Nende hulka kuuluvad näiteks inimese sotsiaalne taust, vale enesehinnang, mis võib olla nii liiga kõrge kui ka liiga madal, varasemad seotused narkootikumidega lähedaste seas, raske majanduslik olukord jne. Näiteks kui mõnel noorel on probleemid koduses elus, võib ta pääseteed näha uimastites kuna need aitavad nö põgeneda reaalsest elust ning ka sulanduda teistesse seltskondadesse, kus on sarnased probleemid, vaated elule ning suhtumine uimastitesse. Samas tekitab uimastitarbimine uusi, sageli veelgi raskemaid probleeme nagu sõltuvus, uimastite hankimine aga viib rahapuuduse ning vargusteni. Riskifaktoritele vastanduvad kaitsefaktorid, mis mitte ei hõlbusta inimese uimastitarbimise tekkimist vaid pigem takistavad seda. Selliste faktorite hulka kuulub hooliv perekond, mõistmine, head sõbrad jne Üldlevinud on, et Eesti noorte seas ei ole kanepisse ja kanepitoodetesse nagu marihuaana ja hasis suhtumine eriti tõsine
üleüldse narkootikume. Arvan, et narkootikum on juba tee lõpp. Tihti saab alguse nurga taga salaja tehtud esimesest suitsust, kuid mitte alati. Uimasti tarvitamise alustamine sõltub suurel määral sellest, millise ringkonnaga nooruk läbi käib. Suurem osa alustabki tarvitamist selles eas, mil on tähtis eakaaslaste arvamus. Viis, kuidas indiviid tarbib uimastit on mõjutatud tema sõprade ja tuttavate tarbimisest. Milliseks kujuneb nooruki suhe uimastitesse, on paljus mõjutatud tema sõprade suhtumisest ja tarbimisest. Tavaliselt saadaksegi esimesel korral proov sõbra käest ja seda tehtakse selleks, et mitte teistest erineda, kuid see täielik absurd ning lapsed mõistavad seda, kui üldse mõistvad, tavaliselt liiga hilja ning tagasiteed ei ole. Nii, et minu seisukoht on selline, et ära tarvita narkootikume, sest nendega sa ainult rikud oma tervist ja lühendad eluiga.
ühepromillise alkoholijoobe korral. Teadmiseks tööandjale! Uimastite (ka alkohol on uimasti!) tarvitamine mõjutab tõsiselt inimese võimet oma tööga hakkama saada; Uimasteid tarvitanud inimene seab töökohas ohtu nii enda kui kolleegide tervise. Eesti töökohtadel suhtutakse uimastitesse erinevalt: kui alkoholi tarvitamine on paljudes töökohtades teatud piirini igati aktsepteeritud ja firmaüritustel vägagi tavaline , siis suhtumine keelatud uimastitesse on reeglina ühemõtteliselt eitav. Ometi on nii alkoholi kui keelatud uimastite tarvitamine töökohal ühtviisi ohtlik ja mõjutab olulisel määral töö kvaliteeti, tööohutust ning – viljakust. Selles peatükis kirjeldatu kehtib nii alkoholi kui keelatud uimastite kohta!
