CARLO ROSSI Carlo Rossi (17751849) oli itaalia päritolu vene arhitekt. 18021803 õppis ta Itaalias, 1804 määrati Peterburi klaasi ja portselanitehaste kunstnikuks. Aastast 1809 töötas ta Moskvas ja Tveris ning 1815 Peterburis. Rossi kavandatud ja loodud on mitmed uhked hooneteansamblid: Aleksander I emale pühendatud Jelagini palee ja park (18181822) samanimelisel saarel, Peterburi kesklinnas asuvad Peastaabi hoone (18191829), Mihhaili loss (18191825, nüüdne Vene Muuseum), Aleksandra teater (1828 1832), Senati ja Sinodi hoone. Samuti pärinevad temalt mitmed linnaehituslikud ideed, tervete väljaku ja tänavaansamblite planeeringud, nt. nüüdse Rossi tänava hoonestus (18281832).
tagajärjel oli kool ligi kuu aega suletud. Ülikooli ajal kuulus Kingissepp Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööliste partei (VSDTP) Peterburi eesti osakonda, mille ülesandel käis 1907 - 1908 Tallinnas. 1912 - 1914 oli ta bolsevistliku ajalehe ,,Kiir" aktiivne kaastööline. Pidas sidet ,,Pravda" toimetuse, VSDTP KK Venemaa büroo ja IV Riigiduuma bolsevike fraktsiooniga. Oli novembrist 1914 kuni märtsini 1916 halduskorras asumisele saadetuna Tveris ja Kaasanis. Astunud ülevenemaalise Linnade Liidu teenistusse, oli Kingissepp juulist 1916 aprillini 1917 Taga-Kaukaasias rindel sanitaarrongi ülemana. Juunis 1917 tuli Kingissepp Tallinna ning oli juulist septembrini parteitööl Narvas, kus organiseeris Narva Punakaardi ja kuulus ka Eesti Punaväe moodustamise kolleegiumi. Võttis Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu saadikuna osa Eestimaa nõukogude I
Ka Omski oblastis on suhteliselt palju eestlasi, suurim eestlaste klakogukond on Lillikla ehk Lileika Sedelnokovo rajoonis, viksemaid klakesi on umbes 10. Vaatamata sellele, et Venemaa eestlasi on arvuliselt tunduvalt vhemaks jnud, oleme suutnud silitada oma keele ja kultuuri. 20. sajandi 1990-ndatel aastatel rahvusseltside tegevus Venemaal taaselustus ja suuremates kogukondades organiseerisid eestlased oma kultuuriseltsid (Peterburis, Moskvas, Arhangelskis, Tveris, Krasnojarski krais, Terepovetsis, Petroskois). 1998. aasta mrtsis hinesid seltsid mittetulunduslikku organisatsiooni Venemaa Eesti Seltside Liit (VESL), et tagada omavahelised kontaktid ja suhted. Ajaleht ?Peterburi Teataja?, mille asutamisaasta on 1908, ilmub jlle ja kajastab eestlaste tegevust le kogu Venemaa. 1994. aastast tegutseb taas Pha Johannese eesti evangeelne- luteri kogudus. Moskvas ja Peterburis tegutsevad Eesti rimeeste klubid, milles
soomestunud. Arv Esimesed usaldusväärsed andmed karjalaste kohta pärinevad 1835. aastast, mil Vene geograafi Peter von Köppeni loenduse tulemusena karjalaste arvuks Venemaal nimetati 171 695 (Tveri kubermangus 84 638 ( kuna kogu Kirde-venemaa põlisasukateks olid soome-ugrilased, siis arvati ka Tveris elavaid soomeugrilasi karjalasteks just sarnase keele tõttu, ehkki selleks ajaks olid kadunud nii merjalsed, muromlased ja muud tsuudide rahvad. Sellal ei taibatud veel neid tsuude mujale paigutada), Novgorodi kubermangus 27 076 ( arvatavasti "tegelikud tsuudid"(, Aunuse kubermangus 43 810 ja Valgemere aladel Põhja-
aastal abiellus Kingissepp uuesti ja jätkas oma õpingurada Peterburi Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna romaani-germaani keelte osakonnas, 19111917 õppis ja lõpetas õigusteaduskonna. 19121914 oli ta bolsevistliku ajalehe ,,Kiir" aktiivne kaastööline ning hankis sellele rahalist toetust. Pidas sidet ,,Pravda" toimetuse, VSDTP KK Venemaa büroo ja IV Riigiduuma bolsevike fraktsiooniga. Oli novembrist 1914 kuni märtsini 1916 halduskorras asumisele saadetuna Tveris ja Kaasanis. Sooritas 1916 1917 Petrogradi ülikoolis riigieksamid. Astunud ülevenemaalise Linnade Liidu teenistusse, oli Kingissepp juulist 1916 aprillini 1917 Taga- Kaukaasias rindel sanitaarrongi ülemana. Juunis 1917 tuli Kingissepp Tallinna ning oli juulist septembrini parteitööl Narvas, kus organiseeris Narva Punakaardi ja kuulus ka Eesti Punaväe moodustamise kolleegiumi. Võttis Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu
