Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tuunikas" - 9 õppematerjali

Vana-Rooma aristokraat
14
docx

Vana-Rooma aristokraat

Selle peale mähiti villasest kangast tooga. Tooga oli vaba kodaniku tunnusmärk. Täisealiseks saanud noorukile kingiti valge tooga, mis pidi sümboliseerima tema vastuvõtmist Rooma kodanike hulka. Tooga ahendas liigutusi, kuid andis kõnnakule piduliku rühi. Tooga selgapanek nõudis teise inimese abi, sest kõik voldid pidid õigesti langema, muidu hakkasid päevavargad tänaval saamatu toogakandja üle irvitama. Keisririigi ajal hakkas ikka rohkem roomlasi tänavale ilmuma üksnes tuunikas. See kutsus orjapidajate ladviku hulgas esile nurina: maailma isandad, roomlased, jooksevad maailma pealinnas ringi ainult tuunikas! See on ju ennekuulmatu kommete langus ja häbi. Tsirkusesse ja amfiteatrisse lubati tulla üksnes toogas.17 Pükse ja sukki ei tuntud. Neid hakati kandma alles germaanlaste eeskujul põhjapoolsetes provintsides, kus külm kippus roomlastele liiga tegema.18 Riietuses näitas kandja rikkust mitte tegumood, vaid võimalikult kallihinnaline materjal.

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Klassiõhtu näidend-Lihtsad-kuulsad ja praktikant
3
doc

Klassiõhtu näidend „Lihtsad, kuulsad ja praktikant“

Tema õpilane : Kristel Ajaloo teadlane Vahur Made : Rando (Näidend räägib praktikandist,kes vaatab õhtupoolikul ajakirja.Järsku näeb ta aknast UFO- sid ja toovad talle vidina,mis kutsub kohale lihtsad ja kuulsad inimesed) Lava peal on tool,kus praktikant istub, ajakiri käes ja väike laud,mille peal on tühi kohvitass(seda läheb pärastpoole vaja) ja piisavalt ruumi.Praktikandil on seljas lihtne riietus. Praktikant (vaatab ajakirja) : See tuunikas sobib mulle hästi,kuid maksab nii palju.Ja miks see pood peab olema just Tallinnas?(paneb ajakirja lauale,tõuseb püsti ja jääeb ehmunult akna poole vaatama)Appi!Tulnukate laev!Mis ma nüüd teen?(peidab tooli taha) Uksest tulevad sisse tulnukad.Üks hoiab käes karpi ja paneb maha. Tulnukas 1 : See on nüüd korras.Saime ta õigele omanikule viia.Mis sa arvad? Tulnukas 2 : Kas sa ikka ei saa aru?See pole tema oma, vaid me ei teadnud ,kellele ta viia.

Kirjandus → Kirjandus
9 allalaadimist
Isadora Duncan
8
docx

Isadora Duncan

"Tema graatsia on vaieldamatu. Ei iial ühtki järsku liigutust. Ei iial ühtki teravat nurka," nentis üks Belgia ajalehti. Duncan külastas ka Kreekat, mis innustas teda veelgi enam kasutama antiigiainelist materjali. Antiik-Kreekas nägi ta ideaalset ühiskonda, kus tantsul oli tähtis osa ka inimeste igapäevaelus. Loomulikult oli Duncanil kõikjal ka vastaseid. Juba ainuüksi tema isiksus ja olemus olid sokeerivad, sest ta käis kõikjal, ka suurtel vastuvõttudel, sandaalides ja tuunikas ning ilma korsetita. Duncan oli veendunud ja kuulutas valjuhäälselt, et naised peavad olema loomulikud, terved ja vabad, et neil on õigus elada oma tõekspidamiste järgi. Ta elas avalikult vabaabielus: algul inglise lavastaja ja teatrikunstniku Gordon Craigiga, hiljem õmblusmasinate vabrikandi Eugene Singeriga. Tema mõlemad lapsed (hukkusid 1913. aastal autoõnnetuses) sündisid väljaspool ametlikku abielu, mida Duncan pidas naist ahistavaks institutsiooniks.

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Taimede areng
18
docx

Taimede areng

(endospermi kõige välimine kiht), kus toimub (embrüos toodetud GA mõjul) amülaaside süntees, mis lagundavad tärklist ja aitavad seeläbi idanemisele kaasa  kilbike eraldab endospermi idust ja muudab idule toitained kättesaadavaks Võrse tipumeristeemi ehitus SAM on koonusjas, koosneb rakukihtidest: - pealmine kiht tuunika koosneb omakorda 1-2 kihist. Tuunikas toimub antiklinaalne rakkude jagunemine - sisemine rakkude mass moodustab korpuse – rakkude jagunemine nii peri-, antiklinaarselt kui transversaalselt. Jaotatakse diferentseerumise alusel: 1)Keskmine osa (CZ- central zone) – sisaldab nii korpuse kui tuunikarakke + tüvirakke. rakud jagunevad harva 2)Perifeerne osa (PZ) – ringina ümber tuunika, sisaldades nii tuunika kui korpuse rakke, rakud jagunevad tihti. PZ äärel tekivad organite algmed

