Minu arvates oli venestamine Eesti ja üleüldiselt balti riikide jaoks halb. Venestamine lämmatas eestlastes värskelt tärganud rahvusluse. Eestisse tulnud uued venelastest kubernerid olid siinsete elanike rahvuslusele tugevalt vastu. Samuti viidi venestamise käigus läbi halvad koolireformid, mis tõi kaasa - koolide allutamise vene haridusministeeriumile, venekeelse õppetegevuse algklassidest peale, piirati laste suhtlemist emakeeles ning karistati neid selle seda tehes ja õppetukke tuubiti sisust aru saamata pähe. Koolireformidel olid ka väga halvad tagajärjed nt. kirjaoskuse taseme langus, venekeelt mitteoskavad õpetajad jäid töötuks, vallandati ärkamisaega pooldanud koolmeistrid. Venestamise käigus viidi läbi ka teisi reforme, nt. kohtusüsteemi ümberkorraldus ning selle muutmine venemaal olevaga sarnaseks, kohtupidamine viidi üle vene keelde, vene keel muutus asjaajamis keeleks kõikides valla- ja
Viiulimäng oli tema jaoks meeldivaim kõrvalharrastus, mis aitas teda isegi Pariisi nälja-aastatel mitmel korral välja kroonilisest rahahädast. (Annaabi) Esimesed kooliaastad veetis Koort Orge koolis. Kuna õppetöö toimus vene kooliinspektori ja kohaliku vaimuliku range kontrolli all, siis õpiti hoolega vene keelt, usuõpetust, tuubiti pähe keiserliku perekonna liikmete nimesid, laulutundides aga õpiti koraale. Aastatel 18961900 õppis ta Tartu linnakoolis. Pärast seda läks veel aastaks H. Treffneri eragümnaasiumi sse, kus lõpetas viienda klassi. Tartu- aastatel tärkas tal ka huvi kunsti vastu. 1901. aastal osales Jaan Koort Saksa Käsitöölaste Seltsi joonistuskursustel. Seal õpiti tundma
meessoost ohvrite kardinaalselt erinev saatus naiste ja laste käekäigust. Kokkukogutud toimetati Roomassaare sadamasse, kust küüdilaev suundus mandrile, kuid juba tiirles mere kohal Saksa lennuk. Laev jõudis siiski tervena Rohuküla sadamasse, kus küüditatud pidid tääkidega sõdurite spaleeri vahel marssima raudteel ootavatesse loomavagunitesse. Mehed olid naistest ja lastest eraldatud juba laevas. Tallinnas paigutati mehed esmalt Patarei vanglasse, naised-lapsed aga tuubiti kinniste kongidega autodesse ja viidi Harku vangla abimajandisse, kus neid hoiti viis nädalat. Augusti algul pakuti naistele ootamatut võimalust: kellel on sugulasi Läänemaal, see võib lasta end sinna vedada. Virtsu sadam oli purustatud, saatjad leppisid kokku Kuivastusse viimise suhtes ja hommikul pandi sõjaväekaatrisse, Kuivastust edasisõiduks sõjaväeautodele. Patareisse paigutatud mehed veeti 1941. aasta 20. juuli paiku rongidega Leningradi kaudu Siberisse ning sinna, Irkutski
tulla ja välismaalt mitte sisse vedada kaupu käsu hans esimene eestlasest luuletaja, kelle luuletus on ka säilinud (32 salmi pikk) iga salmi lõpp oh ma vaene tarto liin kooliharidus linnades triviaalkoolid nimetati ka ladina kooliks, sest ladina keel niivõrd oluline seal koolis tertia-sekunda-prima (3 klassi) õpitu väga usukeskne tertia: saksa ja ladina keel, katekismus(tuubiti pähe), palved, laulud uue testamendi algkeel kreeka keel, aga üldiselt kõik usutekstid ladina keeles Secunda&prima: usuõpetus, ladina keel gümnaasium kõrge tase õpetajad olid proffessorid 1630 avatakse Tartu gümnaasium (artes liberale- 7 vaba kunsti + klassikalised keeled) grammatika, retoorika, loogika, astronoomia, matemaatika, muusika
mille tegelikku algust tähistas 14. juuni 1941. Nagu vapustus käis üle maa, kui tol juunikuu ööl ilmusid tuhandeisse kodudesse NKVD (Norodnõi Komissariat Vnuternnih Del Siseasjade Rahvakomissariaat) rässakad püssimehed ja käsutasid kiirustades mehed, naised ja väetid lapsedki voodist. Veoautod kihutasid ahastava inimlastiga raudteejaamadesse, kuhu trellitatud loomavagunid olid valmis seatud. Perekonnad lõhuti - naine-lapsed lahutati mehest ja isast ning tuubiti vagunitesse. Läbi suveööhämaruse lisandus üha ja üha uusi inimkoormaid rongidele. Saabus perekondi pakkidega, mis sisaldasid hädavajalikku, oli aga ka õnnetuid, keda veeti vagunitesse tühjade kätega. Need viimased olid haaratud tänavatelt või tassitud oma igapäevaselt töölt, lubamata neil kodunt läbi minna. Vagunid laaditi tihedalt täis. Õhupuudus , kuumus ja janu valmistasid inimestele kirjeldamatuid piinu, millele lisanus ahastus edasise saatuse pärast. 14.-17
