7. Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: o Värsside asemel tekkisid salmid o Algriimi asemel kujunes välja lõppriim o Salmide viisistamisel kasutati tihti kirjakeelt o Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka pilli 8. Kirjuta punktiirile, kas tegemist on regivärsi või uuema rahvalauluga. Põhjenda! regilaul Uuem rahvalaul Nüüdma hakkan laulemaie Uhti,uhti,uhkesti Viisk läksTartust Viljandi Laulemaie, luulemaie Kaasas põis ja õlekõrs Õlekõrs kui sääseõrs Ei saa üle Emajõest - Siis jääb küla kuulamaie, Hüva nõu nüüd kallis tõest Vallarahvas vaatamaie, Mõisad mõtteid märkamaie Kui mina lahkelt laulan palju. 9. 10
c.Salmide viisistamisel kasutati tihti tantsuviise. d.Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka pilli. 8.Võrdle järgnevaid laulusalme. Kumb neist on on regivärsiline ja kumb uuem rahvalaul? Põhjenda! a) Nüüd ma hakkan laulemaie Tegemist on regivärsilisega, kuna kasutatud Laulemaie, luulemaie on algriimi. Siis jääb küla kuulamaie, Vallarahvas vaatamaie, Mõisad mõtteid märkamaie, Kui mina lahkelt laulan palju. b) Uhti,uhti uhkesti Tegemist on uuem rahvalauluga, kuna Viisk läks Tartust Viljandi kasutatud on lõppriimi. Kaasas põis ja õlekõrs Õlekõrs kui sääseõrs Ei saa üle Emajõest - Hüva nõu nüüd kallis tõest! 9.Märgista teise värviga eelmise ülesande regivärsilises rahvalaulus ALGRIIM. 10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille *Keelpillid: Kandled: väikekannel (5-6-keelne); viisikannel(simbel); hiiu e.vormsi kannel, põispill, moldpill, viiul
sajandil. Tema ema suri sünnitusel, niisiis jäi Oliver orvuks. Kui ta oli juba küllalt vana, pani Härra Bumble, vaestemaja juht, kuulutuse, et Oliver saab anda õpipoisiks. Tulidki kaks meest. Üks tahtis võtta Oliveri korstnapühkijaks ning teine surnuaeda abiliseks. Mõlemad töökohad aga ebaõnnestusid ning Oliver jooksis surnumatja juurest ära. Ilma ühegi pennita, läks Oliver Londoni poole, kus ta kohtas Osavnäppu. Osavnäpp oli umbes tema vanune uhkesti riietatud pisike, kes viis Oliveri oma ülemuse Fagini juurde. Oliver sai seal süüa ja peavarju, kuid kahjuks oli Fagin röövel ning selle tõttu pidi ka Oliverist saama pikanäpumees. Osavnäpp viis Oliveri tema esimesele röövretkele, kuid see ebaõnnestus. Oliver viidi kohtuniku ette, kui poiss oli haige ning varises seal kokku. Oliver aitas lahke härra Brownlow, kelle abiga Oliver paranes. Brownlow saatis Oliveri raamatupoodi, et viia tagasi 5 naela. Oliver läkski, kuid
78. Terrakota põletatud savi, põletatud ja glasuuriga katmata väike savinõu v. skluptuur. 79. Arkaad taaristu, ehitiste laevõlve, seinamüüre vm. kandev kaarte rida koos seda kandva sammaste v. tulpade reaga. 80. Mosee islami pühakoda. 81. Minarett mosee torn, millelt muezzin hüüab muhameedlasi palvele. 82. Vitraaz valgust läbilaskvatest värvilistest tükkidest dekoratiivpind aknal, uksel või mujal. 83. Miniatuur 1)pisiformaadis ja peenelt väljatöötatud uhkesti raamitud pilt, eriti näopilt. 2) keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. 84. Initsiaal esitäht, ilustatud suur algustäht vanema aja käsikirjades ja trükistes. 85. Portaal (ehitise) arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav. 86. Fresko seinamaaliliik ja tehnika. Monumentaalmaal. Seinale laotakse kubjast ja liivast mört. Fresko maalitakse märjale krohvimördile lubjakindlate värvidega,
abist Valitsuse katse reformida rahasüsteemi ebaõnnestus Jätkuv eelarvepuudujääk põhjustab abi külmutamist, mis suurendab majanduslangust Toitainete sissevedu on liiga suur Turism on vähe arenenud Ajalugu: Pärast ligi 300 aastat kestnud Hollandi ülemvõimu saavutas Suriname 1975 iseseisvuse. Holland on siiani peamine abi andja ning kolmandiku surinamelaste elupaik. Peaaegu 11 aastat juhtisid riiki sõjaväelased, 1991 taastati demokraatia. Kultuur: Linnades uhkesti esindatud 18. ja 19.sajandi hollandi arhitektuur Pealinnas asub Kariibi piirkonna suurim mosee Peetakse paljusi hindude ja islamlaste rahvuslikke pühasid Vanaaasta õhtu pidustused on eriti suurejoonelised (Oud jaar vanaaasta) Peetakse erinevaid fiestasid Loodus: Riiki hõlmab Guajaana mägismaa keskosa. Kõrgeim tipp on Juliana Top 1280m. Põhjas, Atlandi ookeani rannikul, on lai soine madalik. 80% Suriname loodusest moodustavad troopilised vihmametsad.
