Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsioon (Convention on Early Notification of a Nuclear Accident) Uku Volke Põhiprintsiip Tuumaseadme rikke või radiatsiooniohu esinemisel tuleb konv.-ega ühinenud riigil: 1. Sellest viivitamata teavitada IAEA-d (Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuuri) 2. Teha teatavaks oma pädevad organid ja sidepunkti, kes vastutavad vastavate teadete ja informatsiooni saatmise ja saamise eest. Taust · Konventsioon allkirjastati Viinis, peale 1986 a. aset leidnud Tsernobõli tuumaelektijaama riket. · Eesti ühines selle konventsiooniga 1994. aastal. · Tuumarelvariigid (Hiina, Prantsusmaa, UK, USA ja Venemaa) on nõustunud teavitama IAEA-d ka tuumarelvakatsetustest. · Hetkel liitunud 109 riiki Kasutatud kirjandus · http://www.envir.ee/52244 · http://www.iaea.org/Publications/Documents/Conve · http://www.greenpeace.org.uk/nu...
– sh 10 – 100 t U! – heitmed atmosfääri: lendtuhk, gaasid, aurud Isoleerimata ja ei kontrollita Tuumaenergia “käejälg” Kõrgaktiivsete jäätmete klaasistatud kogus: kui ühe inimese eluaegne energiatarve rahuldatakse tuumaenergia abil Esimesed tuumaelektrijaamad EBR-1, USA, 1952, ~ 1 kW APS-1, NLiit, 1954, 5 MW Calder Hall 1, Inglismaa, 1956, 50 MW Tuumkütusetsükkel Probleemid • Avalik arvamus – kohati negatiivne • Tuumaohutus - avariid • Julgeolek – tuumaterrorismi võimalus • Kasutatud kütuse käitlemine – suur lõppladustusruumala • Tuumarelva leviku tõkestamine • Suur ehitusmaksumus • Pikk rakendusaeg - > 10 a alustajal • Pikk elutsükkel - > 100 a Tuumaenergeetika areng http://gen-iv.ne.doe.gov/ Kas pani mõtlema?
· tarbimisharjumuste muutmine V keskkonnaprogramm Kuus esmatähtsat valdkonda · (eriti vee, pinnase ja looduslike alade) säästlik kasutamine · jäätmetega seotud keskkonnaohtude kompleksne vältimine ja kontroll · taastumatute energeetiliste ressursside kompleksne vältimine ja kontroll · transpordi keskkonnamõju vähendamine · linnakeskkonna kvaliteedi parandamine · tööstusliku saastuse kontroll ja tuumaohutus eesmärgiga tagada elanikonna tervis ja ohutus VI keskkonnaprogramm Pealkiri "Meie tulevik on meie valida" Esmatähtsad valdkonnad: · kliimamuutused · bioloogilise mitmekesisuse säilitamine · tervisekaitse · loodusvarad · jäätmed VI keskkonnaprogramm Viis lähenemist · kehtiva keskkonnaõiguse tegeliku elluviimise tagamine · keskkonnakaalutluste viimine teistesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse · tihedam koostöö tööstuse ja tarbijaga
Peamised institutsioonid: Keskkonnadirektoraat Euroopa Keskkonnaagentuur (1993) Info, analüüsid Euroopa Kohus Mõju kaasuste kaudu Töögrupid, komisjonid, EL parlamendi, nõukogu juures. Elluviiateks eelkõige liikmesriigid. Keskkonnapoliitika lühiülevaade: Kolm peamist etappi: 1957-1972 (Stockholmi konverents) 1972-1986 (Ühtse Euroopa Akt) 1986-... Peamised valdkonnad: Õhk, jäätmed, vesi, loodus, tööstusest lähtuvad riskid, kemikaalid, GMO'd, müra, tuumaohutus, kliimamuutused, rahvusvaheline koostöö. 1957-1972: Rooma lepingud otseselt Keskkonnapoliitikat ei puudutanud. Lubavad sätted olemas, kuid domineeris majanduslik mõõde. Rõhuasetus tagajärgede leevendamisel ja hüvitamisel. 1972-1986: Stockholmi konverents keskkonnakaitse põhimõtte määratlemine > Euroopaliidu keskkonnaprogramm 1973-1976: Ennetamine Keskkonnamõjude arvestamine Saastaja maksab põhimõte Piirideülese mõju rõhutamine Kordineerimine
mitukümmend aastat. Suurimate reaktorite arvuga riikideks on Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa ja Jaapan, seejuures Prantsusmaa toodetud energiast moodustab tuumaenergia 78%, mis on ühtlasi ka suurim tuumaenergia osakaal riigi kohta. [8] Euroopa Liidus on kõige rohkem tuumaelektrijaamu maailmas ning tuumaenergia on ka eelseisvatel kümnenditel tähtis energiaallikas. Seetõttu on jätkuvalt Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide hulgas tuumaohutus. Seoses sellega võeti vastu õigusraamistik, millega määratakse kindlaks kogu Euroopa Liidu tuumaohutust käsitlevad peamised kohustused ja põhimõtted. Kõnealuse õigusraamistiku kesksel kohal on riigi vastutus tuumaohutuse tagamisel ning tuumaohutuse jätkuv parandamine. [3] 5.1. Tuumaenergia Eestis ja lähiriikides Eesti energiaallikatest 56% moodustab tahkete kütuste (põlevkivi, kivisüsi) põletamisest, 18%