Viiulimäng oli tema jaoks meeldivaim kõrvalharrastus, mis aitas teda isegi Pariisi nälja- aastatel mitmel korral välja kroonilisest rahahädast. Esimesed kooliaastad veetis Koort Orge koolis, mille hoone pole säilinud. Õpetajaks oli Jaan antik koloriitne kuju, kuid elust ja oludest araks löödud inimene. Kuna õppetöö toimus vene kooliinspektori ja kohaliku vaimuliku range kontrolli all, siis õpiti hoolega vene keelt, usuõpetust, tuubiti pähe keiserliku perekonna liikmete nimesid, laulutundides aga õpiti koraale. Järgmisena asus Koort õppima neljaks aastaks Tartu linnakooli, pärast seda läks veel aastaks H. Treffneri eragümnaasiumisse, kus lõpetas viienda klassi. Tartu- aastatel tärkas tal ka huvi kunsti vastu, mis teda juba 1902. aastal viib Stieglitzi kunstikooli Peterburis. Tartu oma ülikooli ja võrdlemisi intelligentse keskkonnaga mõjus soodustavalt eesti haritlaskonna esimese põlvkonna vaimsele arengule
Õpitoas valitses karm distsipliin: tavalised karistused olid kepi- või piitsanuhtlus (Tiidus 1997). Keisririigi languse ajal valvasid võimud õppijate järele, et viimased käiksid korralikult koolis ega jõlguks kahtlastes seltskondades. Õpilasteks olid nii väikesed poisid kui tüdrukud (viimaseid aga kesk- ega kõrgkooli ei lubatud, nemad täiendasid pärast kirjaoskuse omandamist praktilisi oskusi ema käe all). Algul tuubiti tähestikku, sellele järgnes silpide lugemine ja kirjutamine ning viimaks tegeldi alles tekstiga. Kõige keerulisemaks pidasid õpilased rooma numbritega arvutamist (Palamets 1976). ,,Õpilane kasutas seejuures sõrmi. Vasak käsi esindas ühe- ja kahekohalisi arve, parem kolme- ja neljakohalisi" (Tiidus 1997; lk 207). Kuna haritud inimene pidi oskama kreeka keelt, jätkasid noormehed tihti õpinguid ka
kes ei eestistunud) - hariduse levik, arenesid koolid - võim kehtestati sõdadega > sagedane rahvaarvu kahanemine 9. Haridus- ja kultuurielu Haridus muinasajal - vanemad õpetasid lastele praktilisi oskusi Haridus keskajal - kiriku kontrolli all, haridust saadi kiriku- ja kloostrikoolides - toomkoolid - alama astme vaimulikkude ettevalmistus + aadlike ja jõukamate linlaste lapsed - talurahva lastele koole polnud, neile tuubiti pähe vaid olulised ladinakeelsed palved, see-eest õpetati neile kodus igapäevaseks eluks vajalikke tarkuseid - linna lihtrahva lapsed hakkasid juba varakult ametit õppima, koolis ei käinud - tüdrukute koolitamine oli peaaegu mõeldamatu - kõrgemaid koole Eestis ei olnud, edasi õppima sai minna vaid Lääne- Euroopa ülikoolidesse - Eestis polnud ülikoolid vajalikud, sest tundengeid oleks niikuinii nappinud
et temal on terved vihikud luuletisi ja kirjutisi täis. See teade äratas asutise nagu unest. Tuli ilmsiks, et ka siin leidus muusade sõpru, kes olid juba ammugi salajas tagunud salme, olid katsunud tõlkida Puskini ja Lermontovi. Salajas hoiti seda sellepärast, et luuletamine tundus nagu pisut naeruväärsena ja häbiasjana. Mitte et luuletamine üldse, vaid siin Mauruse asutises, liiatigi veel mõne koolipoisi poolt. Ehk kui see oleks sündinud veel mõnes võõras keeles, milles tuubiti luuletisi pähe, siis oleks ehk teine asi, aga eestikeelseid luuletisi ei nõudnud keegi peast. Vaevalt leidus õpetajaidki, kes neist oleks mõni teab kui palju osanud rääkida. Aga nüüd tuli see Pajupill, kes luges ,,Kalevipoega" ja mingisugust ,,Vana kannelt", ning tema oli oma eestikeelsete salmide peale uhke. Tema uhkus hakkas ka teistesse nagu tsirkuseuim ja varsti näis, nagu kubiseks kogu asutis aina luuletajaist. Saadi isegi nõnda julgeks, et söandati oma salmikutega
annaabi.ee 
