lisasoojustust ja kui vajab, siis kui paksu. Mida suurem on soojatakistus, seda soojem on sein. Tuuletõkkeplaate kasutatakse hoonete välisseinte konstruktsioonides tuuletõkestava soojustava ja konstruktsiooni jäikust tõstva elemendina. Tuuletõkkeplaat kaitseb soojusisolatsiooni ilmastiku mõjude ees. Tuul ei tohi puhuda soojustusest läbi. Materjalide õhutihedus ehk läbilaskvus on erinev. Betoon ja tellismüür on suhteliselt tuulekindlad puitseina pragudest ja mineraalvillast puhub tuul läbi. Tuuletõke ei tohi takistada niiskuse liikumist selleks, et soojustus hästi toimiks ja kaua kestaks kasutatakse spetsiaalset ISOPLAAT tuuletõkkeplaati. Tuuletõke paigaldatakse soojustusest väljaspoole, nii kaitseb ka mineraalvilla tuule eest. ISOPLAAT tuuletõke on meie oludele väga sobilik. ISOPLAAT tuuletõkkeplaadid kaitsevad konstruktsiooni ilmastikuolude eest suhteliselt pikka aega ilma katva fassaadita. Tuuletõkkeplaat
Valikseemnepuistuks nim. Fenotüübilt sobivaid, spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpseid ja küpseid heakasvulisi, terveid puistuid, milliseid on võimalik ette valmistada ja kasutada käbide-seemnete varumiseks. Valikseemnepuistus võib keskimne seemnesaak hektarilt olla männi puhul kui 4kg , kuusel aga 40kg aastas. Heal seemneaastal võib ulatuda männi seemnepuistus seemnesaak üle 15kg hektari kohta. Valikseemnepuistuteks sobivad regulaarselt hooldatud tuulekindlad puistud, viljakas kasvukohatüüp, keskealine või valmiv puistu jne. Okaspuu valikseemnepuistute valikul ja eraldamisel tuleb arvestada et üleseisnud puistute ja puude käbid nii männil kui kuusel enamasti tunduvalt väiksem. Puud millelt seemned varutakse peaksid olema kiirekasvulised, sirgetüvelised, kitsavõrega jne. Metsaselektsioon On teaduslikult põhjendatud tegevus, mis on suunatud puude pärilike omaduste parandamisele ja
Seemnete varumine. Seemlad. Ajutine seemnepuistu raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on enne vaja kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud. Seemnete varumine toimub koos raietöödega. Valikseemnepuistuks nimetatakse fenotüübilt sobivaid, spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpseid ja küpseid heakasvulisi, terveid puistuid, milliseid on võimalik ette valmistada ja kasutada käbide-seemnete varumiseks. Valikseemnepuistuteks sobivad: regulaarselt hooldatud tuulekindlad puistud; tootlikkuselt kõrgema boniteediga, minim III bon; viljakas kasvukohatüüp; keskealine või valmiv puistu. Varutud ja kasutatav seeme peab pärinema heade pärilike omadustega puudelt s.t. puud mille seeme varutakse peaksid olema: kiirekasvulised; sirgetüvelised; kitsa võraga; hästi laasunud; haiguskindlad jne. Metsaselektsioon on teaduslikult põhjendatud tegevus, mis on suunatud puude pärilike
Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises. 3. Seemnete varumine. Metsaselektsioon. Plusspuud. Seemlad Ajutine seemnepuistu - heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Sealt varutakse suurem osa kultiveerimiseks vajalikest seemnetest. Valikseemnepuistu - spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpsed ja küpsed heakasvulised puistud, käbide-seemnete varumiseks. Valikseemnepuistuteks sobivad: ▪ tuulekindlad puistud, ▪ kõrge tootlikkusega, ▪ viljaka kasvukohatüübiga, ▪ keskealine või valmiv puistu. Puud, millelt seeme varutakse peaksid olema: - kiirekasvulised - sirgetüvelised - kitsa võraga - hästi laasunud - haiguskindlad jne. Metsaselektsioon - puude pärilike omaduste parandamisele - metsade kvaliteedi tõstmine ning nende tootlikkuse suurendamine. Peamised meetodid metsaselektsioonis on valik (enam kasutatav), ristamine ja mutageenidega