Peamised institutsioonid : Keskkonnadirektoraat, Euroopa Keskkonnaagentuur (1993) info, analüüsid, Euroopa kohus mõju kaasuste kaudu, Töögrupid, komisjonid EL parlamendi, Nõukogu juures, Elluviijateks eelkõige liikmesriigid. KKP lühiülevaade : Kolm peamist etappi - 1957-1972, 1972-1986 Ühtse Euroopa Akt, Alates 1987. Peamised valdkonnad: õhk, jäätmed, vesi, loodus, tööstusest lähtuvad riskid, kemikaalid, GMO-d, müra, tuumaohutus, kliimamuutused, rahvusvaheline koostöö. 1957 1972 : Rooma lepingud otseselt KK-poliitikat ei puudutanud, Lubavad sätted olemas, kuid domineeris majanduslik mõõde, Rõhuasetus tagajärgede leevendamisel ja hüvitamisel. 1972 1986 : 1972 Stockholmi konverents keskkonnakaitse põhimõtete määratlemine, EL I keskkonnaprogramm 1973-6. Ennetamine, Keskkonnamõjude arvestamine, Saastaja maksab põhimõte ,Piirideülese mõju rõhutamine, Koordineerimine. EMÜ leping: kaupade vaba
asjast informeeritud ja kes peaks olema lendude ohutuse eest väljas, ei tulnud sellega toime. Sellest juhtumist on palju õppida: inseneride vastutust ohutuse eest, et süsteemi ohutus ei tohiks sõltuda inimeste tähelepanelikkusest (nagu see igakordne sulgurite visuaalne kontroll läbi spets akna). See oli määratud läbikukkumisele. Ohutus tuleb süsteemi sisse projekteerida 17.12.15 87 Juhtum 7 – tuumaohutus Three Mile Islandi ja Tšernobõli juhtumid Tuumaelektrijaamade vajadus, ohutuse probleemid, katastroofid... Ainus hea asi peale neid avariisid on suurenenud tähelepanu selle probleemi suhtes ja mure ohutuse üle (kuid millise hinnaga). Three Mile Islandi õnnetus juhtus Pennsylvanias 1979 aastal. Rutiinne korrastustöö põhjustas takistuse ühes peamises veetorus. See põhjustas reaktori ülekuumenemise ja 8 sekundi pärast lõpetas reaktor oma tegevuse.
maailma. Välis- ja julgeolekupoliitika tegevusvaldkonnad • Koostöö arenenud riikidega • Demokraatia toetamine (sh valimiste vaatlusmissioonid) • Kriiside lahendamine (kriiside lahendamise toetamine) • Arenguabi andmine • Keskkond – roheline diplomaatia • Euroopa Liidu laienemine • Euroopa Liidu rahvusvaheline küberpoliitika • Inimõigused ja demokraatiseerimine • Humanitaarabi ja hädaabi (nt eksperdid kriisipiirkonnas) • Tuumaohutus • Küüditatud rahvaste (ingl. k. uprooted people) toetamine Välis- ja julgeolekupoliitika (mõned näited) • Humanitaarabi andmine Süüria konfliktis • Kimberly protsess – vere teemandid • Terrorismivastane koostöö Afganistanis, Süürias, Iraagis ja mujal • Narkootikumidevastane koostöö Kolumbias ja mujal • Energiatarnete turvalisus – Iraani tuumakõnelused • Veeprobleemide lahendamine Angolas • Teadusdiplomaatia – Horison 2020
ja suurfirmadega. Tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga töötasid -9- eelnimetatud organisatsioonid 2006. aasta lõpuks välja uuendatud Põhjadimensiooni raamdokumendi. Kõnealune dokument määras ära ka partnerriikide koostöövaldkonnad Põhjamõõtme raames. Viimasteks on: 1) Majandus, äritegevus ja infrastruktuur; 2) Inimkapital, haridus, kultuur, teadusuuringud ja tervishoid; 3) Keskkond, tuumaohutus ja loodusressursid; 4) Piiriülene koostöö ja regionaalareng; 5) Justiits- ja siseasjad. Põhjamõõtme püstitatud eesmärkide täitmisel mängivad olulist rolli mitmete valdkondade partnerlusprogrammid. Neist on tuntuimad 1) Keskkonnaparnerluse programm, mille üheks oluliseks projektiks oli “Peterburi veepuhastusjaama rajamine” Põhjamõõtme Keskkonnafondi osalusel.; 2) Rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerluse programm,
• energia tootmise ja kasutamise ratsionaalsemaks muutmine • tarbimisharjumuste muutmine • (eriti vee, pinnase ja looduslike alade) säästlik kasutamine • jäätmetega seotud keskkonnaohtude kompleksne vältimine ja kontroll • taastumatute energeetiliste ressursside kompleksne vältimine ja kontroll • transpordi keskkonnamõju vähendamine • linnakeskkonna kvaliteedi parandamine • tööstusliku saastuse kontroll ja tuumaohutus eesmärgiga tagada elanikkonna tervis ja ohutus VI keskkonnaprogramm (2001-2012) Pealkiri “Meie tulevik on meie valida” • Esmatähtsad valdkonnad: • kliimamuutused • bioloogilise mitmekesisuse säilitamine • tervisekaitse • loodusvarad • jäätmed • Viis lähenemist • kehtiva keskkonnaõiguse tegeliku elluviimise tagamine • keskkonnakaalutluste viimine teistesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse • tihedam koostöö tööstuse ja tarbijaga
annaabi.ee 
