R2 + R2 + C C Olgu sagedused nii madalad, et 1/C >> R, siis võime kirjutada: R U 2 m = U 1m = U 1m CR 2 1 C U 2m Ülekanne = CR = =RC ajakonstant U 1m Ülekandetegur U2m/U1m kasvab kiirusega (ASK-l) 20dB/dek ehk siis sageduse kasvades 10 korda ka ülekandetegur kasvab 10 korda. Küllalt kõrgetel sagedustel 1/C <<, R, siis U2m/U1m 1 ehk 20 log U2m/U1m=0 Kehtib seos ül*T = 1 ehk ül = 1/T = 1/RC ASK alusel same konstrueerida FSK 9 1.23. Passiivne (RC) integreeriv ahel u1 ja u2 ja i on siinuselised, väljund voolu ei võta
2 1 R2 + C Olgu sagedused nii madalad, et 1/C >>R; siis võime kirjutada R U 2 m = U 1m = U 1m CR 2 1 C 54 Ülekanne U2m/U1m = CR = , = RC ajakonstant Ülekandetegur U2m/U1m kasvab kiirusega (ASK-l) 20dB/dek [Sageduse kasvades 10 korda ülekandetegur kasvab10 korda] Küllalt kõrgetel sagedustel 1/C << R; siis U2m/U1m 1; ehk 20logU2m/U1m = 0 Kehtib seos: ül = 1 ehk ül = 1/ = 1/RC. ASK alusel saame konstrueerida FSK: 55 1 1 ÜL = = RC 56 Integreeriv ahel.
standardmääramatusele u(l) vastav Vtab määramatus Läbimõõdu ja pikkuse mõõtetulemused ning määramatused Mõõdeti väärispuidust palki: temp-180C, mõõdulindi vearajad Grl=2mm, joonlaua vearajad Grj=1mm, aritm d=36cm, pikkus l=551cm. Lugemi võtmine mõõdulindilt loeti õigeks rajades ail =5mm ja lugemi võtmine joonlaua skaalalt rajades aij=2mm. 107. Läbimõõdud mõõtetulemuse standardmääramatuse hinnang u(d)= 2* u2m(d)+u2 r(d)¬ = 2(aij/3)2 + (Grj/k)2¬ avaldistest ruutjuur Pikkuse mõõdise standardmääramatuse hinnang u(lm) = u2m(l)+u2r(l)= (ail/3ruutjuur)2+Grl/k)2 avaldistest ruutjuur Pikuse l mõõdise standardmääramatusele u(lm) lisandub veel üks määramatuse komponent. Seega on pikkuse l mõõtetulemuse standardmääramatus u(l)=u2(lm)+(at/3 ruutjuur)2 avaldisest ruutjuur, kus at=1cm (tasaparalleelsuse hälbe väärtus) 108. Ümarpuidu koguse mõõtetulemus V=Vtab Uv=k*u(V) 109
Sisendite vahel ei tohi olla üle 0,4..0,5V. Kui Rts=R1=>Kui=-1, kui uo->0, siis skeemi sisendtak Rsis=R1. Pilet 4. 1. filtriga võimu ehitamine 2. mahtuvuslik filter alaldis 3. väljatransistor 4. PROM 5. High-Z 1. Filter OV väljundisse või sisendisse. Nt RC,CR,LC filter väljundisse. Inv võim, mitteinv. 2. tarbijaga paralleelselt konde-väikeste voolude jaoks. q1=1/(2fvCRt). Kui C-> pulsatsioone pole. Tühijooksul Rt=->Ud=U2m=U22 3. unipolaarne, pingega juhitav. transis liiguvad ühenimel-d laengukand-d kanalis, mille juhtivust muudetakse elektrivälja abil. Jagunevad:*pn siirdega *isoleeritud paisuga(1.sisseehit kanal 2.induts kanal) (tähistus Gate,Source,Drain üleval) n-kanaliga nool paisust sisse, p- vastupidi. Mida kõrgem vastupinge p-n siirdel, seda laiem vaesunud ala, seda väiksem vool. MOPP-trans(MOSFET)-formeerkanaliga, alus tavaliselt lättega koos. n-Kanal algusest
