Tuumariigid 12.Klass 2014 Tuumarelv Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel. Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus. Peale erakordselt tugeva füüsilise toime on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju. Tuumarelvi loetakse massihävitusrelvadeks. Tuumariik (13.03.13) Tuumariik on riik, kellel on olemas tuumarelv või kes on seda omanud. Ametlikud tuumariigid on: USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia, Prantsusmaa, India, Pakistan, Põhja-Korea. Tuumariikidest USA Esimesene tuumariik 1945 aatomipomm (Trinity) 1952 vesinikupomm (Ivy Mike) 1954 kasutuskõlblik vesinikupomm (Castle Bravo) 1955-1956 hakati USA-s projekteerima kaugelaskerakette Titaan oli esimene ameeriklaste kauglaskerakett. 5400 tuumalõhkepead (2007) VENEMAA Teiseks tuumariigiks sai maailmas 1949. aastal NSV Liit. ( Joe-1 aatomipomm) 1955 vesinikpomm (RDS-37) 1961 maai...
Tartu Karlova Gümnaasium Kristjan Kalve Tuumarelvad Referaat Juhendaja:õp. Silver Mägi Tartu 2009 Sisukord 1.Ajalugu 1.1Teaduslik areng 1930ndatel 1.2Manhattani projekt 1.3Nõukogude Liidu tuumarelvastus 1.4Arendus Külma Sõja ajal 2.Ehitus 2.1Tuumareaktsioon 2.2Tuumakütused 2.3Erinevad stardiplatvormid ja kandjad 3.Tuumaplahvatuse tagajärjed 3.1Plahvatus 3.2Soojuskiirgus 3.3Radiatsioon 4. Kasutatud Kirjandus 1.Ajalugu 1.1.Teaduslik Areng 1930ndatel Aastal 1898 avastasid Pierre ja Maria Curie uraani radioaktiivsuse. Aastal 1932 John Cockroft ning Ernest Walton poolitasid esmakordselt aatomituuma
kommunismi levikut peatada (nt USA). Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk- Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2. Millistes valdkondades toimus külm sõda? Võidurelvastumine: tuumarelvastus, tavarelvastus. III maailmasõja oht Majanduslik võistlus: turumajandus vs plaanimajandus EMÜ vs VMN Ideoloogiline võitlus: kommunism vs demokraatia ja kapitalism Konkurents kultuuri- ja spordi vallas 3. Mida kujutasid endast Marshalli plaan ja Trumani doktriin ning kuidas need aitasid kaasa Euroopa lõhenemisele? Trumani doktriin – 1947, USA seadis eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest - kommunistide võimuhaaramiskatsete eest.
mõjuvõim seal, kus on viletsad majanduslikud olud, madal haridustase ja kus rikutakse inimõigusi. Terrorismivastase poliitika tagajärjel saavad viga ka süütud inimesed. See suurendab viha suurriikide vastu. Inimväärsete elutingimuste loomine võimaldab tagada võidu terrorismi üle. Usuäärmuslased ise väidavad, et olukorra parandamiseks tuleb rangelt täita Jumala käskusid ning võidelda Jumala vaenlastega. 13. Millised tagajärjed võivad olla inimkonnale keskkonna saastamisel? Tuumarelvastus pole maailmast kadunud. Seega säilib tuumasõja oht. Tuumarelva kasutus võib endaga kaasa tuua planeedi Maa hävimise ja inimkonna huku. Tänapäeval on keskkonna saastumine saavutanud kriitilise piiri. Sellest hoolimata pole paljud tööstuslikult arenenud riigid valmis loobuma loodusvaenulikest tootmisviisidest. See võib endaga kaasa tuua kasvuhooneefekti, kõrbestumise, osooniaugud jne. 14. Too välja kõige olulisemad keskkonnaprobleemid tänapäeva maailmas.