alati kaasas ja jagas rahvale raha. Teised, et polnud ihnsamat valitsejat ja seepärast KAlita (tengelbung). Ivan I esialgu Moskva vürstiks, tema ajal Moskva suhteliselt väike piirkond. Tver palju suurem. 14. sajandi alguses Leedust saanud üpris suur vürstiriik, peaaegu piir ulatub Moskva lähistele. Teisel pool väga võimas Kuldhordi riik. Moskva nende suurriikide vahel ja moodustas suhteliselt väikse piirkonna. Suurvürstid Tveris. Alates Ivan Ist võib rääkida Moskva vürstiriigi suurenemisest. Moskva looduslikult väga heas kohas. Vee jamaa ristumiskoht, igasugused rüüsteretked sinna ei jõua. Aga Tver ükskõik, mis naaberala arnases olukorras. Rõhutada pigem vürstide endi rolli. Ivan sai paremini Kuldhordiga läbi ja kavaldada. Sündmused said alguse 15. augustil 1327, Tveris viibis sel ajal Uzbeki vend Tsol-khaan. Tsolil kahtlus, et Tveri vürst Aleksander ei maksa korralikult andamit. Kõigepealt 15
olid eelkõige humanitaarharitlased (kirjanikud, keeleteadlased). 1989 loodi Karjalan Kulttuuriseura, mis peagi nimetati ümber Karjalan Rahvahan Liitto´ks (juhiks filoloog Pekka Zaikov). 1990 hakkas liidu häälekandjana ilmuma ajaleht Oma Mua. Algasid karjala- ja vepsakeelsed raadio- ja telesaated. 1991 läks Karjala venekeelne juhtkond kaasa nn suveräänsusparaadiga ning ANSV kuulutati vabariigiks. Väikesemahuline rahvuslik "ärkamine" leidis aset ka tverikarjalaste juures. 1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. Mõnedes koolides hakati valikainena õpetama tverikarjala keelt. Viimase kümnendi jooksul on aga tverikarjalaste rahvuslik ind raugenud ning huvi oma keele ja kultuuri vastu on taas kahanenud. Tverikarjalaste venestumise tempo on üpris kiire. Elatusalad Karjalaste peamiseks elatusalaks on maaviljelus (sh alepõllundus) ning sellega liituv karjakasvatus. Olulised on ka kalapüük ja küttimine
olid eelkõige humanitaarharitlased (kirjanikud, keeleteadlased). 1989 loodi Karjalan Kulttuuriseura, mis peagi nimetati ümber Karjalan Rahvahan Liitto´ks. 1990 hakkas liidu häälekandjana ilmuma ajaleht Oma Mua. Algasid karjala- ja vepsakeelsed raadio- ja telesaated. 1991 läks Karjala venekeelne juhtkond kaasa niinimetatud suveräänsusparaadiga ning ANSV kuulutati vabariigiks. (Nõmmevalitsus, 2015) Väikesemahuline rahvuslik "ärkamine" leidis aset ka Tveri karjalaste juures. 1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. (Uibopuu, 1984) 11 Kokkuvõte Karjala on väga ammu tekkinud piirkond Soome ja Venemaa piiril, Laadoga järve äärealal, kus elavad karjalased. Karjala suurtel aladel elab erinevaid karjalasi, kellel on üksteisest erinev keel ja natuke teistsugused kombed. Karjala põhja-ja keskosas elavad päris-ehk
.. LJUBOV: Kus võti on? STANKEVITS: Vabandust... jah... (Stankevits ulatab Ljubovile uisuvõtme. Füüsiline kontakt süvendab Ljubovi ujedust.) NATALIE: Sa pead tulema filosoofilisse ringi, Ljubov. Me käime iga nädal Nikolai juures koos. STANKEVITS: Kas te elate Moskvas? LJUBOV: Ei. VARVARA: Me tulime lihtsalt mõneks päevaks linna. Aga Tveris on meil ka filosoofia. Te peaksite kohtuma minu poja Mihhailiga. STANKEVITS: Kas ta õpib filosoofiat? VARVARA: Jah, ta käib suurtükiväekoolis. (Ljubov tõuseb koos uiskudega üles.) 55 LJUBOV: Nii, lahti. PROUA BEYER: Me peame edasi minema. Ärge unustage, härra Stankevits. (Proua Beyer lahkub koos Varvaraga
humanitaarharitlased (kirjanikud, keeleteadlased). 1989 loodi Karjalan Kulttuuriseura, mis peagi nimetati ümber Karjalan Rahvahan Liitto´ks (juhiks filoloog Pekka Zaikov). 1990 hakkas liidu häälekandjana ilmuma ajaleht Oma Mua. Algasid karjala- ja vepsakeelsed raadio- ja telesaated. 1991 läks Karjala venekeelne juhtkond kaasa nn suveräänsusparaadiga ning ANSV kuulutati vabariigiks. Väikesemahuline rahvuslik "ärkamine" leidis aset ka Tveri karjalaste juures. 1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. Mõnedes koolides hakati valikainena õpetama tverikarjala keelt. Viimase kümnendi jooksul on aga Tveri karjalaste rahvuslik ind raugenud ning huvi oma keele ja kultuuri vastu on taas kahanenud. Tveri karjalaste venestumise tempo on üpris kiire. Elatusalad Karjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus (sh alepõllundus) ning sellega liituv karjakasvatus. Üpris olulised on olnud ka kalapüük ja küttimine
annaabi.ee 
