teiste rõivaste üle. Praeguse aja põhiliseks uhkustamise aluseks võibki olla see, et kes omab paremat telefoni või arvutit. Väga paljud kooli kiusamised tulevad ka just sellest, et kellel on uhkem ja parem telefon või arvuti. Nüüdsel ajal ka tahelvarvutid jne. Kõik uueneb, ning keegi ei jõua neile uuendustele nii kiiresti järgi. Kõik tahavad omada just parimaid asju, keegi ei väärtusta enam nii palju sõpru ja peret. Väga palju uhkustatakse ka sellega, et kellel on paremal töökohal vanemad. Samuti kodu suurus. Uhkustatakse ka hinnetega. Kui sa õpid hästi, siis ma saan aru et sa tunned enda üle uhkust ning tahad ka teistele seda rõõmu jagada. Kuid uhkustatakse ka halbade hinnetega. Näitaks öeldakse, et sain kolm kahte, aga savi, mind ei koti kool ja sellega ollakse ,,ülilahe". See on kõige nõmedam asi üldse millega uhkustada, pigem sellega just näidatakse kui loll ollakse ja ise sellest üldse aru ei saada
Alkoholi tarbimine on läbi ajaloo olnud seotud mitmete traditsioonidega. Enamasti saab alkoholi tarbimine alguse teismeliseeas, kuid uurimused on näidanud, et alkoholi esmatarvitajate keskmine vanus langeb pidevalt. Samuti kasvab pidevalt tarbitava alkoholi kogus, ning seda suuresti noorte seas. Väga paljud alaealised ootavad nädalavahetusi, et salaja alkoholi kellelgi osta lasta ning siis end purju juua. Noortele tundub see lahe olevat. Tihti uhkustatakse sellega, kui täis keegi jäänud oli ning millised lollusi korda saadeti. Pealtnäha on see nende jaoks täiesti süütu lõbu. Mõeldakse vaid, et selle peale kulub omajagu raha, kuid vastutasuks on lõbus tuju ning seltskond. Mis on alkohol? Tegelikult on alkohol uimasti, mille üleliigsel tarbimisel võib tekkida äge mürgitusseisund, mille korral on inimese elu ohus. Alkoholi tarbides muutub inimese käitumine ja enesetunne. See mõjutab iga kehaosa
Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. 1. Välimus Metskits on meie metsade üks ilusaimaid ja graatsilisemaid loomi. Tal on sihvakas keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. 2. Toitumine Metskits on taimtoiduline, kes aastaringselt kasutab toiduks puude- ja põõsaste oksi, võrseid, pungi ja puhmastaimi. Suvel on toidus esikohal rohttaimed, eriti kõrrelised ja liblikõielised. Tarvitavad ka samblaid, samblikke ja tarnu. Lemmikpuuliikideks on haab, lehis, kask ja paju. Talvel söövad veepuuduse vältimiseks kuuse- ja männiokkaid. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad
Sellega saavutas Pearu järjekordse kohtuprotsessi, et saada seal oma õigused. Kogu selle eesmärk oli ajada uus peremees Vargamäelt minema ning näidata, et ta on selle koha ainuõiguslik peremees. Tänapäeval ei taheta olla naabrist parem sedaviisi ja ei otsita selleks lahendust kohtutest, kuna see oleks liiga kulukas ja pikk protsess. Enam ei ole oluline maatüki suurus, vaid oskus, kuidas seda rahaks teha.Tänapäeva ning ,,Tõe ja õiguse" ajastu sarnasused on ikkagi, et uhkustatakse, kellel on rohkem raha, parem sõiduriist ning kõige suurem ja jõukam talu. Sajand tagasi, kus inimesed elasid hoopis teises ühiskonnas ja nende olukord ning mõtteviisid olid hoopis erinevad, leiame me ikkagi ,,Tõe ja õiguse" tegelastega väga palju ärvahetamiseni sarnaseid olukordi ning prioriteete. Eestis elab nüüdki palju inimesi, kes tahavad Vargamäe Andrese kombel ausa tööga kaugele jõuda ning ka Pearu- suguseid, kes tahavad oma elu lihtsamaks teha ja saada jõukamaks läbi
muid pisiloomi. Neil on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. 4.2. Metskits Välimus Tal on kerge keha ning tugevad, kui peenikesed jalad. Soojematel aastaaegadel on metskitse karvkate punakas-pruun, talvel hallikas. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt metskitsed. Sokud kannavad enamus aastast kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Eluviis Juunis-juulis on metskitsede paaritumishooaeg. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele isendile vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on mõlemad piisavalt tugevad, et rammu katsuda, siis hakkab tohutu madistamine ja võitlemine.