× Idalepingud Saksamaa Liitvabariigi ja NSV Liidu ning Poola vahel sõlmitud lepingud (1970. Aastal), millega SLV tunnustas Saksa Demokraatliku Vabariigi idapiirina OderNeisse jõge SDV ja Poola vahel (siit termin OderNeisse liin) × Tähesõdade programm kosmose militariseerimine. USA eesmärgiks oli NL võidurelvastumise käigus välja kurnata mis ka õnnestus. × Strateegiline relvastus tuumarelvastus × Bipolaarne maailm kahepooluseline maailm. Ühel pool USA ja LEuroopa ning teisel pool NL ja I Euroopa. × Blokk riikide või parteide liit × Doktriin poliitiline või sõjaline põhimõte koos sellest tulenevate järelduste ja tõlgendustega × Ekspansioon sissetung; oma mõju või riigipiiride laiendamine Isikud (riik, staatus ja osalus külmas sõjas): × Leonid Breznev NL juht 19641982
Kaspia mere flotillis puudub maismaa ning õhu element. Planeeritavad uuendused jäävad Kaspia mere laevastiku jaoks minimaalseteks. Planeeritud on mõned raketisüsteemidega varustatud korvetid ja frigatid. Vaikse ookeani laevastik allutati uue doktriiniga ida regiooni väeüksuste juhatuse alla. Laevastiku staap asub Vladivastokis ning peamised baasid Vladivastoki ja Kamtsatka piirkondades. Laevastikule püstitatud ülesanded on sarnased Põhjamere laevastiku omadele, hoida tuumarelvastus alalises valmisolekus, et heidutada tuumarünnakuid Vene Föderatsiooni vastu. Laevastik jaguneb maa-, mere- ja õhukomponentideks. Merel baseeruvad üksused jagunevad pealvee- ja allveelaevadeks. Strateegilisi tuumaallveelaevu on kolm, mille ülesandeks on varjatud kohalolek Vaikses ookeanis. Kümne tuumajõuseadmega ründeallveelaeva ülesandeks on allveelaevatõrje ning kaheksa
Ohud ei ole objektiivsed vaid subjektiivsed/ tajutavad. Ohu analüüs: sõjavägi- mida sa soovid näha? “Päris ohud”: Külm sõda + 4 aastat hiljem- pole enam oht. JO vahendid- puudub kokkulepe: moraalsuses, normides ja ideoloogias. Absoluutsuse aspekt: sul kas on JO või mitte. Aberysthwyth (Wales) koolkond: Ken Booth, Richard Jones, oluline riigi julgeolek. Pariisi koolkond: Didier Bigo: põhineb paljuski Foucalt maailmanägemusel. Külmsõja järgsed JO probleemid: Vene tuumarelvastus; potensiaalne etniline konflikt; RV organiseeritud kuritegevus; massihävitusrelvade levik; immigratsioon ja põgenikud; sot-majandusliku lõhe suurenemine; terrorism; narkootikumide ja relvade salavedu; riigi infosüsteemide haavatavus. JULGEOLEKU KONSEPTSIOONID: Individuaalne, riiklik, rahvusvaheline JO regionaalsel tasemel; RV JO globaalsel tasemel. * Ühine JO organsieeritud. Kollektiivne JO koos. Ulatuslik JO laildane. Julgeoleku analüüsimine: vaenlase strateegia ja ohu strateegia
käsutusõiguste vahetamise (ostu-müügi) teel saavutatav ressursside optimaalne jaotus sõltumata õiguste esialgsest jaotusest . Coase'i teoreem vaid suhteline tõde, kehtides vaid (vähemalt) seal, kus raha on püsiva piirkasulikkusega iga lisaühik suurendab kasu sama palju.Välismõjude internaliseerimine NB erinevad õiguste algjaotused!,*Suitsetaja ja mittesuitsetaja*Lärmav naaber*Karja- ja viljakasvataja*Saastav naabervald*Väetav farmer*Ignalina tuumajaam*Ukraina tuumarelvastus *Esimesed 4 näidet on sellised, kus (välismõjude tekitamise) õiguste algjaotus enne kauplemist võib olla erinev.*Kui suitsetamine on keelatud, siis peab suitsetaja ostma suitsetamisõigust. Kui lubatud, siis peab hoopis mittesuitsetaja seda suitsetajalt ära ostma, et saada puhtamat õhku.*Öösel on tavaliselt lärmamine mingi avaliku normiga keelatud ja naaber peab peo jaoks saama/ostma teilt nõusoleku
2. Erinevalt eelmistest peasekretäridest alustas Gorbatsov ulatuslikke poliitilisi reforme, mille eesmärk oli nõrgendada uuendustele vastutöötavat parteiaparaati. Tahtis luua uue poliitilise süsteemi. Nt mitme partei valimissüsteem. Ta oli populaarne läänes, kuna otsustas hakata suhteid parandama lääneriikidega, eeskätt USAga. Ta oli paindlikum ja lõpetas konfliktid. Näiteks tuumarelvastus sai läbi. Tema lõptas koos Reaganiga Külma Sõja. 3. Likvideeriti kesk- ja lähimaaraketid; koostöö tihenes; NSVL lõpetas terrorismis toetamise tõi väed välja Afganistaanist; NSVL'st vabastati poliitvänge, lubati rohkem inimestel välja rännata. 4. Gorbatsov oli ebakindel liider, algul pooldas uuendusi hiljem saadi aru et see viib põhja, see aga vihastas kommunismi pooldajaid. Gorbatsov arvas ka
territoorium, mis oleks nagu puhvertsooniks kahe riigi Suurriikidele on jõudude tasakaalu saavutamine vahel. Kõige tuntumad puhvertsoonid: Poola koridor välispoliitikas peaeesmärgiks. Väikeriikidest Kaplan võeti saksalt jõuga ära, ei sobi, aga Luxemburg Hollandi ei räägigi. ja Belgia vahel. Suur riba Soomest Musta mereni on ka 3) Relvastus nagu puhvertsoon Euroopa ja Venemaa vahel. 4) Tuumarelvastus – tagab jõudude tasakaalu. Sanitaarkor... 5) Hulk – kui suur süsteem üldse on (vaieldav), mitu 4) Liitude moodustamine – vaidlus käinud selle üle, kui osist on vaja, et rääkida süsteemist? Kaplan ütleb, et suur võiks olla mõistlik liit (mitu riiki): on vaja 5 osist (ebamäärane, aga paljud seda minimalism vs maksimalism pakkunud) liit-tugevam
annaabi.ee 
