1) Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. 2) haldjad (järvehaldjas ) 3) hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. 4) libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' 5) tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. 6) ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. 2. Lugemise käigus tundus mulle koomiline koht, kui Leemet kirjeldas kuidas tema ema otsib talle puude otsast ta lemmiktoitu öökullimune. Leemeti ema oli läinud juba päris ümaraks ja Leemetile tundus, et oksad tema ema all hakkavad kohe murduma. Kui
Ühel päeval koju tulles oli ema paanikas ja rääkis et Hiiet tahetakse ohverdada. Leemet otsustsas ta päästa. Hiie isa oli ka valmis oma tütart ohverdama ja koos hiietargaga tegid nad tuleriida.Ennem tuleriidale panekut võttis Leemet Hiie hundi selga ja nad põgenesid saarele. Saarele ette oli jõudnud Hiie isa ja Leemeti vanaisa tappis ta. Leemet ja ta vanaisa kohtusid esimest korda. Vanaisa polnud saarelt ära saanud, kuna tal olid jalad maha võetud võitluses. Ta palus tuua tuulekoti Leemetil, et ta saaks kunagi saarelt minema lennata. Leemet tõi talle selle ning vanaisa jäi saarele raudmehi ootama, et nendelt luid saada tiibade tegemise tarvis. Saarel olles sai Leemet aru, et talle meeldis Hiie ja ta tahtis temaga abielluda. Tehti suured pidustused, kuid järsku ilmusaid välja hundid, kes tapsid Hiie. See oli suur trauma Leemetile ja ta muutus haigeks. Ta ei suutnud tükk aega kuskile liikuda aga lõpuks otsustas ta minna külaservale
Hiie oli planeeritud ohverdama, et päästa muistne eluviis. Mall ei julgenud astuda Tambetile vastu, et päästa Hiiet. Nad põgenesid paadiga järvele. 21.Leemet vaatas Hiiet paadis nii nagu ta polnud teda kunagi märganud. Hiie oli justkui teine inimene, mis muutis Leemeti päeva kõige ilusaimaks tema elus. Linda oli Leemeti ema. Leemet kohtus oma vanaisaga. Leemetil polnud mürgihambaid nagu vanaisal. Vanaisa ehitas tiibu luudest. 22.Hiie oli jänese ära küpsetanud. Saaremaalt saavat tuulekoti tibade jaoks. Vanaisa plaan tekitas temas võitlushimu. Nad jõid kolpadest allikavett. Saaremaale minek oli justkui pulmareis. Nad nägid kõige üüratumat olendit, keda võib ette kujutada, kes sisises ussisõnu. Kala(Ahteneumium) habe oli meeletult pikk. Põhjakonna polevat teda enam ammu näinud ja suur kala väitis, et on viimast korda pinnal. 23.Saaremaale jõudes kohtuti rästikuga. Tuuletark Möigast otsiti. Taneil oli tema poeg. Tuuletargal oli poja pärast häbi, kes oli munk
tekitatakse tuulekotti reserveeritud õhu abil. Tuulekott puhutakse täis suu abil või kasutades lõõtsa, mida mängija liigutab käega. Koti külgedest on läbi pistetud putk (õhupuhumistoru), lesthuulikuga puhumispulk, bassitorud, mis annavad kogu aeg ühesugust tooni (burdoonid) ning mis on häälestatud oktaveis ja kvintides. Hindustani traditsiooniline masak on lihtsaim torupill. See koosneb ühekordse lesthuulikuga bambusvilest ja kitsenahast tuulekoti külge seotud putkest. Teine India torupill bajana scuti oli kasutusel peamiselt religioosses muusikas, kuni asendati 19. sajandi keskel harmooniumiga. Trompet Muinasegiptlased kasutasid 50-60 cm pikkusi hõbe- ja pronkstrompeteid. Need olid pühad muusikariistad, mida mängiti vaid jumal Osirise auks. Kui iisraellased naasid Egiptuse vangipõlvest kodumaale, võtsid nad Egiptuse trompeti üle. Heebrea preestrid lasksid teatud templiriituste ajal puhuda kaht hõbetrompetit
tuuletark Möigas tundis poja pärast häbi. Ta oleks tahtnud, et pojastki saaks tuuletark. Möigas näitas Hiiele ja Leemetile oma tuulekogu. See koosnes seina peale pandud sõlmedesse seotud paksematest ja peenematest köitest. Möigas tegi ühe sõlme veidi lahti ja tuba täitis tuuleiil. Ta pani mõned tuuled kotti ja andis Leemetile kaasa. 24. Vanaisa saarele tagasi jõudes ehmusid nad ära. Kaldal seisis Tambeti paat. Hiie tahtis Saaremaale tagasi põgeneda, kuid Leemet pidi vanaisale tuulekoti üle andma. Nad läksid vanaisa onni juurde. Vanaisa Tölp keetis midagi. Tegemist oli Tambetiga. Vanaisa oli mõistnud, et Tambet oli Hiiele järgi tulnud ning tappis Tambeti ära. Ta tundis uhkust Tambeti hiiglasuure pealuu üle. Ta otsustas sellest võidukarika teha, millest joob pärast edukat lahingut raudmeeste vastu. Hiie ei nutnud, sest isa oli ikkagi tahtnud teda tappa. Tölp näitas Leemetile tiibu ja arvas, et puudu on vaid mõnede raudmeeste luud.
