematega jääb üha vähemaks. Põhikooli viimased aastad katsetavad paljud alkoholiga ning mõned tunnevad huvi keelatud uimastite või olmekeemia vastu. Selles vanuses noorte puhul on siiski tegu pigem mööduva nähtusega kuid erand kinnitab reeglit. Head eeskuju, eelkõige vanemate näol omavad noorukid õpivad juba varases eas, kuidas vastata iseenda ja teiste ootustele, kuidas saavutada püstitatud eesmärke. Nad on enesekindlad ja ei tunne hirmu muutuste ees, mis kaasnevad täiskasvanuks saamisega. Nende kasvamine suureks kulgeb loomulikult ja stabiilselt.Kahjuks on aga liiga palju ebaterves keskkonnas kasvavaid noori inimesi, kes üritavad raskusi trotsides leida identiteeti ja eesmärke...
Punane lint Punase lindi idee sai alguse 1985. aastal Ameerika Ühendriikidest, kus seda kõigepealt kasutati kui narkootikumide vastase võitlemise sümbolit. 1985. aastal tapsid Mehhiko narkokaupmehed DEA (Drug Enforcement Administration) 37- aastase agendi Kiki Camarena. Kiki Camarena töö eesmärk oli võitlus narkokaubandusega ning nende püüdluste auks hakkasid tema sõbrad ja naabrid kandma punasest siidist märki. See komme laienes ning punast linti hakati kasutama Uimastivaba Ameerika kampaanias (Drug-Free America) kui narkootikumidega võitlemise sümbolit Ameerikas. Hiljem hakkas seda sümbolit HIV ja AIDSi vastu võitlemisel kasutama ja laiemalt tutvustama laulja ja laulukirjutaja Paul Jabara, kes ise suri hiljem AIDSi. Tema mälestuseks loodi 1993. aastal Punase Lindi Fond. Nüüdseks on see märk kasutusel kogu maailmas ning sellel on kindel koht paljude HIV ja AIDSiga võitlevate organisatsioonide sümboolikal. Ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev 1988
kaetud kvaliteetsete andmeallikatega. 2 NARKOMAANIA ENNETAMISE RIIKLIKU STRATEEGIA EESMÄRK Narkostrateegia eesmärk ja ülesanne Strateegilise ülesandena peetakse käesolevas strateegias silmas vajadust kaitsta lapsi ja noori prioriteetse sihtgrupina psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamise alustamise eest ning rõhutatakse paikkondlikku eripära erinevates regioonides uimastivaba keskkonna loomisel. Narkomaania ennetamise riiklik strateegia keskendub illegaalsetele narkootikumidele ning selle üldeesmärgiks on: EESMÄRK 2012: Vähenenud narkootikumide pakkumine ja nõudlus ning toimiv ravi- ja rehabilitatsioonisüsteem sõltlastele, millest tulenevalt on vähenenud tarbimisest tulenev kahju. Lahtiseletatult tähendab eesmärk sellise ühiskondliku korra saavutamist, mida iseloomustavad järgmised parameetrid: 1
Punane lint Punase lindi idee sai alguse 1985. aastal Ameerika Ühendriikidest, kus seda kõigepealt kasutati kui narkootikumide vastase võitlemise sümbolit. 1985. aastal tapsid Mehhiko narkokaupmehed DEA (Drug Enforcement Administration) 37-aastase agendi Kiki Camarena. Kiki Camarena töö eesmärk oli võitlus narkokaubandusega ning nende püüdluste auks hakkasid tema sõbrad ja naabrid kandma punasest siidist märki. See komme laienes ning punast linti hakati kasutama Uimastivaba Ameerika kampaanias (Drug-Free America) kui narkootikumidega võitlemise sümbolit Ameerikas. Hiljem hakkas seda sümbolit HIV ja AIDSi vastu võitlemisel kasutama ja laiemalt tutvustama laulja ja laulukirjutaja Paul Jabara, kes ise suri hiljem AIDSi. Tema mälestuseks loodi 1993. aastal Punase Lindi Fond. Nüüdseks on see märk kasutusel kogu maailmas ning sellel on kindel koht paljude HIV ja AIDSiga võitlevate organisatsioonide sümboolikal.