Tänapäeval eelistatakse sageli just külmlautasid, sest lambad on vastupidavad külmale, kuid tundlikud liigse niiskuse suhtes. Kui laut on soe ja niiske, muutub vill märjaks ja märja villaga lambad võivad külmetuda ja haigestuda erinevatesse hingamisteede haigustesse. Külmlautades on seinad soojustamata. Materjalidena kasutatakse mitmesuguseid plaate, laudist jm. Põrandast kuni ca 1,8-2 m kõrguseni peavad seinad olema tuulekindlad, et vältida tuuletõmbuse tekkimist laudas. Kõrgemal asetsev osa seinast võib olla ehitatud avatuna. Hoone sisetemperatuur praktiliselt vaid mõne kraadi võrra kõrgem välisõhu temperatuurist. Pidamisviis - lammastele tagatakse aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse. Jalutuskoplites toimub lammastele koresöötade etteandmine (silo, hein). Teraviljasöötade (teravili, koogid, jõusöödad) ja mineraalsöötade andmine korraldatakse enamasti laudas
Samas võib soojades lautades esineda lammastel kuumastressi ja seda just tiinetel uttedel kevad-talvisel perioodil. Paljudes välisriikides kasutatakse lambalautadena kiletunneleid ehk polütunneleid, mida on kergem ehitada ja püstitada. Külmlautades on seinad soojustamata. Materjalidena kasutatakse mitmesuguseid plaate, laudist jm. Põrandast kuni ca 1,8-2 m kõrguseni peavad seinad olema tuulekindlad, et vältida tuuletõmbuse tekkimist laudas. Kõrgemal asetsev osa seinast võib olla ehitatud avatuna. Külmlautades on hoone sisetemperatuur praktiliselt vaid mõne kraadi võrra kõrgem välisõhu temperatuurist. Külmlautade puhul on sageli kasutusel pidamisviis, kus lammastele tagatakse aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Sellistes lautades peab toimima
POLÜURETAAN Sünteetiline kiud, mida kasutatakse kangaste töötlemisel või vahtmaterjali valmistamisel. Töötlused Töötlemisel kaetakse tekstiili pind näiteks kunstmaterjalist, lakist, lateksist või kautsukist elementidega. Tekstiilist pealisrõivaste töötlemisel kasutatakse tänapäeval eelkõige polüuretaani. Töödeldud kangad erinevad teistest kangastest näiteks eriti pehme pealispinna poolest. Tooted võivad olla vee- ja tuulekindlad, aga ka õhku läbilaskvad. Pinnatud kangad Põhimaterjali võib katta ühe-või kahepoolselt mingi muu kihiga, et anda kangale meile soovitud omadused või väljanägemine. nt läbipestud. Põhimaterjalidena võib kasutada puuvillast, viskoosist, polüamiidist ja polüestrist kangaid, trikood või lausmaterjali. Siledad pinnatud kangad Polüuretaankihiga võib kangale moodustada nahaimitatsioone ja lakikihi. PUR-kihiga
Teatud juhtudel pole see ka vajalik (näit. männi külvi puhul). Valikseemnepuistutest varutud seemned oleksid aga parema geneetilise ja tehn. kvaliteediga kui ajutistest seemnepuistutest saadu. Valikseemnepuistus võib keskmine seemnesaak hektarilt olla männi puhul kuni 4 kg, kuusel aga kuni 40 kg aastas. Heal seemneaastal võib ulatuda männi seemnepuistus seemnesaak üle 15 kg hektari kohta. Valikseemnepuistuteks sobivad: ● regulaarselt hooldatud tuulekindlad puistud, ● tootlikkuselt kõrgema boniteediga, minim. III bon. ● viljakas kasvukohatüüp, ● ebasobivate omadustega puude arv ei tohi olla suurem kui 25-50 % puude koguarvust olenedes täiusest, st. suurema täiuse puhul võib rohkem miinuspuid olla, ● keskealine või valmiv puistu. Okaspuu valikseemnepuistute valikul ja eraldamisel tuleb arvestada, et üleseisnud puistute ja puude käbid on nii männil kui kuusel enamasti tunduvalt väiksemad ja sellest
külmetuda ja haigestuda erinevatesse hingamisteede haigustesse. Samas võib soojades lautades esineda lammastel kuumastressi ja seda just tiinetel uttedel kevad-talvisel perioodil. Paljudes välisriikides kasutatakse lambalautadena kiletunneleid ehk polütunneleid, mida on kergem ehitada ja püstitada. Külmlautades on seinad soojustamata. Materjalidena kasutatakse mitmesuguseid plaate, laudist jm. Põrandast kuni ca 1,8-2 m kõrguseni peavad seinad olema tuulekindlad, et vältida tuuletõmbuse tekkimist laudas. Kõrgemal asetsev osa seinast võib olla ehitatud avatuna. Külmlautades on hoone sisetemperatuur praktiliselt vaid mõne kraadi võrra kõrgem välisõhu temperatuurist. Külmlautade puhul on sageli kasutusel pidamisviis, kus lammastele tagatakse aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse. Jalutuskoplites toimub lammastele koresöötade etteandmine (silo, hein). Teraviljasöötade (teravili, koogid,
annaabi.ee 