Filter OV väljundisse või sisendisse. Nt RC,CR,LC filter väljundisse. Inv võim, mitteinv. kasutatakse võtet nimega dioodne fiksatsioon. Selleks on vajalik diood väikese päripingelanguga. 2. tarbijaga paralleelselt konde-väikeste voolude jaoks. q1=1/(2fvCRt). Kui C-> pulsatsioone Ideaalselt sobib Schottky diood. Transistoril UBE umb.= 0,7V, UBK = USch.diood umb 0,5V; pole. Tühijooksul Rt=->Ud=U2m=U 22 UKE = UBE UBK umb 0,7 0,5 umb 0,2V 3. unipolaarne, pingega juhitav. transis liiguvad ühenimel-d laengukand-d kanalis, mille juhtivust 5. JOONIS2 Ajal. esimene. R = reset _ panema olekusse 0, S = set -> sättima, panema olekusse 1, muudetakse elektrivälja abil. Jagunevad:*pn siirdega *isoleeritud paisuga(1.sisseehit kanal
inverteeriva sisendi ja ühise klemmi vahel pinge on 0 ja takisti R1 on ühendatud justkui ühise klemmiga, määrates sisendtakistuse. Pilet 4 1. Filtriga võimu ehitamine Filter OV väljundisse või sisendisse. Nt RC,CR,LC filter väljundisse. Inv võim, mitteinv. 2. Mahtuvuslik filter alaldis Mahutuvuslik filter on nõrkade voolude jaoks. Tarbijaga paralleelselt konde-väikeste voolude jaoks. q1=1/(2fvCRt). Kui C->lõpmatus pulsatsioone pole. Tühijooksul Rt=lõpmatus->Ud=Uc=U2m=ruutjuur(2U2) 3. Väljatransistor Väljatransistor on pooljuhtseadis, mille pooljuhist voolu juhtiva kanali juhitavust mõjutab elektriväli ja sellest tulenevalt on ta pingega tüüritav element. Väljatransistori nimetatakse ka unipolaartransistoriks, sest tema väljundvool kujuneb ainult ühenimeliste laengukandjate liikumisena. Voolu tüürimise iseloomult jagunevad väljatransistorid: 1)Elektriväljaga muudetava voolukanali ristlõike muutmise teel nagu see toimub pn-
impulsid muutuvad sarnaseks trapets impulsidega ja impulsi horisondi langusest mis avaldub horisontaalse osa lineaarses langemises. Kuna impuls pinged on mitte siinuselised siis võib vaadelda neid ka koosnevana harmoonilistest see on erineva sagedusega siinus kompnentidest, millele on liitunud ka mingi alalispinge mida nimetatakse alalis kompnendiks ja mis on määratud impulside keskväärtusega. U(t)=U0+U1m sin (t+1)+ U2m sin (2t+2)+U3m sin (3t+3)+....+ Unm sin (nt+n). Siin siis U0 on alaliskomponent U1m sin (t+1) on esimene harmooniline mille sagedus ühtib impulside kordussagedusega. U2m sin (2t+2) on teine harmooniline mille sagedus on esimesest harmoonilisest ehk impulside kordus sagedusest 2 korda suurem jne. Üldreeglina mida kõrgem on harmoonilise number seda väiksem on tema amplituud ja seda vähem mõjutab ta impulsilise signaali kuju.
