Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid. Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Nende liikmed moodustasid linna kodanikkonna. Arvestades seda, kui palju väidetavalt tsunftijäneseid trahviti ning toetudes selle aja Skraale võib oletada, et kõrgkeskaeg oli väga reegliterohke ajajärk. Elurütm linnas oli palju kiirem, kui maal ning linnadesse oli kogunenud väga kirev elanikkond. Aadlisuguvõsad rajasid linnadesse enda kindlustatud majad, millega kodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Tsunftimeistrite majades oli nii nende töökoda kui eluruumid. Linnad piirati müüridega. Kõik inimesed ei mahtunud linnadesse ja siis tuli müürivööndit laiendada ning vaesed elasid väljaspool müüre agulites. Samas ei olnud linnamüüride sisse jääv ala alati täis ehitatud, vaid rikkamatel oli majade juures ka suuri aedu. Kuna vaesemad pidid kaitseta linnamüüridest väljaspool elama, samas kui aristokraadid ja
Kuna kaubaretked olid ühtaegu riskantsed ja tulusad, siis laenati raha kaupmeestele kõrge protsendiga. Retke nurjumisel jäi võlausaldaja kõigest ilma. Õnnestunud kaubaretk aga tõi nii suurt tulu, et kompenseeris kuhjaga kaupmehe kulud ja võimaldas võla kõrge protsendiga tagasi maksta. Linnade välisilme Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlaste vastu või ka oma senjööri võimalike kallaletungide eest. Linna kasvades tuli ka müürivööndit laiendada. Sellegipoolest ei mahtunud kogu elanikkond sageli müüride vahele ära. Vaesemad linlased pidid asuma elama eeslinnadesse, mis vaenlase rünnaku korral jäid kaitseta ja vahel ka kaitsjate endi poolt põlema süüdati, et mitte pakkuda vaenlasele ulualust
algselt saksa kaupmeeste ühendus, XIV kaubalinnade ühendus. Keskus Lübeckis, esindajate kokkutulekud hansapäevad. Lääne-EUsse Põhja-Venemaalt karusnahku, mett, vaha, rauda, vilja Põhja-EUsse Lääne-EUst luksuskaubad, Flandria tekstiilikaubad, sool Raha Frangi hõberaha, araabia Bütsantsi mündid, Firenze floriinid, Veneetsia tukatid aja jooksul rikkad inimesed tegelesid raha laenamise ja vahetamisega kõrge % 4. Linnakultuur (eluolu) kindlustatud majad, millega ehituse uhkuselt hakkati võistlema, linn piiratud müüridega, vaesemad elasid eeslinnades (müürist väljajääv osa) Eluolu: loomulik iive neg (abielluti hilja), linn sõltus maalt tulevaist inimestest, prostitutsioon tarvilik vallaliste meeste jaoks, kaitseb ühiskonna moraali Ellusuhtumine: sotsiaalsed pinged ja vastuolud ( vahel kasvasid suureks, kuid lahendati), 2 leeri: keisri ja paavstipooldajad, arveldamine rahaga, rikkust hinnati rohkem kui päritolu (vastuolus ristiusuga)
Linnad olid sellest huvitatud, kuna soovisid rohkem inimesi linnadesse. Kaubandus arenes järjest üles poole. Nt. peamiseks kaubavahendajaks sai XII saj. tekkinud Hansa Liit. Liidu tähtsamaiks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud- hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid karusnahku, mett ja vaha... samuti ka rauda ja vilja. Linnad. Eluolu ja kultuur Linnadesse püstitati kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Seevastu vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlaste või ka oma senjööri võimalike kallaletungide vastu. Tihtipeale ei mahtunud linnarahvas müüride vahele ära. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävates eeslinnades, mis vaenlase rünnaku puhul kaitseta jäid. Linnaelu muutis suhtumist abiellu. Abielud sõlmiti vastastikkuse sümpaatia, mitte vanemate
Üks varustab ja teine mähitab ja teeb retke teoks. Hiljem spetsialiseerusid mitmed rikkad kodankud laenamisele ja vahetamisele. Raha laenati kõrge protsendiga, kuid see ei olnud probleem,sest retk oli väga tulus. Rahalaenamise ettevõtetest kujunesid pangad 21.Linnade üldilme §23Aadlisuguvõsad rajasid linnadesse enda kindlustatud majad, millega kodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Tsunftimeistrite majades oli nii nende töökoda kui eluruumid. Linnad piirati müüridega. Kõik inimesed ei mahtunud linnadesse ja siis tuli müürivööndit laiendada ning vaesed elasid väljaspool müüre agulites.Mjade taga olid pikad ajad. 22.Linnaühiskonna sotsiaalsed probleemid ja vastuolud §23Inimesed puutusid tihedamalt kokku ja abielluti vastastikuse tahte järgi mitte vanemate sooovi järgi. Aadlipered aga talitasid vanemate soovi järgi.