kerkimine 1960. aastatel. Näitena võib tuua pestitsiidide kasutamise põllumajanduses, millel on kasulik mõju majanduslikus mõttes, kuid hävituslik mõju loodusele. Kuna keskkonnaprobleemide tekitajana hakati järjest enam nägema inimtegevust, sundis selline arusaam mõningaid filosoofe otsima eetikat, mis kohustaks inimesi enam loodusega arvestama. Tsitaat August Gailitilt loodusest: Armasta puud, toda kurba vaevakaske, seda uhkesti taeva poole sirutuvat kuuske, toda mändi, mille punane koor räägib kiindumusest kõige hingava, kauni ja elava vastu; seda viletsat pajupuhmast, mis siin kaugel põhjas pole jõudnud isegi saada eneseks, vaid kasvab vitsakimbukestena otsekui leseks jäänud pere -- lapsi palju, aga toitjat, keskset tüve, pole olemaski. Armasta puud kogu oma hingepuhtusega, vaatle ometi kord tähelepanelikult puude lehti või nõelu, kas nad ei liigu, ei hinga, ei värise --
7. Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: a. Värsside asemel tekkisid salmid b. Algriimi asemel kujunes välja lõppriim c. Salmide viisistamisel kasutati tihti laenviise d. Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka torupilli, viiulit või lõõtspilli 6. Kirjuta punktiirile, kas tegemist on regivärsi või uuema rahvalauluga. Põhjenda! Regivärss(..maie, algriim) Uuem (lõppriim) Nüüd ma hakkan laulemaie Uhti,uhti uhkesti Laulemaie, luulemaie Viisk läks Tartust Viljandi Siis jääb küla kuulamaie, Kaasas põis ja õlekõrs Vallarahvas vaatamaie, Õlekõrs kui sääseõrs Mõisad mõtteid märkamaie, Ei saa üle Emajõest - Kui mina lahkelt laulan palju. Hüva nõu nüüd kallis tõest 7. Tõmba eelmise ülesande regivärsis ringid ümber ALGRIIMILE 10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille
* E. Raud ,,Naksitrallid” R: Avo Paisik. *Huviline filmikaamera R: Ants Kivirähk * Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra” R: H. Pars. *Ellen Niit ,,Suur maalritöö”R: A. Järvine.*Aino Pervik,,Kunksmoor” R: H. Pars. Milliste tuntud lastelaulude või luuletuste põhjal on tehtud multifilimid? A. Dahlberg „Mutionu pidu“ („Laululood“), režissöör: Valter Uusberg. A.Grenzstein „Uhti, uhti uhkesti“, režissöör: Heino Pars. E. Niit „Krõll“, režissöör: Elbert Tuganov. Võrrelda Miriami peitusemängu lugu raamatus ja multifilmis. Mis tuleb paremini esile raamatus, mis filmis? Raamatus: vanemad õpivad lastelt (ketšup vaasiks), raamatus mainiti vaid lugemist- olgu, miriam kõige vanem, tema loeb, suurem võimalus fantaasiaks. Filmis: helid, valimine, kes loeb, lihtsam ette kujutada, otsekõne vähem.
noomimisest -- meelt parandada ja viisakas olla -- pidas. Oodol tuli hullus tujus mõttesse oma neljajalgset venda kupja peale ussitada, mispeale Tarapita paukuvalt haukudes ja edasitagasi hüpates vaest meest piirama hakkas. See tõrjus koera käte ja jalgadega eemale, pööras ning väänas oma kuivetanud keha naljakal viisil, kraaksus, kähvis mitu korda «uist! uist!» -- aga kus kuri vaenlane kuulab! Krauh! -- - ja ülbe looma hambais kõigub hõlma-tükk, millega ta uhkesti, nagu sõjamees võidu järel, peremehe poole traavib. See aga hoiab kõhtu naeru pärast, hoolimata Emmi noomimisest, kes Jaanusega koos oli ka sinna jõudnud. Kubjas katsus haleda näoga oma kätkenud kuuehõlma ja vingus: «Tarapitale oleks tõesti taplemist vaja (tema altkulmu koera poole luuriv pilk ütles: «Küll ma su kaela murraksin, hundi-sööt!»), näe nüüd, mis ta tegi! Hõlm puru! Kanz fei jereisst! Miks noorhärrad ei keelanud, ta oleks 22
kauges tulevikus tagasi suure pealikuna, sulgedega ehitud ning jubedalt värvitud, tormab ühel unisel suvehommikul äkki verd tarduma paneva sõjakisaga pühapäevakooli ja rebib kõigi oma praeguste seltsiliste silmad pärani rahuldamatust kadedusest. Aga ei, oli midagi veelgi toredamat kui 59 see. Ta hakkab mereröövliks! Just! Nüüd oli ta tulevik tema ees avatud ja säras kujuteldamatus hiilguses. Tema nimi on tuntud kogu maailmas ja paneb inimesed värisema! Kui uhkesti künnab ta tantsisklevaid voogusid oma pika madala musta kiirlaevaga «Tormivaim», mille vööris lehvib tema kohutav lipp! Ja oma kuulsuse tipul ilmub ta äkki kodulinna, astub uhkelt kirikusse, üleni pruuniks põlenud ning tormidest vintsutatud, mustas sametvammuses ja -pükstes, üle põlve ulatuvais saabastes, punase särbiga, vöö vahel läikivad püstolid, puusal veretöödest roostetanud nuga, lajal pehmel kübaral õõtsuvad suled, must lipp
lehitsejad saavad sellest enamvähem sarnaselt aru. Ametlikuks veebilehe tehnilise korrektsuse kontrolliks on loodud teenus aadressil http://validator.w3.org. Seal võimalik kontrollida kas juba ülesriputatud lehe korrektsust, laadida üles fail või kopeerida olemasolev HTMLi kood otse tekstiaknasse. Lihtsa väikese koodi puhul, nagu siinne alustus, on viimatine võimalus ehk mugavaim. Kui mõni viga juhtub, antakse sellest teada. Muul juhul aga teatatakse uhkesti rohelisel kirjal, et sisestatud kood on reeglipärane. Ülesandeid 1. Tee näide läbi. Vaata tulemust. 2. Lisa tervitusele hüüumärk. Salvesta ja vaata veebilehitsejas tulemust. 3. Veendu, et kood valideerub. 4. Tekita HTML-koodi sisse viga (nt. eemalda üks < märk). Tutvu vastavate validaatori veateadetega. 5. Paranda kood taas õigeks. Kopeeri validaatori antud ,,kvaliteedimärgi" lõik oma koodi sisse lehe lõppu (enne
)
enamvähem sarnaselt aru. Ametlikuks veebilehe tehnilise korrektsuse kontrolliks on loodud teenus aadressil http://validator.w3.org. Seal võimalik kontrollida kas juba ülesriputatud lehe korrektsust, laadida üles fail või kopeerida olemasolev HTMLi kood otse tekstiaknasse. Lihtsa väikese koodi puhul, nagu siinne alustus, on viimatine võimalus ehk mugavaim. Kui mõni viga juhtub, antakse sellest teada. Muul juhul aga teatatakse uhkesti rohelisel kirjal, et sisestatud kood on reeglipärane. Ülesandeid 196. Tee näide läbi. Vaata tulemust. 197. Lisa tervitusele hüüumärk. Salvesta ja vaata veebilehitsejas tulemust. 198. Veendu, et kood valideerub. 199. Tekita HTML-koodi sisse viga (nt. eemalda üks < märk). Tutvu vastavate validaatori veateadetega. 200. Paranda kood taas õigeks. Kopeeri validaatori antud ,,kvaliteedimärgi" lõik oma
õndsaks, aga Molli kahtepidi, nii et tema saab nüüd päris kindlasti õndsaks. Kui mitte ühtepidi, siis teistpidi..." Natukese aja pärast tuli ka emand Vaarmann ise sisse ja viis jutu kohe preili Maurusele, tahtis Indrekult üksikasjalisi teateid tema surma, veel enam aga matuste kohta. Kahjuks suutis Indrek tema uudishimu väga vähe rahuldada. ,,Ma ütlesin juba ammugi," rääkis emand Vaarmann, ,,et ei tea kas preili Maurus hakkab õige surema või, et ta nii uhkesti ja toredasti käib ja et ta mulle nii hirmus meeldib. Muidu ma uhkeid ei kannata, aga tema meeldis mulle. Ma kohe armastasin teda. Kui ta kevadel kodus käis, jäin ma alati uulitsal seisma ja vahtisin talle järele, nagu näeksin teist viimast korda. Ja eks näinudki -- suri teine ära veel kaugele võõrale maale, kus polnud omakseid ega kedagi. Nii see on nende uhkete ja toredatega, kui see on jumala tahtmine."