Kui tekib kahtlus, et teie laps või keegi lähedastest tarvitab uimasteid just sellisel viisil, tuleks kohe võtta ühendust vastava ala spetsialistidega, sest iga taoline juhtum on erinev ning vajab erinevat lähenemist. Sellist probleemi ei tohiks jätta märkamata, sest just selline inimene vajab sinu abi. NB! Kõik seesama kehtib ka alkoholi kohta. Noori võib põhimõtteliselt erinev suhtumine alkoholi ja keelatud uimastitesse üksnes segadusse ajada. Siin on olulised täiskasvanute harjumused - lapsevanemate endi suhtumine alkoholi võib kujundada lapse suhtumist nii alkoholi kui keelatud uimastitesse. Kanep Kuidas veel kutsutakse? Siin on välja toodud maruhuaana hüüdnimed: mari, rohi, dope, dõup, joint, hannabis, savu, trava ja õis . Kuidas välja näeb? Marihuaana sarnaneb rohekaspruuni tubakaga. Hashish on tavaliselt väikeste pruunide kangikeste kujul, aga võib olla ka mustjas või
Üksnes väike osa kõigist nendest, kes on kunagi keelatud uimasteid proovinud, jõuab taoliste tõsiste probleemideni. Kui tekib kahtlus, et teie laps või keegi lähedastest tarvitab uimasteid just sellisel viisil, tuleks kohe võtta ühendust vastava ala spetsialistidega, sest iga taoline juhtum on erinev ning vajab erinevat lähenemist. Spetsialistide kontaktid leiate siit NB! Kõik seesama kehtib ka alkoholi kohta. Noori võib põhimõtteliselt erinev suhtumine alkoholi ja keelatud uimastitesse üksnes segadusse ajada. Siin on olulised täiskasvanute harjumused - lapsevanemate endi suhtumine alkoholi võib kujundada lapse suhtumist nii alkoholi kui keelatud uimastitesse. Alkoholist rääkimine oma lastega ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib
Mingit illegaalset uimastit on 2007. aasta andmetel oma elu jooksul proovinud ligi kolmandik õpilastest (30%). Iga uuringuaastaga on illegaalset uimastit proovinud õpilaste arv kasvanud: 1995. aastal oli selliseid õpilasi 7%, 1999. aastal 15% ning 2003. aastal 24%. Nagu kõigil eelnevatelgi uuringuaastatel, on poiste osakaal narkootikumide proovijate ja tarvitajate seas võrreldes tüdrukutega suurem. (Allaste 2008: 21 ) Noorte narkohoiakuid kujundab vanemate suhtumine uimastitesse voi täpsemalt see, millisena lapsed vanemate hoiakuid tajuvad. Pole võimatu, et vanemad ei puuduta nooremate lastega rääkides nii raskeid teemasid nagu nt. narkootikumid või AIDS, lastes seega mööda õige aja hoiakute kujunemisele kaasa aidata. Noortel on kergem oma seisukohti kujundada, kui nad saavad oma vanematega narkootikumide olemusest ja tarbimisest rahulikultja põhjalikult vestelda. (Kraav 2001: 96-99) 2. Uimastitega seotud võimalikud sõltuvuse põhjused 2.1
narkomaania ja kuritegevuseni. Ohud on eriti suured nende poiste puhul, kes küpsevad teistest kiiremini. Suurem jõud seab kohustuse olla liider. Peas mõlguvad tõsised mõtted ja tahetakse sarnaneda vanemate meestega. Selline täismehe välimusega nooruk otsib sageli eeskujusid ja tuge, et oma arengupotentsiaali soodsalt ära kasutada. Kui neid ei leita, siis kuhjuvad pinged. Teostamata ja teostumatud lootused võib ta valada alkoholi, uimastitesse ja vägitegudesse. Teismeline ei kujuta endale üldjuhul piisavalt ette, kui kiiresti viivad mõnuained ja ebaeetiline käitumine inimese mandumiseni. Tihti ei teadvusta ta sedagi, et elu ei lõpe noorusega. Kui noormees areneb füüsiliselt väga kiiresti, siis võivad tal kergemini tekkida psühholoogilised probleemid. Et kiirem areng on tihti seotud ka heade vaimsete eeldustega, leiab enamik ennaktempos arenevaid noormehi endale
võivad alati arvestada toetuse ja abiga. Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest? Arvesta järgmist • Näita, et sa usaldad neid ning ära varja oma pettumust, kui sinu usaldust kuritarvitatakse. • Kui tahad midagi teada, siis pigem on kasu sõbralikust küsimisest ja huvi ilmutamisest, kui pealekäimisest ja ristküsitlusest. • Aruta noortega oma seisukohti narkootikumide ja alkoholi suhtes. Põhjenda, miks sinu suhtumine uimastitesse on just niisugune. Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest? Kui on kahtlusi, et õpilane võib tarvitada keelatud aineid: • Ära püüa alustada vestlust, kui on kahtlus, et laps on parasjagu uimasti mõju all. • Püüa vestluseks leida selline aeg, kus oled kindel, et suudate rääkida ilma, et peaksite vahepeal vestluse katkestama. • Püüa esmajärjekorras last mitte süüdistada, sest kui sul pole õigus, võib see sinu suhet lapsega tõsiselt rikkuda.
