Umbes 38% vulkaanipurskeid on toimunud tippkohtumisel, 31% Kirde mõra piirkonnas ning 25% edela mõra tsoonis. Ülejäänud 6% on toimunud õhutusavad loodes tippkohtumisel, eemal mõra tsoone.Seismilise varjud paljastuvad magmakambri umbes 1,75 miili (3 km) all tippkohtumisel ja väiksemate magma asutuste all mõra tsoone.Trade tuuled löök idast läände kõikjal Hawaii saartele ning Mauna Loa olemasolu tugevalt mõjutab kohalikku kliimat. Madalatel tõusudel , Ida (tuulepealsel) pool vulkaan saab tugevat vihma. Sademete hulk toetab ulatuslikku metsaistutamist. Lääne (allatuule) pool on palju kuivem kliima. Suuremate tõusude, sademete hulk väheneb, ja taevas on väga sageli selge. Väga madalatel temperatuuridel esineb sademeid tihti lume kujul, tippkohtumine Mauna Loa piirkonnas, kus külmutamine ja sulatamine võib mängida olulist rolli maastiku kujundamisel.Vulkaanipursked on Hawaiil harva põhjustanud õnnetusjuhtumeid. Siiski, varalised kahjud on sagedased
A kuus). Temperatuur aasta- ringselt ühtlaselt kõrge, pisut D madalam suvel mussoon- U vihmade esinemise perioodil. S Cochin, India. Hindustani poolsaare edelaosas tuulepealsel rannikul. M A A T E A D 5-25°NS Kesk- ja Lõuna-Ameerika idarannik U Kariibi mere saared, Kagu-Aasia rannik, Madagaskari idarannik, Indo-Hiina rannik, S Filipiinid, Hindustani ps. edelarannik, Bangladesh Niiske-kuiv troopikakliima (3) M · Kliimat kujundavad cT, mT ja mE, ekvatoriaalne konvergentsivöönd, A lähistroopilised maksimumid
Maharashtras on maailma suurimad rauamaagimaardlad. India rauamaagivarud on hinnagu järgi 22 miljardi tonni suurused ja suure rauasisaldusega maagi varu on umber 8 miljardit tonni.Vähesel määral leidub uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Kliima Suurem osa Indiast asub lähisekvatoriaalses vöötmes, kus talvel on valdav mandriline troopiline õhk ja suvel ekvatoriaalne õhk. Aastane sademete hulk on keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsel nõlvul 3000-6000. Induse-Gangese madaliku loodeosas ja Dekkani sisealal 60-400mm. Jaanuari keskmine temperatuur Himaalaja jalamil on 15 kraadi, lõunaosas 27 kraadi. India loodeosas valitseb lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. Veestik Siseveekogusid on tihedalt, mis omakorda hõlbustab maa niisutamist. Suurimad jõed on Ganges, Prahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi.
ekvaatori suunas temperatuurini +20 kuni +27°. Talvel muutuvad kõrgematel laiuskraadidel õhutemperatuurid madalamaks ning ulatuvad kuni +10...+15°. Et atmosfäär on ebastabiilne ja seal esineb inversioon, siis tekib palju rünk- ja kihtrünkpilvi, keskmine pilvisus on üle 50%. Aga sademete hulk on suhteliselt väike, välja arvatud saarte 5 tuulepealstel külgedel. Näiteks Hawaii saarte hulka kuuluva Kauai saare tuulepealsel küljel on aasta keskmine sademete hulk umbes 12 000 mm aastas, mille põhjuseks on niiskete õhumasside tõus kirdeküljel. Sama saare tuulealusel küljel on aasta keskmine sademete hulk vaid 560 mm. Avatud ookeanis on ilm tavaliselt kuiv, mõnikord sajab nõrka vihma. Harva sajab tugevat vihma seoses troopiliste tsüklonite tegevusega(et.wikipedia.org). 6 2. TAIMESTIK
nautija ka siin hubaseid, korall-liivaga palistatud väikelahtesid. Olenevalt asukohast võib Suursaare kliima olla subtroopiline saare idarannikul kuni arktiline kõrgemate vulkaanide tippudel. Suur sademete hulk idarannikul, kontrastina lääneranniku kuivale ja päikeselisele ilmale, on tingitud aastaringsetest kirdesuunalistest passaattuultest, mis niiskusest küllastunud pilvi üksnes kõrgete vulkaanitippude idapoolsetele nõlvadele kuhjavad. Seetõttu laiuvad saare tuulepealsel küljel lopsakad subtroopilised vihmametsad ja aegamisi sügavale saaresse erodeerunud kanjonorud koos siin-seal neisse langevate majesteetlike jugadega. Kuid ennekõike on Suursaare visiitkaardiks siinsed vulkaanid. Suursaar on kujunenud viie vulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim, tugevasti kulutatud Kohala purskas viimati 60 000 aasta eest. Enamik saarest koosneb aga kahe saare keskossa jääva vulkaanihiiglase, Mauna Kea ja Mauna Loa laavavooludest