Ta oleks tahtnud, et pojastki saaks tuuletark. Möigas näitas Hiiele ja Leemetile oma tuulekogu. See koosnes seina peale pandud sõlmedesse seotud paksematest ja peenematest köitest. Möigas tegi ühe sõlme veidi lahti ja tuba täitis tuuleiil. Ta pani mõned tuuled kotti ja andis Leemetile kaasa. 24. Vanaisa saarele tagasi jõudes ehmusid nad ära. Kaldal seisis Tambeti paat. Hiie tahtis Saaremaale tagasi põgeneda, kuid Leemet pidi vanaisale tuulekoti üle andma. Nad läksid vanaisa onni juurde. Vanaisa Tölp keetis midagi. Tegemist oli Tambetiga. Vanaisa oli mõistnud, et Tambet oli Hiiele järgi tulnud ning tappis Tambeti ära. Ta tundis uhkust Tambeti hiiglasuure pealuu üle. Ta otsustas sellest võidukarika teha, millest joob pärast edukat lahingut raudmeeste vastu. Hiie ei nutnud, sest isa oli ikkagi tahtnud teda tappa. Tölp näitas Leemetile tiibu ja arvas, et puudu on vaid mõnede raudmeeste luud.
Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. Põhja Konn esineb eesti rahvamuistendites tavaliselt hiiglasliku lohesarnase pahatahtliku olendina. · haldjad (järvehaldjas ) · hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. · libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' · tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. · Ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. Andrus Kivirähk on võtnud eesti müüdid ja need omal moel Ussisõnade raamatus ümber jutustanud. Ussisõnade oskamine ei tähenda ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab raamatu peategelane Leemet lapsepõlves üle
Priamos tuleb kreeklaste juurde surnukeha küsima, eepos lõpeb matustega. ,,Odüsseia" Ithaka kunn Odysseusest, tegevus kestab 40 päeva, kümme aastat pärast Trooja sõda, 24 laulust koosneb. Penelope ootab kodus kosilasi, kuna O arvatakse surnud olevat, Telemachos otsib oma isa, O'd. O satub meresõitjate saarele, hakkab oma lugu jutustama: lootosesööjate maa, kükloopide saar, fajaakide laul O'st, hiiglase silma välja torkamine. Tuulejumal Aiolus annab tuulekoti, Ithaka juba paistab, kui O kaaslased avavad koti à torm, satuvad inimsööjate saarele, laevad hävitatakse, vaid üks jääb alles. Seal elab O nõid Kirke juures ühe aasta, käib allilmas, näeb Kreeka kangelasi. Möödub sireenide saarest, Heliose veiste saarel, söövad lehmad ära, Helios kaebab Zeusile à Poseidonile à torm, kõik hukkuvad peale O, kes satub Kalypso kätte, kes ta lõpuks koju aitab. O muudetakse vanaks meheks, poeg teab, et isa elus
läksid koos lõkke äärde jänest sööma, mis oli Hiie küpsetamisel vahepeal valmis saanud 22. - söödi koos jänest, vanaisa uuris elu kohta metsas, rääkis, et emal läheb hästi ja tal on ka õde Salme, rääkis, et ta elab koos karuga, sest mehi enam metsas pole, kõik on külla läinud, vanaisa rääkis, kuidas talle meeldis omal ajal karusid tillist tõmmata - Leemet uuris, millal vanaisa oma tiivad valmis saab, vanaisa andis lapselapsele käsu tuua Saaremaalt tuuletark Möigaselt tuulekoti, mida ta vajab ühel päeval ära lendamiseks, hommikul pidid noored teele asuma, vanaisa tahtis koos Leemetiga sõtta minna, ja Leemetile tundus see mõte tore - kõik läksid magama, Hiie puges Leemeti kaissu, hommikul äratas neid vanaisa, mindi tema juurde sööma, Leemet imetles vanaisa rammu, kuidas ta kõigega hakkama sai, kuigi tal jalgu polnud - söödi põtra ja joodi vanaisa maha notitud meeste kolpadest allikavett, vanaisa lubas
Põhja Konn esineb eesti rahvamuistendites tavaliselt hiiglasliku lohesarnase pahatahtliku olendina. · haldjad (järvehaldjas ) · hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. · libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' · tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. · Ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. Andrus Kivirähk on võtnud eesti müüdid ja need omal moel Ussisõnade raamatus ümber jutustanud. Ussisõnade oskamine ei tähenda ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need
annaabi.ee 