Aastaid hiljem, kui klubikultuuri hakati meedias aktiivselt reklaamima, jõudis see massidesse. Väga suur hulk noori hakkas nädalalõppudel aega veetma klubides ning nad tajusid end nii lääneliku elustiili ja noorsookultuuri osana, eristudes kardinaalselt vanemast põlvkonnast. Üha enam klubikülastajaid hakkas katsetama illegaalsete narkootikumidega. Muutusid käitumisnormid, kasvas tolerantne suhtumine uimastitesse. Eelkõige levis ja muutus tavapäraseks kanepi tarvitamine. Peamiselt kanepi jõudmine teistesse sotsiaalsetesse 4 keskkondadesse, kui peod või klubid, on suurendanud noorte huvi selle uimasti katsetamisvõimaluste vastu (Allaste, Lagerspetz, Kurbatova 2005, 32;33). Põhjus, et kanep on illegaalne uimasti, kujundab noorte tarbimisharjumusi. Võimalus seadusega vastuollu sattuda tekib koolinoorel eelkõige kahel juhul. Kanepit ostes ning seda
· kui tahate midagi teada, siis pigem on kasu sõbralikust küsimisest ja huvi ilmutamisest, kui et pealekäimisest ja ristküsitlustest; · leppige sellega, et mõned asjad, mida nad teie meelest tegema ei peaks, on tegelikult seadusega lubatud (näiteks alkoholi tarvitamine); · arutage nendega oma seisukohti narkootikumide ja alkoholi suhtes ning seadke selged piirid, mis on teie kodus lubatud ja mis keelatud. Põhjendage, miks teie suhtumine uimastitesse on just nisugune; Austage oma laste õigusi ja nõudke, et nemad austaksid teie omi. Suurem vabadus tähendab alati ka suuremat vastutust. (http://www.narko.ee/et/Uimastid-ja-noored) SOTSIALSED TULEKUSOSKUSED Võimalikud märgid keelatud uimastite tarvitamisest võivad olla väga mitmesugused, näiteks sellised: Samas võivad need muutused olla ka loomulik osa täiskasvanuks saamisel ning kõike seda võivad läbi elada ka need noored, kel pole mõtteski narkootikume proovida
Ohutegurid uimastite tarvitamiseks. - Bioloogilised: pärilik eelsoodumus uimastite tarvitamiseks, psühhofüsioloogiline eritundlikkus uimastite toimele - Psühhosotsiaalsed: varakult ilmnenud probleemitekitav käitumine, edasijõudmatus koolis, halvad suhted kooliga, mässumeelsus, heatahtlik suhtumine uimastitetarbimisse, proovimine varases eas - Lähikeskkonnas: peres kasutatakse või suhtutakse uimastitesse heatahtlikult, halvad peresuhted, sõpru pole, halb tutvusringkond - Kultuuris ja ühiskonnas: seadused mis soodustavad tarvitamist, ühiselunormid mis soodustavad, kergesti kättesaadavus, majanduslikud raskused IDU (injectable drug user) – süstiv narkomaan. Kahju vähendamine: (metadoon)asendusravi, süstlavahetusprogrammid. Šveitsi uimastipoliitika 4 elementi. Kahju vähendamist otsest ei ole
Millised uimastavad ained tekitavad sõltuvust; Millised üldised protsessid toimuvad inimese kehas uimastava aine tarbimisel; Milliseid probleeme tekitab sõltuvus inimese perekonnas ning ühiskonnas; Mida teavad kooliõpilased/õpetajad uimastavatest ainetest ja nende mõjust; Töö eesmärgiks on: Saada teada, milliseid probleeme tekitavad uimastavad ained perekonnas; Uurida õpilaste suhtumist uimastitesse ning teavitada neid nende kahjulikusest; Uurimisobjektiks on autori sugulane, kes suri alkoholisõltuvusse ning Kuressaare Gümnaasiumi 9.- 12. klasside õpilased. 1.Uimastid ehk mõnuained Uimastid on kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis kutsuvad esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas (Vikipeedia 2009). Uimastiteks võivad olla:
annaabi.ee 
