LOODUSUSUND _ Kami PÕLISUSUNDID _ Jumal? _ Suuline pärimus _ Jumalus? _ Järjepidev traditsionaalne eluviis _Haldjas? _ Siinpoolsusele suunatus _Püha? _ Kohtumine suurusunditega _ 8 miljonit kamit _ Kultuurimuutus _ Tzvetan Todorov “Ameerika vallutamine” (2001) _ Laur Vallikivi “Arktika nomaadid šamanismi _Jumalad jt ja kristluse vahel” _Keskilm (2005) _Inimesed, loomad jt _ Universaalne? _ Allilm _ Ürgusund? _Koolnud jt ŠAMANISM _Siberi šamanism
-kohtumine suurusunditega: toob kaasa teistsugused kultuurinormid, lugemine, kirjutamine kultuurimuutus: autoriteetide muutumine - aus noored kirjaoskajad>>kohustuslik käia koolis, keeleoskuse arendamine võõrkeelte arvelt (NB! tihti ei suuda noored enam seetõttu elada oma vanas traditsioonilises kultuuriruumis, jäävad kusagile uue ja vana vahepeale) Soovitatav lugeda: *Tzvetan Todorov ,,Ameerika vallutamine" 2001 *Laur Vallikivi ,,Arktika nomaadid samanismi ja kristluse vahel" 2005 · Etnilised usundid-omased teatud rahvusele · Omausundid, nt juutide omausund on judaism, eesti maausulised · Rahvausundid-sulandunud kokku mitmed usundid, moodustades omaette uusi traditsioone; see, mida kõik inimesed usuvad ning mis endale järgijaid leiab (kas või ideed) · Loodususundid
Seda küll erinevatel põhjustel ja erineval moel. Stalini ja Hitleri külg külje kõrvale panemine tähendab moodsa aja kahe ajaloolise hiiglase kõrvutamist, kelle diktatuurid põrkasid üksteisega kokku ajaloo kõige suuremas ja ohvriterohkemas relvastatud konfliktis. Pinnale kerkib kaks küsimust. Kas Stalini ja Hitleri diktatuuri saab võrrelda? Kas neid üldse saab võrrelda? Neid küsimusi silmas pidades see referaat valmima peakski. Tzvetan Todorov vastas oma hiljutises raamatus 20. sajandi kriisi kohta mõlemale küsimusele jaatavalt, väites, et nad kuuluvad ühte ja samasse poliitilisse liiki, nimelt totalitarismi. Pärast Euroopa kommunismi kokkuvarisemist 1989. 1991. aastal on 3 kahe diktatuuri üle käiva arutelu fookus hakanud nihkuma. Valminud on ajalooliselt märksa põhjendatum totalitarismi mõiste, mis arvestab
Lingvistika kaasamine ristab neid uuskriitikutest. Nad ei välista ajaloolist perspektiivi, kirjanduse enda ajaugu; kirjanduslike tehnikate ja võtete evolutsioon. 7. Strukturalism ja poststrukuralism (21. sajandi mõttevoolude põhjal) 1950.–70. aastatel tekivad objektiivsust taotlevad keelekesksed strukturalistlikud suunad, mis kasvavad välja saussure’ilikust lingvistikast: strukturalism, semiootika, narratoloogia, lingvostilistika, hiljem diskursuse analüüs (Roland Barthes, Tzvetan Todorov, Gerard Genette, Seymor Chatman jt). Osa neist viib edasi tekstikeskset formaalset lähenemist, lisades sinna omapoolseid täiendusi (nagu lingvostilistika või diskursuse analüüs), unustades tihti tekstiterviku ja süvenedes taas detailsesse keele ja stiili mikroanalüüsi. Teine osa, nagu strukturalism ja semiootika, liiguvad aga tekstist eemale, üldisemate, abstraktsemate koosluste (žanride, märgisüsteemide jms) poole. Ja ei tegele
kirj teksti haru,tnp narratoloogia algas muinasjutu uurimisest Vladimir Propp "Võlumuinasjutu morfoloogia" (1928; ingl. 1958) Muinasjutt on elementaarne kirjanduslik (fiktsionaalne) vorm Muinasjutu minimaalseks ühikuks on funktsioon Funktsioonid on tegevused või tegevuste tulemused: lahkumine, keeld, keelu rikkumine jne Muinasjutus on 31 funktsiooni. Tegelased varieeruvad, funktsioonid on püsivad ning moodustavad kindla järgnevuse Tzvetan Todorov "Dekameroni grammatika" (1969) tnp teoseid kirjeldatakse selle süsteemi järgi Algne tasakaalu seisund Tasakaalu rikkumine Tasakaalu rikkumise tuunistamine Tasakaalu rikkumise hüvitamine Tasakaalu taastamine Roland Barthes "Sissejuhatus narratiivi strukturaalanalüüsi" (1966) Peafunktsioonid (tuumfunktsioonid)- määravad tegevused Katalüsaatorid- saatvad tegevused, teisejärgulise täh-ga
