JÕED J õ g e d e te kkim ine ... Jõgede tekkimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad: 1. Aurustuda tagasi atmosfääri. 2. Imenduda põhjavette. 3. Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi. Jõe osad Ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta Ee s ti J õ e g e d e s t · Vesikonnad · Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) · Soome lahe vesikond (9942 km2) · Väinamere-Riia lahe vesikond(14 468 km 2) · Saarte Vesikond((4140 km2) Võ h a nd u jõ g i ja Na rva jõ g i 162km Eesti pikim
vesi voolab aeglaselt 4. settimist ei toimu 2. vooluga kohalekantud uhtained Keskjooks settivad, moodustades 1. vool rahulikum alluviaaltasandikke (jõesette kuhjed) 2. uuristav tegevus ja delta nõrk 3. eelkõige uhtainete transportiv tegevus ÖKOSÜSTEEMIDE STABIILSUS Stabiilsuse puhul peab arvestama konstantsust, inertsust ja paindlikkust. Esimene iseloomustab ökosüsteemi aineringe näitajate väärtuste püsivust ajas, teine muutustele vastupidavuse kestvust ja kolmas eneseregulatsiooni võimet taastada seisund. ÖKOSÜSTEEMIDE STABIILSUS Keeruka, mitmekesise struktuuriga ökosüsteemid on enamasti väga püsivad, kuid kord kadunud tasakaalu on raske taastada.
Talvine madalvesi algab pikaajaline keskmine vooluh põhjaveekogumiga materjali (sängierosioon). Keskjooksul detsembri lõpus ning võib kesta märtsikuuni, seotud pinnaveekogudes selleks, et nende ökol voolukiirus väheneb, osa kaasatoodud materjalist seda võivad katkestada suladest põhj tulvad. seisund oluliselt ei halveneks ning et oluliselt ei setib, kuid uhtainete kaasakandmise võime säilib. Kogutud vaatlusandmete kasut hüdrol kahjustataks põhjaveekogumiga seotud maismaa Jõeorg laieneb kaldauuristuste ja loogete arvutustes: Maxvooluhulki on vaja teada, kui ökosüsteeme rannikuv pinnav maismaa pool moodustumise tõttu. Jõe alamjooksul voolukiirus projekteeritakse vesiehitisi. Veelaskmed
(kraavid, kanalid, veehoidlad) ja sood mood hüdrog võrgu. Jõgi saab alguse jõelähtest (allikast, järvest soost, liustikust) ning suubub teise jõkke (peajõkke), järve, merre või ookeani. Teise jõkke suubuv jõgi on lisajõgi. Jõgi jaguneb ülem-, kesk- ja alamjooksuks. Ülemjooksul on voolukiirus suur ning vool uhub ja viib kaasa pinnast ja muud materjali (sängierosioon). Keskjooksul voolukiirus väheneb, osa kaasatoodud materjalist setib, kuid uhtainete kaasakandmise võime säilib. Jõeorg laieneb kaldauuristuste ja loogete moodustumise tõttu. Jõe alamjooksul voolukiirus aeglustub niivõrd, et kaasatoodud uhtained langevad põhja. Setete kuhjumise tõttu mõni jõgi hargneb mitmeks harujõeks, mis võivad, aga ei pruugi allpool taas peajõega ühineda. Mingil maa-alal paiknevate vooluveekogude kogupik-kuse L suhe maa-ala pindalasse A on jõevõrgu tihedus: D = L/A km/km2. Jõe valgla on ala, millelt jõgi saab oma vee
*vee temp ja jäänähtusi (jääkatte tekkimist ja Sügavusandmete järgi joon ristprofiil, millele voolukiiruste hõlpsaks mõõtmiseks: ojale või lagunemist, paksust jm); *veepinna langu; märgitakse ristlõike pindala m 2 , pealtlaius m väikejõele ehit purre, sild, rippsild või ripphäll. *voolu kiirust ja suunda; *vooluhulka; ning suurim ja keskmine sügavus cm. Laiemast jõest tõmmatakse risti voolu üle *uhtainete koostist ja hulka. Mõõtmiste teg on Voolukiiruse mõõtm: Vooluk mõõdet peamiselt jaotistega tross ning kiirusi mõõdetakse paadist. rajatud veemõõtepostide e peelide võrk, kus vooluhulga määramiseks. Mõõtmismetoodika Veetaset H mõõd peelides enamasti statsionaarse vaatlusi ja mõõtm tehakse ühtse metoodika põhineb turbulentse voolamise seaduspärasustel. limnigraafi abil. Lävendi jaoks koost mõõtmisan-
