jaoks. Loomulikult mõjutab kaa tehnika tänapäeva noore elu, näiteks arvuti ja kuna see tundub põnevam, siis jäetakse kooliasjad unarusse. Mis siis on tähtsam, kas õppimine või koolis käimine? Mõlemad on tähtsad, kuid kõige tähtsam on see, kui need kaks asja siduda, ehk me käime koolis, et õppida. Ei ole mõtet koolis tuupida, et häid hindeid saada, sest sisseastumiskatsetel on ju vaja loogilist mõtlemist ja iseenda intelligentsust, sest selleks ajaks sa ei mäleta, mis sa tuupinud oled. Ühesõnaga tähtis on need asjad siduda ja saavutada see, mida iga inimene endale ise püstitanud on. Kokkuvõtteks, et õpilane on kohustatud õppima, kuni üheksanda klassini, aga kuidas ta seda teeb, on tema enda asi. Koolis käiakse, et õppida, kahjuks mõned pole samadel eesmärkidel, vaid mõtlevad, kuidas saaks võimalikult kiiresti koolist minema. Teadmisi on vaja, selleks tuleb alustada varakult, omandada korralikult ja õppida selgeks, mitte käia koolis ja teha tarka nägu
.. jpt 3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses) 4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad: kes, kelle, keda, kellesse kuhu, kus, kust mis, mille, mida, millesse milline, millise, millist Kõrvallause võib asetseda pealause järel: Tean, et sa tahad kinno minna. Ei tea, kuhu nad läksid. Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust. Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu. NB! Mitmesõnaliste sidendite puhul sõltub koma asend sisurõhust. Mingil juhul ei pandakoma mõlemasse kohta. Kõrvallause võib asetseda pealause ees: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta sellest midagi. Kas väikevend täna tuleb, ei tea keegi. Sellepärast et sina nii talitad, pole veel teised kohustatud sama tegema. Kõrvallause võib asetseda pealause sees:
kui, lisaks sellele et... jpt 3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses) 4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad: kes, kelle, keda, kellesse kuhu, kus, kust mis, mille, mida, millesse milline, millise, millist Kõrvallause võib asetseda pealause järel: Tean, et sa tahad kinno minna. Ei tea, kuhu nad läksid. Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust. Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu. NB! Mitmesõnaliste sidendite puhul sõltub koma asend sisurõhust. Mingil juhul ei panda koma mõlemasse kohta. Kõrvallause võib asetseda pealause ees: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta sellest midagi. Kas väikevend täna tuleb, ei tea keegi. Sellepärast et sina nii talitad, pole veel teised kohustatud sama tegema. Kõrvallause võib asetseda pealause sees:
VIIES ETTEASTE Argan tervitab tulijaid, ent ei võta kaabut peast, kuna ei või oma pead paljastada. Arsti käsk. Kõneleb härra Diafoirusega ühel ajal, katkestavad teineteist ja takerduvad. Diafoirus teatab, et tal on hea meelt teda oma perekonda vastu võtta kui Argan teatab, et on täielikult mehe teenistuses. Härra saadab oma poja plangule. Poiss teeb siukse etteaste, et võtab kõik ruumisolijad sõnatuks. Poiss on muidugie seda kõike mehaaniliselt pähe tuupinud. Toinette, Cleante heidavad poisi kõne üle nalja. Thomas kingib Angeliquele ühe oma väitekirja, mis peaks olema ss tema kõige väärtuslikum vara ning kutsub tüdrukut temaga ühes ühte lahkamist vaatama. Argan palub oma tütrel seltskonnale üks laul esitada. Angelique laulab koos Cleantega omavahelisest armastusest. Arganile see laul ei meeldinud ning ta imestab ka selle üle, et mitte kuskile ei olnud sõnu üles kirjutatud