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Karl Suure elulugu
19
doc

Karl Suure elulugu

Tal oli lühike kael ja tal oli suur nina, kõrge laup ning ümmargune pea. Ta riietus frangi rahvale omasel moel: ihu peal kandis ta linast särki, reisi katsid linased püksid; nende peal kandis ta tuunikat, mis oli ääristatud siidiga. Sääri ümbritsesid säärapaelad. Sääremarjad kattis ta seega paeltega ja jalalabad saabastega. Talvel kaitses ta õlgu ja rinda saarma- või nugisenahast vammus. Võõramaiseid riideid ta ei sallinud. Erandina võis teda kahel korral näha Roomas pikas tuunikas ja rooma kingades. Karl tegeles spordiga, ujus meelsasti, ning oli meisterlik ratsutaja ja kütt. Pärast lõunasööki ta magas. Öösiti ta tõusis neli või viis korda üles, pani end täielikult riidesse ja pühendus tööasjadele. See tähendab, et kaastöötajad pidid pidevalt olema valmis tegutsema. Karl oli mees, kes jagas armastust, äratas armastust ja pälvis armastust. Ta oli abielus nelja naisega ja vabaabielus oli ta kuue naisega. Kõigilt neilt oli ta saanud kokku 18 last.

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist
MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium
50
docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

9. Maalikunstiga hakati kaunistama ka muid kohti peale kirikute. 10. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemust maailmast. 11. Hakati kasutama tulirelvi. 12. Leonardo Da Vinci oli vasakukäeline. 13. Avastati Ameerika. Maailmapildi avardumine. 14. Itaalias tekkis pangandus. 15. Meestel olid riiete all kaitseks rõngassärgid. 16. Uurid. 17. Tulid eraldi magamisriided, pükstel tuli esiklapp, tuunikas arenes välja särk. 18. Otsaesine pidi hõivama 1/3 daami näost, näeb tark välja. 19. Naistel oli pikk ja kitsas nina, väike ja korallpunane suu, sirge rüht, ei tohtinud olla paks ega peenike, kontsakingade eelkäijad. 20. Kasutati palju siidi ja sametit, juukseid kaunistati pärlite ja paeltega, kanti palju ehteid. 21. Pisikesed lapsed kandsid samasuguseid riideid nagu täiskasvanud. 22. Tekkisid täpsed iluideaalid. 23

Muusika → Muusika ajalugu
20 allalaadimist
Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE-
53
doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

etruskide päritolu kohta. Kindel on vaid see et nad tulid kusagilt mujalt. Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega VäikeAasia omaga. Naiste riietus: Etruskid järgisid Kreeka rõivamoodi, nende moed muutusid koos aegadega nagu Kreekaski. Aastail 700575 eKr on Kreeka kitooni juurde kandsid naised sarlakpunast keepi. Üks hauakambrimaaling kujutab naist pikas õhukeses tuunikas, mille peal on teine, dekoratiivsete kantidega kaeluses, allääres ja küünarnukkideni ulatuvate varrukate suudes. Naised kandsid rätikuid ümber keha nagu mehed himatione või siis peas, nurgad üle õlgade heidetud. Meeste riietus: 7.sajandil eKr sai meete põhiriietuseks lühike seelik ja Tkujuline tuunika. Sajand hiljem oli selleks pahkluudeni ulatuv kreeka tüüpi tuunika, mida kaunistasid geomeetrilised kujundid

Kirjandus → Kirjandus
283 allalaadimist
Uurimistöö-Ilu-rõivastus ja mood läbi aegade
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

etruskide päritolu kohta. Kindel on vaid see et nad tulid kusagilt mujalt. Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega VäikeAasia omaga. Naiste riietus: Etruskid järgisid Kreeka rõivamoodi, nende moed muutusid koos aegadega nagu Kreekaski. Aastail 700575 eKr on Kreeka kitooni juurde kandsid naised sarlakpunast keepi. Üks hauakambrimaaling kujutab naist pikas õhukeses tuunikas, mille peal on teine, dekoratiivsete kantidega kaeluses, allääres ja küünarnukkideni ulatuvate varrukate suudes. Naised kandsid rätikuid ümber keha nagu mehed himatione või siis peas, nurgad üle õlgade heidetud. Meeste riietus: 7.sajandil eKr sai meete põhiriietuseks lühike seelik ja Tkujuline tuunika. Sajand hiljem oli selleks pahkluudeni ulatuv kreeka tüüpi tuunika, mida kaunistasid geomeetrilised kujundid

Kultuur-Kunst → Rõiva ajalugu
41 allalaadimist
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012
21
doc

TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012

(kiudaine). Sisaldab vitamiine, kiuaineid, mineraalaineid. 10. Võrse tipumeristeemi ehitus Võrse tipumeristeem (SAM) produtseerib lehti (kõitraagusid, ogasid), tüve, külgpungasid ja regenereerib ennast. SAMi kasv toimub moodulitena (fütomeeridena), mis koosnevad lehest, selle kaenlas paiknevast pungast ja varre osast (sõlmevahest) SAM on koonusjas, koosneb rakukihtidest. Pealmine kiht tuunika koosneb 1-2 rakukihist (jagunemine tuunikas antiklinaalne).Sisemine rakkude kiht moodustab korpuse. Diferentseerumise alusel saab SAMI jaotada 3ks osaks: *keskmine osa- sisaldab nii tuunika kui ka korpuse rakke, rakud jagunevad harva 12 *perifeerne osa- ringina ümber tuunika, sisaldab tuunika ja korpuse rakke. Perifeerse osa äärel tekivad organite algmed.

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun