Udmurdi keelest Udmurdi keel kuulub Soome-Ugri keelte permi rühma, lähim sugulaskeel on komi keel. Udmurte oli 1899. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad. Udmurt vahtimas Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ajalugu Udmurdid on ilmselt autohtoonid. Alates 10. sajandist sattus nende asuala, eriti selle lõunapoolne osa Volga-Kaama-Bulgaaria mõju alla. 13. sajandil allutati udmurdid Kuldhordile, selle lagunedes läks suurem osa Udmurtiast Kaasani khaaniriigi koosseisu
tähelepanekutest välja kasvanud keeleteaduse haru fennougristika laienenud uralistikaks (uurali keeleteadus), mis haarab enesesse ka samojeedi keeled. Vahel mõeldakse soomeugrilastest kõneldes kõiki uurali rahvaid, samojeedid kaasa arvatud. Uurali algkeel on aja jooksul jagunenud mitmeks haruks. Hoolimata uurali keelte sarnasest ülesehitusest ei ole nad vastastikku arusaadavad. Eestlane võib küll midagi mõista soomlase kõnest ja udmurt komi keelest, kuid kaugemate keelte rääkijad peavad hoolikalt otsima ühiseid sõnu, et oma sugulust tuvastada. Uurali keelte sugulus seisneb eelkõige nende sarnases ehituses, mis on mõjustanud ka uurali rahvaste mõtlemist ja maailmanägemist. See teeb teineteisemõistmise kultuurilistest erinevustest hoolimata hõlpsaks. Samas rikastab uurali rahvaste nn boreaalne hoiak maailmakultuuri lähenemisviisidega, mis on võimalikud vaid neis keeltes mõeldes.
21. Lätlane 30 3 22. Mari 23. Moldovlane 7 24. Mordvalane 9 25. Mustlane 1 26. Permikomi 1 27. Poolakas 41 28. Rootslane 2 29. Sakslane 28 30. Soomlane 174 31. Tadzikk 1 32. Tatarlane 37 33. Türklane 1 34. Türkmeen 2 35. Tsuvass 8 36. Udmurt 4 37. Ukrainlane 402 38. Ungarlane 2 39. Usbekk 2 40. Vadjalane 1 41. Valgevenelane 489 42. Valloon 1 43. Vepslane 1 44. Andmed puuduvad 1133 Kokku: 12934 Volikogu liikmed Ilmar Aun Andres Brenkin Aleksandr Smirnov Teet Enok Ljudmila Jantsenko Pavel Kudinov Aleksei Naumkin Kalev Naur Niina Neglason Astrid Niinepuu Andrei Ojamäe Nikolai Ossipenko
toimunud justkui uus ärkamine – noored elavad meelsasti külades, kui ka minnakse suurtesse linnadesse õnne otsima, siis mäletatakse siiski oma kultuuri ning ollakse selle üle uhked. See on positiivne, sest just läbi noorte kandub kultuur ja keel edasi. (Nikolaev, 2013) „Udmurdimaal on väga palju kirjanikke ja luuletajaid ning neil on väga arenenud luuletraditsioon,“ räägib Muš Nadi, Eestis elav udmurt, Vikerraadio saates „Huvitaja“. Ka Udmurdimaal toimub venestumine ning udmurdi keel ei ole peamine õppekeel, kuid näiteks Muš Nadi ei arva, et udmurdi keel võiks välja surra, sest vanemad inimesed siiski õpetavad oma lastele udmurdi keelt, kombeid ja tavasid. (Nadi, 2013) Udmurdi keelest on saanud sisuliselt maaelanikkonna "köögikeel", alaväärtuslik dialekt, mida kasutavad vähese haridusega inimesed ja nemadki vaid pereringis. 1960
Maa-ema - nüpeldada, haavata (mõeldamatu) - rohtu kitkuda - kuum vesi, supivaht - suur reede - 25. märts/paastu-maarjapäev - Maa-ema veri o kääbused/kääbas - 1 sugu - maa-alused o härjapõlvlased 2 sugu habemega heitlik tugev sepatöö maapealne esinemiskuju on kärnkonn või sipelgad Udmurt tähendab tõlkes päris inimest. Ümbersünd - maa või vee alt välja tulek. Künka tippu tehakse pühamajasid. Maja ehitatakse nõlvale. Härjamuistend - kiriku asukoht. Kui inimese peas on olemas, kas saab ka tegelikkuseks? Ohverdused - koha valik - nurgakivid Põhimõtteliselt, vanale suitsuahjule tulevad lisahooned juurde. - 1. palk - sarikas - katus - 1. tuli ,,Mis saab kui Tallinn on valmis? Tuleb Ülemiste vanake ja uputab Tallinna ära."
