talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (põhja eesti), ridaküla talude paiknemine ridastikku (ida eesti voored), hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel (lõuna eesti künklik maastik). pulli asula pärnu jõe ääres sindi lähedal pulli külas, 9. aastatuhat eKr, kunda kultuur. kunda kultuur levis mesoliitikumis, elanikud rajasid asulad veekogu äärde, tööriistad valmistati luust, sarvest ja puust, tööriistad tulekivist ja kvartsist: nooleotsad, kivikirved, ahingud, tuurad, harpuunid, tegeleti kalastamise, küttimise ja korilusega. kammkeraamika levis neoliitikumis, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid mateti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvitsja ehted. nöörkeraamika levis neoliitikumis, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, venet, mis
· Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu. Põhilised toonid olid kollane, punane, must ja valge. Kasutati mineraalseid värve, mida segati kondiüdi või rasvaga. · Kiviaeg jaguneb: 1) Vanem kiviaeg e. paleoliitikum (2 milj.-. 150 000 a. tagasi) Algas esimeste tööriistade valmistamisega. 2) Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (9000-5000 a. e.Kr.) Luudest ja kividest valmistatud riistad. (Nt, tuurad, harpuuniotsad, õngekonksud) 3) Noorem kiviaeg e. neoliitikum (5000-1800 a. e.Kr.) Algas savinõude ja lopes metallide kasutuselevõtuga.) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist Lascaux` koopamaaling (avastati 1940) (15 000-10 000 a.) Kuulsamad leiukohad Altamira Kujutatud metshobuseid, hirvi, Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. kaljukitsi, lõvisid, ürgveiseid.
järjekindlalt teatud aegadel tagasi pöörduti. Tegeleti küttimisega. Keskmisel kiviajal valmistati tööriistu peamiselt kivist, kuid ka luudest, sarvedest ja puust. Pulli asula Pärineb umbes 9000 aastast eKr, seega on see vanim Eesti teadaolev asula. Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Asula paiknes tolleaegse Pärnu jõe suudmes. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi ka koeraluid, keda arvati olevat kodustatud. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Leitud kiviriistad olid väikesed. Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, mida Eestis looduslikult ei leidu
Euroopa eri piirkonna kunstielu kohta. Kuraatorid valmistavad näitust ette terve aasta, reisides ringi mööda Euroopa maid ja kogudes informatsiooni noorte kunstnike kohta. Nii on Manifesta ülesehitusse ja korraldusloogikasse kodeeritud Ühineva Euroopa poliitika. Esimesel Manifestal 1996 Roterdamis pidi iga kunstnik mahutama oma töö konteinerisse. Jaan Toomik lõi illusoorse keskkonna: konteiner kui suur akvaarium, milles ujusid elusad tuurad kui ürgseimad kalad, ja millele projitseeriti video ujuvatest tuuradest. Järgnevatel aastatel on Eestit esindanud veel Inessa Josing, Ene-Liis Semper, Külli Kaats. Alates 1990ndatest on maailma eri riikides juurde asutatud erakordselt palju uusi biennaale-triennaale. See tähistab ühelt poolt poliitilist vabanemisprotsessi, teiselt poolt teadlikku kultuuripoliitilist võtet tuua oma linn kunsti abil rohkem "maailmakaardile". Claude Monet
annab selle esinemine Sindis tunnistust tolleaegsetest kaubandussidemetest. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Leiti ka töötlemisjääke. Teiseks kiviriistade valmistamise materjaliks oli hall kaltsedon, mille kvaliteet ei ole nii hea kui tulekivil. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Tuleb siiski märkida, et kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi ka koeraluid. Arvatavasti oli tegemist sessoonse asulaga, kuhu aga pöörduti järjepidevalt, pika aja jooksul alati tagasi. Seda järku Eesti esiajaloos nimetatakse siiski mitte Pulli, vaid Kunda