Skandinaavlased andsid oma pärimusi suuliste lugudee saagadena põlvest põlve edasi.Saagad sisaldasid nii müüte hiidudest ja jumalatest kui ka reaalselt juhtunud sündmustest. Nt. ,,Nibelungide laul" Pilet nr.7 a)Keskaegse linnaelu traditsioonid ja linnakultuur *Elurütm linnasoli palju kiirem kui maal, linnadesse oli kogunenud kirev elanikkond.Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. See vastu vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase või ka oma senjööri võimalike kallaletungide vastu.Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävates eeslinnades, mis vaenlase rünnaku korral kaitseta jäeti ja ka vahel kaitsjate endi poolt põlema süüdati, et mitte pakkuda vaenlasele ulualust.Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem
24.Linnade üldilme *tsunftimeistrite majad, kus töökoda ja pood paiknesid tihti eluruumidega ühe katuse all, olid enamasti esinduslikud, andes tunnistust linnakodanike jõukusest ja iseteadvusest *vaesed elasid agulite odavates puumajades v katusekambrites *linnad olid piiratud müüridega,kaitseks välisvaenlaste eest *ümbruskonna aadlisuguvõsad püstitasid sageli linnadesse oma kindlustatud majad,millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse uhkuselt võistlema hakkasid *müüride sisse jääv ala oli alati tihedalt täis ehitatud: vahel paiknes seal linnaelanike puuja köögiviljaaedu *rajati avalikke saunu, kuna linnad pidid hoolitsema hügieeni eest *kirjaoskajaid oli linnas rohkem kui maal *linnades levis laialt prostitutsioon *linnaelu muutis suhtumist abiellutraditsioonilised perekonnasidemed olid nõrgemad kui maal ja võõrad vastassoost inimesed puutusid teineteisega tihedalt kokku
124 Temple'i tänava vahel Sainte-Catherine'i klooster oma päratu suure maa-alaga, mis lõppes alles Pariisi linnamüüri juures. Uue ja vana Temple'i tänava vahel asetses Temple'i klooster, omaette kõrgeletõusev võigas tornis-tik tohutu hambulise müüri taga. Uue Temple'i tänava ja Saint-Martini tänava vahel keset aedu oli Saint-Martini klooster oma suurepäraselt kindlustatud kirikuga, mille tornide vöönd ja kellatornide kroonid oma võimsuselt ja uhkuselt vahest ainult Saint-Germain-des-Prés' kirikust maha jäid. Saint-Denis' ja Saint-Martini tänava vahelt kulges Püha Kolmainsuse kloostri müür. Ja lõpuks tuli Kristuse Mõrsjate klooster Saint-Denis' ja Montorgueil' tänava vahel. Selle kõrval paistsid Imede Õue kõdunenud katused ja varisenud müürid. See oli ainus ilmalik lüli selles jumalale meelepärases kloostrite ahelas. Lõpuks oli Uuslinna neljandaks osaks, mis parema kalda katuste hulgas selgesti eraldus ja
annaabi.ee 