Üldistamine ühendab kaks või enam asja ja nähtust mingi neile ühise, abstarheerimise alusel saadud tunnuse alusel üheks (ploome, pirne, õunu määratleb ,puuvilja'' mõiste). Üldistamine haarab tunnetusse suure hulga ühe kategooria või määratlusega nähtusi, millele kõigile on ühised teatud omadused. Klassifitseerimine ja süstematiseerimine klassifitseerimine tähendab nähtuste jaotamist eraldi liikidesse, rubriikidesse, allosadesse (kreeklane, udmurt, linlane, tehasetööline, pankur, saarlane, müügiagent, võib välja tuua vähemalt kolm klassi: rahvus, elukoht, ametiala). Süstematiseerimine eeldab nähtuste hõlmamist ühte terviklikku kogumisse, mille osad moodustavad terviku. Otsustamine ja järeldamine otsustamine on mõtlemisvorm, milles millegi kohta midagi eitatakse või jaatatakse (Ants on inimene). Deduktiivne ja induktiivne järeldamine lubab olemasolevaist teadmistest tuletada uusi teadmisi.
Üldistamine ühendab kaks või enam asja ja nähtust mingi neile ühise, abstarheerimise alusel saadud tunnuse alusel üheks (ploome, pirne, õunu määratleb ,puuvilja'' mõiste). Üldistamine haarab tunnetusse suure hulga ühe kategooria või määratlusega nähtusi, millele kõigile on ühised teatud omadused. Klassifitseerimine ja süstematiseerimine- klassifitseerimine tähendab nähtuste jaotamist eraldi liikidesse, rubriikidesse, allosadesse (kreeklane, udmurt, linlane, tehasetööline, pankur, saarlane, müügiagent, võib välja tuua vähemalt kolm klassi: rahvus, elukoht, ametiala). Süstematiseerimine eeldab nähtuste hõlmamist ühte terviklikku kogumisse, mille osad moodustavad terviku. Otsustamine ja järeldamine- otsustamine on mõtlemisvorm, milles millegi kohta midagi eitatakse või jaatatakse (Ants on inimene). Deduktiivne ja induktiivne järeldamine lubab olemasolevaist teadmistest tuletada uusi teadmisi.
olemas sellises mahus ülevaade soome-ugri luulest. Soomestki ei oska praegu paralleeli tuua. Esteetiliselt Mul on käes kolm täitsa põnevat, üsna erinevat raamatut: Moskvas resideeruva moksa autori Vassili Krigini muhe ja mõtlik, filosoofiline "Abistan Sisyphost", mari klassiku Valenti Kolumbi (Marimaal rajati rahvusliku liikumise tõusuajal temanimeline keskuski! Valtoni koostööpartneriks tõlkija ja koostajana on siin Albertina Ivanova) "Kes paneb jõe põlema" ja udmurt Rafit Mini "Viimane rändaja" (teine tõlkija-koostaja Nadezda Pchelovodova). Krigini eksistentsiaalsema koega luulevalimik ongi mu jaoks neist põnevaim. Ta mõtiskleb surmast ja vanadusest ja kasutab muinasjutumotiive, ütleme, et tema luule on neist enim mõistetav ka meie praeguses, nüüdisaegses kontekstis. Kolumbi teemad ja laad on veidi eksalteeritud, hümnilikus, jutluslikus võtmes esitatud sissevaated suurtesse, tähtsatesse ja valusatesse rahvuslikesse teemadesse, temas on mingit
Varem viljeldi metsmesindust ning mordvalaste meemetsad olid kuulsad. Praegu tegeldakse kultuurmesindusega. 20. sajandil on paljud mordvalased leidnud tööd tööstuses ning teistes modernsetes majandusharudes. Uskumused Usklikud mordvalased on valdavalt õigeusku. Vähesel määral on mordvalaste seas ka vanausulisi. 20. sajandil on levinud ateism, sajandi lõpul mitmesugused uususundid. Udmurdid Nimetused Udmurtide endanimetus udmurt (udmort) tähendab 'niiduinimene'. Varem nimetati udmurte votjakiteks. Tegemist on venekeelse etnonüümiga, millel oli kergelt halvustav tähendus ning 1920.-30. aastail sellest loobuti. Rahvusvahelises teaduskirjanduses esineb see vananenud nimetus paiguti tänini. Asuala Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal Kaama, Vjatka ja nende lisajõgede (Tseptsa, Kilmez, Iz) kallastel
annaabi.ee 