Rohkem kui tonn kaaluvad ,,amuuri beluugad" kaluugad. Niisuguseid hiiglasi nähes paneb imestama mitte niivõrd nende keha pikkus , kuivõrd nende kaal. Keha on nendel kaladel väga kõrge ja paks, pikkus aga polegi nii imestusväärne. 15 Pilt 14. Beluuga ( Huso huso).( http://www.husohuso.co.uk/wp- content/uploads/2009/02/huso-huso-sturgeon.jpg) Tuurad ja sevrjuuga kuuluvad samuti suurte kalade hulka.Kõige suuremaks kasvab altlandi tuur ehk samb; ta kaalub kuni 160 kg. On teada kuni 280 kg raskuste atlandi tuurade väljapüüdimise juhtumeid, kelle pikkus oli kolm ja pool meetrit. 1930. a. juunis püüti Laadoga järve lõunaosas 265cm pikkune ja 128 kg raskune emane atlandi tuur. Haruldaselt eksemplarilt nüliti nahk ja anti Teaduste Akadeemia Zoloogiamuuseumile.(Leningradis) kaaviku valmistamiseks. Laadoga kalurid teatasid meile,
respiratsioonipindu. Ämblikutel raamatkopsud ja ka traheesüsteem, vesiämblik loodab nahahingamisele. Teo lõpus. Lõpuslamellid, mille vahel vesi liigub ja seal toimub gaasivahetus. Bohr'i effekt (kui pH langedes hapniku sidumisvõime langeb) Root'i effekt (pH langedes ja CO2 hulga suurenedes hapniku mahtuvus muutub). Paljud veeloomad liigutavad vett üle respiratsioonipindade ainult ühes suunas (kalad, käsnad, molluskid)- ei ole kasulik pumbata edasi tagasi. Erandid: silmud, tuurad. Veeloomad kulutavad hingamise peale suhteliselt rohkem energiat kui maismaaloomad (kalad puhkeolekus 18-43%, inimesel nt 2%). Vesi ja veri liiguvad vastassuunas- nii saab hapnikku rohkem kätte. Inimene teeb 20% uriini, aga hüljes 40 promillist, sestap saabki ta merevett juua. Miks veeloomad ei saa omada lõpmatult suuri respiratsioonipindasid (olenevad hapniku kättesaadavusest)? Osmoregulatsiooniprobleem-osmoosi teel vee ja soolade liikumised.
Euroopa eri piirkonna kunstielu kohta. Kuraatorid valmistavad näitust ette terve aasta, reisides ringi mööda Euroopa maid ja kogudes informatsiooni noorte kunstnike kohta. Nii on Manifesta ülesehitusse ja korraldusloogikasse kodeeritud Ühineva Euroopa poliitika. Eesti kunstnikud Manifestal Esimesel Manifestal 1996 Roterdamis pidi iga kunstnik mahutama oma töö konteinerisse. Jaan Toomik lõi illusoorse keskkonna: konteiner kui suur akvaarium, milles ujusid elusad tuurad kui ürgseimad kalad, ja millele projitseeriti video ujuvatest tuuradest. Alates 1990ndatest on maailma eri riikides juurde asutatud erakordselt palju uusi biennaale-triennaale. See tähistab ühelt poolt poliitilist vabanemisprotsessi, teiselt poolt teadlikku kultuuripoliitilist võtet tuua oma linn kunsti abil rohkem “maailmakaardile”, õhutades rahvusvahelist kultuuriturismi, samuti anda kohalikele kvaliteetset rahvusvahelist kultuuriprogrammi. 1. Claude Monet
teie ees, mina, Vladimir Solotarski. Teie naerate? Teie naerate, et mina nimetan iseennast sauruseks, aga ma mõtlen ju inimsugu. Või ei kõlba inimsugu võrrelda saurustega? Kes on kadunud ja kes valitseb ilma? Saurused on kadunud ja mina valitsen, mina Vladimir Solotarski, s. o. inimsugu üldse. Ilmas kuulub kõik minule või ta hävineb. Nõnda on minu tahe. Elevandid, lõvid, tiigrid, -- maha! Saurustele järele! Metshärjad, põdrad, hirved, tuurad, kaljukitsed -- kõik maha ja neist ei jää mälestustki! Nõnda tahan mina. Miks? küsite teie. Neid pole enam vaja -- vastan mina. Mida vaja, seda kasvatan ise. Oli kord saurus, aga nüüd olen mina ja saurusi pole enam vaja, sest mina olen sauruste saurus. Jällegi naerate? Te unustate, et enesega mõtlen ma inimsugu üldse." Tõepoolest unustasidki kuulajad iga silmapilk, et kõneleja mõtles enesega inimsugu või inimest
annaabi.ee 