on nende korrashoiu seisukohalt soovitavam väiksem põhjalaius. Kraavi põhja langus Kraavi põhjalangus on kõrguste vahe ja kalde horisontaalprojektsiooni suhe kindlal vahemaal. Kraavi põhja lang projekteeritakse võimaluse piires paralleelne maapinna languga. Kraavi põhja langust olenevad voolukiirused. Suurte voolukiiruste puhul toimub kraavides pinnaseosakeste väljauhtumine ja uuristamine ning allpool asuvates veejuhtmete osades, kus voolukiirused on väikesed, kaasatoodud uhtainete settimine. Arvestades eeltooduga, tuleb kraavidele võimaluse korral anda selline lang, et voolukiirused ei ületaks pinnase vastupanuvõimet uhtumisele. Uhtainete settimise vältimiseks ei tohi voolukiirused olla ka liiga väikesed. Maksimaalne lubatud lang sõltub valgala suurusest ja mulla lõimisest. 8) SOO JA SOOSTUNUD PUISTUTE KUIVENDAMISE TULEMUSED Kuivendamine parandab põhiliselt ühte soomuldade viljakust piiravat faktorit - veereiimi, kuid mõjutab ka teisi tegureid
Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes jt.Pisinärilistest: uruhiir. 8. Mille järgi eristatakse siseveekogusid (jõgesid järvedest)? Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. 9.Jõe osad. Ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades alluviaaltasandikke (jõesette kuhjed) ja delta 11. Eesti vesikondade jõgede üldiseloomustus ja suurimad jõed. eesti jõed on väikesed Meil on kaks veetaseme tõusu ja kaks langust. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Üle 100 km pikkusi jõgesid on 10. Pikim on Võhandu jõgi 162 km, siis Pärnu jõgi 144 km.
Jõgi on maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. Jõgi tekib juhul, kui on olemas voolutee e jõeorg. Jõe osad (joonis 1.): ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta vk Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Jõgede toitumine: · VIHMAVESI Vastavalt vihmaperioodile · LUMESULAVESI Kevadel · LIUSTIKUVESI Suvel · PÕHJAVESI Aastaringselt Jõgede tegevus: · KULUTAVAD Jõeorud, kärestikud, joad
jõudlust ei saa alati viia vastavusse äravooluga. Pumbajaama jõudlust saab reguleerida vaid olemasolevate pumpade töölerakendamise teel erinevates kombinatsioonides. Kui äravoolu suurus ei vasta ühe ega mitme pumba jõudlusele, rakendatakse pumbad tööle periooditi ning nende töö vaheajal kogutakse poldrilt tulev vesi veekogumisbasseini. Veekogumisbassein on ühtlasi settebasseiniks pumbajaama ees: ta hoiab ära kuivendusvõrgust veega kaasa tulnud uhtainete sattumise pumpadesse. Veekogumisbassein rajatakse madalasse kohta pumbajaama ette. Peale selleks kaevatud veekogumisbasseini koguvad vett ka kuivendusvõrgu veejuhtmed. Sobiva asetuse korral koguneb vett ka poldril olevatesse looduslikesse süvendeisse, aukudesse, veekogudesse ja poldrist kõrvale juhitud veejuhtmete sängidesse. Mida suurem on veekogumisbasseini ja teiste selleks otstarbeks kasutatavate süvendite maht, seda vähem pum
aastaajalisest kõikumisest. Eestis laias laastus kõigi jõgede peale kokku 1/3, 1/3 ja 1/3. Jõgedes on kokku ca 2115 km³ vett, ehk 0,0002 % maailma veevarudest. Vooluhulk on ca 35-42 tuh. km³/a, kandes kaasa 2,7 mld. t. lahustunud aineid ning 15,7 mld. t. hõljumit Jõe osad Ülemjooks - suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks - vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks - vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta Mõisted: ·Lähe - koht, kus jõgi saab alguse (väljavool allikast, soost, liustikust, järvest jm). ·Suue - koht, kuhu jõgi suubub (peajõkke, järve, merre või ookeani). ·Lisajõgi - jõgi, mis toob oma vee peajõkke.
Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke, aga mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all. Teke kui valglalt pärit vee hulk ja voolu kiirus on piisav pinnase uuristamiseks ja jõesängi kujundamiseks. Ülemjooks - suur lang,kiire vool, toimub uuristav tegevus (erosioon), settimist ei toimu, Keskjooks vool rahulikum, uuristav tegevus nõrk, eelkõige uhtainete transportiv tegevus, Alamjooks, vesi voolab aeglaselt, vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta. ·Lähe - koht, kus jõgi saab alguse (väljavool allikast, soost, liustikust, järvest jm). ·Suue - koht, kuhu jõgi suubub (peajõkke, järve, merre või ookeani).·Lisajõgi - jõgi, mis toob oma vee peajõkke. ·Harujõgi - jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes. ·Jõestik -
Kui see ei ole võimalik, saab nõlvade stabiilsust suurendada ka sobiva ristlõike kuju (parabool, liitprofiil) valikuga ja nõlvadrenaaziga. Turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid seisnevad kraavi sügavuse vähenemises. Setete ladestumine ja voolusängi kinnikasvamine on oma olemuselt sekundaarsed deformatsioonid. Setete ladestumisele peab eelnema mingi muu deformatsiooniliik, mille tõttu kraavi satub seal väiksema languga lõikudes settiv pinnas. settimine sõltub voolu kiirusest. Uhtainete settimise ärahoidmiseks: voolukiirus ei tohi suudme suunas väheneda allapoole settimist mittevõimaldava piiri. Projekteerimise praktikas võetakse vmin=0,2 m/s. Voolusängi kinnikasvamine. Voolusäng rohtub seda rohkem, mida madalam on vesi ja mida väiksem voolu kiirus. Et voolusängi kinnikasvamist takistada, peaks voolu kiirus olema vähemalt 0.25...0.30 m/s. Kraavide kindlustamine Nõlvajalami kindlustised
Hüdromeetria tegeleb veekogusid iseloomustavate suuruste (voolukiirus, vooluhulk, sügavus) mõõtmise ja registreerimisega. Hüdromeetrilisi mõõtmisi tehakse tavaliselt hüdromeetriajaamades. Hüdromeetrilised vaatlused: tuginevad hüdroloogilistel uuringutel ja arvutustel. Veekogudel mõõdetakse ja jälgitakse: – veetaset; – vee temperatuuri ja jäänähtusi (jääkatte tekkimist ja lagunemist, paksust jm); – veepinna langu; – voolu kiirust ja suunda; – vooluhulka; – uhtainete koostist ja hulka. Mõõtmiste tegemiseks on rajatud veemõõtepostide e peelide võrk, kus vaatlusi ja mõõtmisi tehakse ühtse metoodika järgi. Andmed võtavad kokku hüdroloogiajaamad. Tegevust koordineerib Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). Veetaseme mõõtmine Veetase oleneb jões voolava vee hulgast, s.o vooluhulgast, ning üks peamisi veetaseme mõõtmise eesmärke on vooluhulga määramine
-suurema jõe alguseks loetakse ka kahe väiksema jõe kokkuvoolamise kohta Jõgi suubub: -merre -järve -teise jõkke -kaob liiva sisse või sohu -mõnede jõgede veed kasutatakse täielikult niisutamiseks, selliseid jõgesid nimetatakse suudmeta jõgedeks Jõe osad: Ülemjooks -suur lang -kiire vool -toimub uuristav tegevus (erosioon) -settimist ei toimu Keskjooks -vool rahulikum -uuristav tegevus nõrk -eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks -vesi voolab aeglaselt -vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades alluviaaltasandikke ja delta. Meander – jõelooge, -silmus, mida kujundavad pinna- ja põhjahoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga. Aja jooksul murrab jõe vool läbi meandri kaela otsetee ja lookest saab jäänukveekogu – soot, koold e. vanajõgi. Jõesäng on haruharva sirge. Jõevool uuristab kaldaid, tekitab lookeid. Jõesängi kõverat osa läbides
annaabi.ee 