selle grupi liikmetega. Teismeliste uimastitarbimine on tugevasti seotud omaealiste rühmadesse kuulumisega ja nende uimastitarbimisega. Noorukid, kes ületähtsustavad eakaaslaste tõestusi narkootikumide toime kohta ja kelle sõpruskonnas on palju narkomaane, hakkavad ka ise suurema tõenäosusega uimastitarbijateks. Eestis on arenenud klubikultuur, milles uimastil on mängida tähtis osa seda võetakse lõõgastusvahendina peol, olles argielus uimastivaba. Samas võib ka grupist eraldumine põhjustada narkoteele pöördumist, nii näiteks kasutavad üksildasemad õpilased meelsamini marihuaanat. Kui mujal maailmas on suurem osa tarbijaskonnast hästi kindlustatud elanikkonna hulgas, kes protesteerivad ühiskonnakorralduse vastu, siis Eestis on suuremaks riskigrupiks marginaalsetesse gruppidesse kuulujad, kes ei tule oma igapäevaeluga toime. Sel juhul püütakse narkootikumi abil oma hädad unustada ja elada teises, kujutluste maailmas
maailmaga (Wahl 1998). Uimasti kuritarvitaja sõltuvusravi on tavaliselt pikaajaline. Kõige otstarbekam on korraldada ravi haiglas, kus patsient on arstide käe all ja kus vajaduse korral on võimalik rakendada sundi, et kuritarvitaja järgiks ravinõudeid. Patsientide üle on sisse seatud ka järelkontroll, et uurida, kas inimene on uimastitest lõplikult loobunud. Sellest hoolimata püsib oht, et isegi pärast pikka uimastivaba perioodi alustatakse kuritarvitamist uuesti. Hilisemas ravis on ette nähtud õppetöö ja nn sotsiaalne treening, et aidata endisel narkomaanil elada täisväärtuslikku elu (Narkootikumid 2004). 4.NOORED JA MÕNUAINED Uurimistöö uurimuslik osa tegin digitaalsel teel, eformulari keskkonnas. Küsimustiku viisin läbi teemal ,,Noored ja mõnuained". Sihtgrupiks olid kõik noored, kellel on olnud kogemusi erinevate mõnuainetega
tuleneb kreeka keelsest sõnast `kannabis', tähendusega kanep, ning ladina keelsest sõnast `sativa', mis tähendab kasulik. Sellise nime andis taimele kreeka arst, farmakoloog ja botaanik Pedanius Dioscorides (40-90 pKr). Sama nime võttis üle Karl Linné kirjeldades kanepit oma 1753. aasta teoses "Species plantarum" ("Taimeliigid") (Batchelder, 2004). Inimkonna teadaolevas ajaloos pole tõendamist leidnud fakt, et oleks kunagi eksisteerinud uimastivaba ühiskonda. Rahulolematus iseenda või ümbritsevaga paneb inimese otsima abi. Pelgalt või ajutise leevenduse nimel on uimastitest abi otsinud paljud. Ka uimastite kahjulikkus on läbi aegade olnud tsivilisatsioonidele teada, kuid see pole takistanud nende tarbimist (Harro 2006, 249; 262). Tundub, et kanep uimastina on lihtsalt olemas. Suhteliselt kerge kättesaadavus on muutnud ta üha suuremate noortegruppide seas populaarseks. Kanepit proovitakse ja tarbitakse.
domineerisid käsud ja keelud, rõhutati illegaalsust, kriminaalsust ning karistamist, trahve ja muud selletaolist. Sellele järgnes korrektse informatsiooni edastamise etapp, mille käigus tekkis olukord, kus uimastid muutusid hoopiski millekski huvitavaks, keelatud naudinguvahendiks. Kaheksakümnendatel toimis preventsioon läbi pakkumiste kuidas elada hästi ilma uimastiteta (Thamm, 1994). Siiski on uus ja hea (uimastivaba) ühiskond utoopiline, realistlikum on võimalikult vähene uimastite tarbimine elanikkonnas. Viimasel kümnendil on preventsiooni nähtud kui abinõude ühendamist, millest ühed mõjuvad kohe, teised alles aastate pärast. Pikaajalised strateegiad püstitavad eesmärke järgnevaks kümneks või enamaks aastaks. Arvukad empiirilised uuringud on näidanud, et efektiivseks osutuvad
seitsmekümnendatel domineerisid käsud ja keelud, rõhutati illegaalsust, kriminaalsust ning karistamist, trahve ja muud selletaolist. Sellele järgnes korrektse informatsiooni edastamise etapp, mille käigus tekkis olukord, kus uimastid muutusid hoopiski millekski huvitavaks, keelatud naudinguvahendiks. Kaheksakümnendatel toimis preventsioon läbi pakkumiste kuidas elada hästi ilma uimastiteta (Thamm, 1994). Siiski on uus ja hea (uimastivaba) ühiskond utoopiline, realistlikum on võimalikult vähene uimastite tarbimine elanikkonnas. Viimasel kümnendil on preventsiooni nähtud kui abinõude ühendamist, millest ühed mõjuvad kohe, teised alles aastate pärast. Pikaajalised strateegiad püstitavad eesmärke järgnevaks kümneks või enamaks aastaks. Arvukad empiirilised uuringud on näidanud, et efektiivseks osutuvad koolidel baseeruvad pikaajalised preventsioniprogrammid (Botvin, 1999). Kaasaegsed teooriad uimastipreventsioonis
Koostööst on käsu kõigile - eriti aga lastele. õpetus (Limmer, 1999), nii et lapsed ning noorukid saaksid aimu neid ees ootavast võimalikust lapsevanema rollist. Püüdke organiseerida oma kodukohas midagi "ühiskondliku ümarlaua" Olge uimastivaba noortekeskuse loomise idee poolt, et taolist, mille tööst võtaksid osa nii nõustamiskeskus, Otsige enda- kohalik noortel oleks oma vaba aja veetmise kõht. Motiveerige oma omavalitsus, lasteaiad, koolid, nõuandlad, kirik kui ka sarnaseid! politsei. last tegelema hobidega - muusika, sport, noorsootuletõrje,
annaabi.ee 