Nad on vabad surmahirmust, häbist. Tarkadel on 2 keelt- ühega räägivad tõtt, teisega seda, mis kasulik on. Tõde on kuningatele vastik kuulda. Narrid pole meeltesegaduses, pigem on need, kes maru tarka juttu omaarust ajavad, aga tegelt lollust ajavad. Naeruväärne on liiga palju loota hasartmängudele ja saatusele. Kõige narrimad on need, kes iga päev 7 värssi ütlevad. Inimesed paluvad vabakssaamist kõigest muust kui narrusest. Näidatakse oma esivanemate pilte ja uhkustatakse nendega. Keegi ei täna Narrust, ei tee templeid ja too ohverdusi. Kõige narrimad ja räpasemad on ärimehed, kuna neil on kuldsõrmused, rikkad. Keeleuurijad on kõige narrimad, räpased. Kirjamehed ka narrid. Usklikud kõige suuremad narrid- tolad jagavad oma raha kõigile, näidates, et on head inimesed- hullus. ,,Ma ei salli hea mäluga joomakaaslast". Algab sellega, et narrus on parem kui tarkus ja intelligents. Teeb rünnakuid oraatorite ja õpetlaste vastu. Narrus
õnnetus Sinuhel vahiülema vöölt nuga saada(seda ei tohtinud teelt võõramaalastele anda, kuna see oli tehtud metallist). Härja ees tantsides pälvis Minea palju tähelepanu ning ta sai selle eest kulda ning imelise karika millel oli peal musta ja punasega maalitud härjad. Seejärel valisid nad välja laeva ning alustasid sõitu Kreetale, et Minea saaks oma kodumaale naasta. · Sokud (lk 229) isased metskitsed. Nad kannavad kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Nad on kerge kehaga, tugevad, aga peenikeste jalgadega. Suvel (toituvad rohttaimedest) on nende karvastik punakaspruun, talvel (toituvad okstest ja võrsetest) hallikas. Neid murravad ilvesed, karud, hundid ja rebased. Palju metskitsi hukkub ka viljakoristustöödel ja autoteedel. Arvata võib, et praegu elab meie metsades umbes 150 000 metskitse.
METSKITS (Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukond, metskitse perekond, sõraline. Välimus - Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kahe harulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Seetõttu on ka nende arvukus näiteks Alutaguse põlistes metsades olnud alati madal, samas kui see mujal Eestis on enamasti üsna kõrge olnud. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Toitumine - Suvel toitub metskits enamasti rohttaimedest, talvel okstest ja võrsetest.Metskits on taimtoiduline,
andis. Tegelikult ei olnud lubatud võõramaalastele nuga müüa või anda (kuna see oli metallist tehtud). Minea näitas härja ees tantsides ning härjaselga saltodega hüpates oma annet. Ta pälvis palju tähelepanu, sai kulda ning ühe imelise karika, millele oli punase ja mustaga maalitud härgade pilte. Nad valisid välja laeva ning alustasid sõitu Kreetale, et Mineas saaks oma kodumaale tagasi. Sokud (lk 237) isased metskitsed. Nad kannavad kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Nad on kerge kehaga, tugevad, aga peenikeste jalgadega. Suvel (toituvad rohttaimedest) on nende karvastik punakaspruun, talvel (toituvad okstest ja võrsetest) hallikas. Neid murravad ilvesed, karud, hundid ja rebased. Palju metskitsi hukkub ka viljakoristustöödel ja autoteedel. Arvata võib, et praegu elab meie metsades umbes 150 000 metskitse.
kasvanud. Inimasustuse laienedes on pidanud tagasi tõmbuma suurkiskjad. Põllupinna suurenemise ja metsaraie intensiivistumisega seoses on rikastunud metskitse toidulaud. (Randveer T 1989 Metskits Tallinn:Valgus 112) Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. (Wikipedia 2011) 26 Põder (Alces alces) Põder (Alces alces) on kõige suurem hirvlaste (Cervidae) sugukonda kuuluv loom. Ühtlasi on ta Eesti metsade kõige kogukam loom. Põdra levila ulatub parasvöötme metsavööndis Põhja-Euroopast Ameerika ja Aasia põhjaosani. Põdra arvukus Eestis on viimastel aastakümnetel tugevasti kõikunud, praegu on meil ligi 10 000 põtra.
Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Suvel lopsaka alustaimestikuga värvikirevas metsas mõjub punakaspruun karvastik suurepärase varjevärvusena. Talvel toimib hall karvastik ideaalselt raagus põõsastike taustal. Metskitse tagaosa ja sabapiirkonda kaunistavad valged karvad, mida nimetatakse rahvakeeli "sabapeegliks". Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul mitmeharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Sarved kasvavad sokkudele talvel ja varakevadel ning heidetakse maha novembris. Sarvede esmane funktsioon ei ole kindlasti kaitsta kiskjate eest, sest talvel, mil metskitsed enim kaitset vajavad, on sokud sarvitud. Küll aga on sarved olulised turniirirelvad, et tõestade teistele sokkudele oma üleolekut. Kasvavatel karvastel sarvedel on veel üks roll täita: karvastel sarvedel on olemas lõhnanäärmed ning sarvede paljaks hõõrumisel
annaabi.ee 