õhutemperatuurid, mis kasvavad suvel ekvaatori suunas temperatuurini +20 kuni +27°. Talvel muutuvad kõrgematel laiuskraadidel õhutemperatuurid madalamaks ning ulatuvad kuni +10 kuni +15°. Kuna atmosfäär on ebastabiilne ja seal esineb inversioon, siis tekib palju rünk- ja kihtrünkpilvi, keskmine pilvisus on üle 50%. Aga sademete hulk on suhteliselt väike, välja arvatud saarte tuulepealsetel külgedel. Näiteks Hawaii saarte hulka kuuluva Kauai saare tuulepealsel küljel on aasta keskmine sademete hulk umbes 12 000 mm aastas, mille põhjuseks on niiskete õhumasside tõus kirdeküljel. Sama saare tuulealusel küljel on aasta keskmine sademete hulk vaid 560 mm. Avatud ookeanis on ilm tavaliselt kuiv, mõnikord sajab nõrka vihma. Harva sajab tugevat vihma seoses troopiliste tsüklonite tegevusega. Taimestik Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil
küllaldane reguleerimisvõimalus tõmbuse ja liialt suure õhuvahetuse vältimiseks. Nii loomuliku kui ka sundventilatsiooni tõhustamiseks saab kasutada tuulutust. Selleks tuleb tippkoormuse ajaks avada lühiajaliselt aknaid või uksi. Tuulutuse mõjul saame hetkeliselt suured õhu hulgad ja õhk puhastub kiiresti. Akende ja uste avamine talvel pikaks ajaks ei ole soovitav, sest soojakulu on liiga suur. Tuulutus on eriti efektiivne, kui üheaegselt saab avada aknad nii tuulepealsel kui tuulealusel küljel. Niisugune tuuletõmme puhastab ruumide õhu eriti kiiresti. Loomalautades vajaliku mikrokliima tagamine on raskem kui elamutes, kuna lautades eraldub peale rohke niiskuse veel suurel määral kahjulikke gaase. Laudaõhus on enamlevinumateks gaasideks Laudaõhus on enamlevinumateks gaasideks: · NH3 - ammoniaak, mis tekib sõnniku lagunemisel. Lubatud kontsentratsioon 0,005%; · CO2- süsihappegaas, mis tekib hingamisel. Normaalses õhus 0,03%;
(konvektsioon), jahtub ja õhus olev veeaur kondenseerub 2) Frontidel tekkinud pilved- õhk sunnitakse kerkima atmisfääri frontidel, kui • sooja frondi korral hõre soe õhk liigub tihedama külma õhu peale • külma frondi korral tihe külm õhk tungib hõredama sooja õhu alla sunnib sooja õhu üles kerkima 3) Madalrõhuala- õhk kerkib 4) Ortograafilised sademed (õhu tõus, jahtumine, kondenseerumine ja sademete teke) mäestiku tuulepealsel nõlval. Vastasnõlvale(tuulealune nõlv) jõuab kuiv ja soe õhk Pilvisus maakeral. Suur ekvaatori lähedal ja kesklaiustel;väike- subtroopikas ja polaaraladel Veeringe- vee katkematu ringkäik looduses, veeringet hoiab käigus päikeseenergia. Veeringe osad: atmosfäär, ookean, maismaa. Peamised protsessid: aurimine, kondenseerumine, sademed, jõgede äravool Udude liigid: 1. Kiirguslikud udud-õhk jahtub (kiirguslikult) kastepunktini, selle tagajärjel õhus olev veeaur
tüüpi logid jm.); = viiakse rool automaatselt käsijuhtimisele. Jäässe sisenemisest teatatakse laevaperele laeva sisemiste sidevahendite abil. Sisenemine jäässe tuulaluselt küljelt on suhteliselt lihtne, kuna jäätükid paiknevad algul hõredalt, kuid edasi liikudes kohtab laev aina tihedamat jääd, mis edaspidi ilmaolude halvenedes võib tekitada ka surutisi ja pressi. Seega peab enne jäässe sisenemist ilmaprognoos teada olema. Jääserva tuulepealsel küljel on jää tavaliselt tihe. Kohe serva ääres paiknevad suured jäätükid. Sisenemise teeb raskeks lainetus ja jäätükkide liikumine selle mõjul. Enne sisenemist soovitatakse liikuda veidi piki jääserva valides sisenemiseks mõne kääru varjus vaiksema lainetuse ja kergema jääga koha (Joon. 11.3). Joon. 11.3. Sisenemine jäässe tuulepeal-sest servast.
kavahäired. Sageli suhtutakse sellesse ohtu muretult. Tasub ... --40 °C. Talveks sobivad õlid, mille hangumistempera- aga meeles pidada, et organismi sattunud plii sealt ei tuur ei ületa--25 °C. lahku ja ajapikku kogunedes põhjustab aastaid hiljem L e e k p u n k t on temperatuur, mille juures õhuga segu- raske haigestumise. nenud õliaurud kokkupuutel lahtise leegiga süttivad. Tankimisel tuleb alati seista tuulepealsel küljel, et väl- Mida kõrgem leekpunkt on, seda parem. Madala leekpunk- tida bensiiniaurude sissehingamist. Suuga ei tohi hoopiski tiga õli põleb silindriseintelt hõlpsasti ara ja suurendab bensiini voolikust välja imeda. Kui etüülitud bensiin satub seega kulumist. Mootoriõlide leekpunkt on 16 0 . . . 200 °C kätele või muudele katmata kehaosadele, tuleb neid kõhe (transmissiooniõlidel 95 ... 180 °C). pesta vee ja seebiga
annaabi.ee 