Vektorite skalaarkorrutis rahuldab j¨argmist seost, mida nimetatakse Cauchy- Schwartzi (ehk Cauchy-Bunjakovski) v~orratuseks: |u · v| |u| |v| . (6.7) Antud v~orratus muutub v~orduseks, kui u ja v on samasuunalised. T~oepoolest, kui v = u ja > 0, siis l¨ahtudes skalaarkorrutise definitsioonist u · v = u · (u) = u1 u1 + u2 u2 + . . . + um um = (u21 + u22 + . . . + u2m ) = |u|2 = |u| |u| = (6.8) = |u| |u| = |u| |v|. Vektori ek = (0, . . . , 0, 1, 0, . . . , 0) suunalist nullpunkti l¨abivat sirget nimetatakse k-1 × xk - teljeks ruumis Rm ja vektorit ek xk - telje suunaliseks u ¨hikvektoriks. 3) Lahtised ja kinnised kerad. Hulga sise- ja rajapunktid. Lahtised ja kinnised hulgad. Sidusa hulga mõiste. Tõkestatud hulga mõiste
Dioodid on arvestatud lühiaegsele ülekoormusele, kuid alaldite projekteerimisel kontrollitakse, kas valitud diood talub laadimisvoolu 3. Pärivoolu kestvus läbi dioodi on väiksem, kui kestvus läbi poolperioodi, see tekitab dioodile mõningase ülekoormuse, kui reeglina on sellega arvestatud. 4. Alaldatava pinge negatiivsel poolperioodil suureneb dioodile mõjuv vastupinge, sest alaldatava pingega jääb järjestiku eelmisel poolperioodil laetud kondensaator UR=U2m+UC1.5U2 See tähendab mahtuvusliku koormuse korral tuleb kasutada suurema lubatud vastupingega dioode. 2.4 Silufiltrid Silufiltrite ülesandeks on vähendada alaldi väljundpinge pulsatsiooni nõutava tasemeni. See nõutav tase sõltub tarbija iseloomist. Nii näiteks: alalispinge mootorite toiteks piisab, kui pulsatsiooni tegur on 0.5, releeskeemide toiteks on nõutav pulsatsioon 0.2 kuni 0
Impulss signaalid on vaadeldavad mittesiinuseliste voolude ja pingetena, mille kohta on tõestatud, et nad koosnevad tervest reast erineva sagedusega siinus komponentide ehk harmooniliste summana millele on liidetud mingi alaliskomponent. U ( t ) = U 0 - U m1 sin ( t + 1 ) + U m 2 sin ( 2t + ) + .... + U mn sin ( n t + n ) Siin U0 on alalis komponent bla bla. U1m on esimene harmooniline, mille sagedus võrdub impulsside kordussagedusega. U2m on teine harmooniline mille sagedus on esimest harmoonilisest 2 korda suurem jne. Mida kõrgem on harmoonilise number seda väiksem on tema amplituud. Peale järjekorra numbri sõltub iga üksiku harmoonilise osatähtus ka impulsside kujust ja harvendusest. Nii näiteks ristkülik impulsside korral puuduvad üldse kõik harvenduse täisarvkordsed harmoonilised, näiteks kui harvendus on 2 siis puuduvad teine, neljas, kuues jne. harmoonilsed
paikneb rootori, teine staatori magnetsüdamikul. Ühte paari kuuluvad ergutus- ja kompensatsioonimähis, teise paari mõõtemähised (joonis 3.21). Joonis 3.21 Ergutusmähist w1 toidetakse ühefaasilisest vahelduvvooluvõrgust. Ergutusmähises voolav vool tekitab õhupilus pulsseeriva magnetvoo, mis indutseerib rootorimähistes w2 ja w3 emj, mille tulemusena koormustakistitel Zk1 ja Zk2 tekivad pinged U2 = U2m * sin ja U3 = U3m * cos kus - pöörleva trafo rootori pöördenurk. Kompensatsioonimähis wk on ette nähtud mõõtemähistes voolava voolu poolt tekitatud magnetvoo mõju vähendamiseks ergutusmagnetvoole ja ta kas lühistatakse või ühendatakse temaga takisti. Eristatakse siinuselis-koosinuselist pöörlevat trafot (skeem joonisel 3.21.a) ja lineaarset pöörlevat trafot (skeemid joonisel 3.21.b ja c)
P koondub rida k=0 Tõestus. Antud read on mittenegatiivsete liikmetega. Näitame, et nende osasummade jadad on tõkestatud üheaegselt; kui see on tehtud, siis monotoonsuseprintsiip (vt. omadus 6.14) annab vajaliku väite. n m Olgu Un = uk ja Vm = 2k u2k . Vahetu kontroll näitab, et kui n 6 2m , siis n < 2m+1 − 1 P P k=1 k=0 ja seega Un 6 U2m+1 −1 6 Vm (tehke läbi!z). Samuti näitab vahetu kontroll, et kui n > 2m , siis Un > U2m > 12 Vm (tehke läbi!z). Niisiis osasummade jadad (Un ) ja (Vm ) on tõkestatud üheaegselt. ∞ ∞ 1 1 Cauchy kondensatsiooniprintsiip on kasulik ridade kα , jms. koonduvuse uurimisel.
annaabi.ee 