Täna algas autojuhtide streik (miks?), sest tööandjad olid keeldunud neil palka tõstmast. Et omandada vajalikke oskusi, selleks minnaksegi õppima kutsehariduskeskusesse. Kui ka homme on ilus ilm, läheme tingimata suusatama. Kuigi suvi oli vihmane, (siiski) suudeti hein õigeaegselt koristada. Seadsin oma töölaua nii, et õppida oleks mugav. Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust. Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli terve õhtu tuupinud. Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta kavandatavast peost midagi. Pea- ja kõrvallausete paigutus põimlauses Põimlause osalaused on alistusseoses: kõrvallause täpsustab pealause või kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. 1. Kui põimlause koosneb pea- ja kõrvallausest, siis võib: a) pealause olla kõrvallause ees: Tõusin hommikul kell seitse, et õigeks ajaks kooli jõuda. _____________________, et_____________________
Kevadesse astudes pagetakse talvehämust ning hingematvast rusutusest, kuid igale uuele puhkemisele vastu minnes teame, et midagi on jälle lõplikult kadunud, kättesaamatuks muutunud, möödunud. Ajatuksumise ja tuleviku olemasolu on samas pidevalt küsitav, kas me äkki ei seisa hoopis paigal, kas me ei otsi olematut, ei oota tulematut. Küllaltki tähendusrikas on kogu esimene luuletus, mis on üks vähestest suvelugudest, luuletus, mida enamik on kooliajal lugemikust näinud, ehk pähegi tuupinud. Midagi väga omast on selles angervaksa lõhnas ja hilissuvises mõttes, et SEE soojuseaeg on jälle igaveseks läbi, ehk tuleb järgmine, kuid kes seda nii kindlalt teab? "Luulekogu avaluuletus edastab Luige ühe põhisõnumi: Ja seda suve / ei tule enam, / ei tule enam / seda suve. (Lk 5.) Neisse klassikaks saanud ridadesse on kätketud kaduvuse ja mööduvuse lohutamatu nukrus. Mõtlemapanev on asjaolu, et juba 1975. aastal kirjutatud tekstides kõneleb Luik aastasaja lõpust
.. jpt 3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses) 4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad: kes, kelle, keda, kellesse kuhu, kus, kust mis, mille, mida, millesse milline, millise, millist Kõrvallause võib asetseda pealause järel: Tean, et sa tahad kinno minna. Ei tea, kuhu nad läksid. Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust. Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu. NB! Mitmesõnaliste sidendite puhul sõltub koma asend sisurõhust. Mingil juhul ei panda koma mõlemasse kohta. Kõrvallause võib asetseda pealause ees: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta sellest midagi. Kas väikevend täna tuleb, ei tea keegi. Sellepärast et sina nii talitad, pole veel teised kohustatud sama tegema. Kõrvallause võib asetseda pealause sees:
sügavamast südamesopist. «Ausõna!» ütles d'Artagnan. «Mulle näib, et olin veel rohkem purjus kui teie, sest ma ei mäleta midagi.» Athost ei rahuldanud need sõnad põrmugi ja ta jätkas: «Te olete kindlasti märganud, kallis sõber, et igaüks on omamoodi purjus, kas lõbusalt või kurvalt. Minu joobumus on kurba laadi, ja kui ma ükskord olen purjus, siis on mul maania jutustada õudseid lugusid, mida mu totter amm on mulle pähe tuupinud. See on minu puudus, minu põhiline puudus, tunnistan seda. Aga kui see asjaolu maha arvestada, olen ma hea joomakaaslane.» Athos ütles seda nii loomulikult, et d'Artagnan lõi oma veendumuses kõhklema. «Ah jaa, tõepoolest,» lausus noormees, püüdes tõe jälile jõuda, «mulle meenub ähmaselt, umbes nii, nagu oleksin ma seda unes näinud, et me rääkisime poodutest.» «Noh, näete nüüd,» ütles Athos kähvatades, kuid püüdes siiski naeratada, «olin selles
annaabi.ee 