lugeja tähtsuse teoses. Gérard Genette (s. 1930) narratoloogia , klassikaline strukturalism, fundamentaalsed tööd 1960- 70; nimetamist väärib teos "narratiivne diskursus"; üldine aluspõhi narratoloogiale. Algirdas Julien Greimas - "semaatiline ruut" Pärast Greimas on põhirõhk pr keelsete autoritele, mis puudutab semantikat; strukturalismi; eriti just nt id-eur. juurtega, kes tunnevad ka vene kirjandustraditsiooni (nt Tzvetan Todorov ja Mihhail Bahtin) Jonathan Culler - Mihhail Bahtin (18951975) - väga oluliset on mõjutanud strukturalismi arengut, ent ei ole end ise tegelikult kunagi identifitseerinud, vaid on pigem võtnud kriitika positisooni (nt. et vene vormikoolkond ei pööra tähelepanu dünaamilistele protsessidele, vaid on pigem staatikat armastav) Semiootika (Lotman, Greimas) (ja/või semioloogia(Pierce, Barthes) - märk, märgisüsteem
see viimane toob välja lugeja tähtsuse teoses. Gérard Genette (s. 1930) narratoloogia , klassikaline strukturalism, fundamentaalsed tööd 1960-70; nimetamist väärib teos "narratiivne diskursus"; üldine aluspõhi narratoloogiale. Algirdas Julien Greimas - "semaatiline ruut" Pärast Greimas on põhirõhk pr keelsete autoritele, mis puudutab semantikat; strukturalismi; eriti just nt id-eur. juurtega, kes tunnevad ka vene kirjandustraditsiooni (nt Tzvetan Todorov ja Mihhail Bahtin) Mihhail Bahtin (18951975) - väga oluliset on mõjutanud strukturalismi arengut, ent ei ole end ise tegelikult kunagi identifitseerinud, vaid on pigem võtnud kriitika positisooni (nt. et vene vormikoolkond ei pööra tähelepanu dünaamilistele protsessidele, vaid on pigem staatikat armastav) 37. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). Strukturalismi iseloomustavad järgmised jooned (1) metoodilisus, objektiveerivus
Gérard Genette (s. 1930) narratoloogia, klassikaline strukturalism, fundamentaalsed tööd 1960- 70; nimetamist väärib teos "narratiivne diskursus"; üldine aluspõhi narratoloogiale, algirdas Julien Greimas - "semaatiline ruut" Pärast Greimas on põhirõhk pr keelsete autoritele, mis puudutab semantikat; strukturalismi; eriti just nt id-eur. juurtega, kes tunnevad ka vene kirjandustraditsiooni (nt Tzvetan Todorov ja Mihhail Bahtin) Mihhail Bahtin (18951975) - väga oluliset on mõjutanud strukturalismi arengut, ent ei ole end ise tegelikult kunagi identifitseerinud, vaid on pigem võtnud kriitika positisooni (nt. et vene vormikoolkond ei pööra tähelepanu dünaamilistele protsessidele, vaid on pigem staatikat armastav) 37. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). Strukturalismi iseloomustavad järgmised jooned:
gurud, kes õpetavad inimesi, kuidas käituda; maailm on tsükliline, kõik kordub, inimene sünnib uuesti. Veel jagunevad usundid traditsionaalseteks, pärimuslikeks, etnilisteks, omausunditeks, rahvausunditeks, loodususunditeks, revitalisatsiooniks. (loodususundid vahelt puudu, vt powerpoint) Pärimuslik usund · Suuline pärimus · Traditsionaalne eluviis · Siinpoolsusele suunatus · Kohtumine suurusunditega Tzvetan Todorov "Ameerika vallutamine" (2001) Samanism · Samanism - samaani ümbritsev usundiline kontekst ja kultuuriline institutsioon. Samaan on sotsiaalne funktsionär, kes oma abivaimude abil saavutab ekstaasi ning kehtestab seeläbi sidemed üleloomuliku maailmaga, lähtudes oma grupikaaslaste huvidest. (Åke Hultkrantz 1979) Samanism irdhing/kehahing · Samaan ekstaas/transs/teisenenud
Nende või teiste sündmuste tajumine kaalukatena olenemata sellest, kas nad on märgilise tegevuse produktid või ei tõuseb sellistes tingimustes võtmetähtsusega faktoriks: sündmusliku teksti nii- või teistsugune tõlgendamine määrab sündmuste edasise kulu." "Kultuurisemiootiline lähenemine ajaloole eeldab toetumist ajalooprotsessis osalejate endi seesmisele vaatekohale: tähenduslikuks tunnistatakse see, mis on tähenduslik nende vaatepunktist." Tzvetan Todorov (19392017) ,,Ameerika vallutamine" 1982 Uurimus Ameerika avastamisest ja vallutamisest 15.16. sajandil, rõhuga vallutusele järgnenud koloniseerimisprotsessil. Kui tavaliselt on Ameerika vallutamist käsitletud esmajoones sõjalises võtmes, siis Todorovi silmis ei ole tegemist mitte niivõrd sõjalise, kuivõrd semiootilise konfliktiga. Ja konkistatooride edu tagas ülekaal informatsioonis ja selle osavas kasutamises, mitte paremad sõjajõud.
annaabi.ee 
