vaatest sõltumata: ühtlane kumerus, ühtlane sirge, paralleelsus, nurk, sümmeetria Milliseid kahemõõtmelise stiimuli omadusi nimetatakse unikaalseteks (non-accidental property)? ühtlane kumerus, ühtlane sirge, paralleelsus, nurk, sümmeetria Kuidas võimaldav invariantsus saavutada tajulise koordinaatteljestiku roteerimine? Objekti identifitseerimine Milles seisnevad objekti identifitseerimise alaliigid äratundmine, kategoriseerimine ja tuttavus? Tuvastamine seisneb semantilise mälujälje haakumises tajuliserepresentatsiooniga. Semiootilises mõttes tähendab tundmine tajutud tähistatava seostumine konkreetse ja abstraktse (kategoriseemine) tähistajaga. Kategoriseerimine- äratuntud objekti seostumine abstraktse tähistajaga. Tuttavus- objektiga varasema kokkupuute fakt episoodilisest mälust. Mis roll on lokaalsetel ja globaalsetel ajuaktiivsuse mustritel objektide identifitseerimisel? Lokaalne:
Hoone Ehitis Kuut Koera maja Tall Hobuse maja Puumaja Kanala Kana maja Maja Savimaja Laut Lehma maja... Kivimaja… Talumaja Elumaja Linnamaja Maamaja Kortermaja Suvemaja... Eramaja... Mõistmist raskendab (2) Fraasitasand: Maht Lausemalli vähene tuttavus Ebaharilik sõnajärg Keerulised konstruktsioonid Võõras teave Rasked lausekonstruktsioonid Võrdluskonstruktsioonid Ruumi- ja ajasuhete väljendamine Atributiivsed konstruktsioonid Ebahariliku sõnajärjega laused Põimlaused, eriti hõlmavad konstruktsioonid Lause- ja sõnatähenduse “konflikt” Mõistmist raskendab (3) Sidusteksti tasand: Raske/tundmatu info Mõttelüngad Alltekst Järelduste vajadus
vahele jäävast ajast ja tegevusest. Vabal meenutamisel unustamise kaksikjälje hüpotees (dual-trace hypothesis):- unustamist mõjutavad 2 faktorit- A ja B ·Faktor A: pärast nimekirja esitust mõne sekundi jooksul muu lihtsa ülesande täitmine (nt arvurea tagurpidi lugemine) kõrvaldab värskuse efekti, kuid ei mõjuta esimeste elementide meenutamise edukust: ·Faktor B: aeglasem materjali esitamise kiirus (pikemad vaheajad elem.vahel, sõnade tuttavus, kõrge vanus, alkoholi vms mõju, jmt) mõjutavad esimeste elementide meenutamise edukust, kuid mitte viimaste. Kokkuvõttes: (A) viimatiesitatud materjali vahendavad mälujäljed, mis kaovad kiiresti ilma kordamiseta, ja uue materjali pealetuleku tõttu. (B) Algusosa materjal taastatakse erineva, kestvama mälujälje mõjul (kui üldse). Kodeerimine lühimälus on pigem akustiline kui semantiline (e. tähenduslik) selgub tehtavate vigade analüüsimisel! vt. Gümn.õpik, 7
Semantiline kaart püüab välja selgitada maailmakeelte kategooriad, mida erinevalt väljendatakse (nt minutid ja sekundid väljendatakse igas keeles ühtviisi). Peaks niimoodi tasapinnale paigutama, et saaks tõmmata diskreetsed jooned ja määrata täpselt ära viisid, kuidas midagi kodeerida. Näiteks ühildumishierarhia puhul on tegemist semantilise kaardiga, lihtsalt see pole lineaarne. 25. Elusushierarhia Elusushierarhias on koos 3 kategooriat: elusus, tuttavus, definiitsus. Yamamoto: elusus on universaalne, avaldub mingil viisil kõigis maailma keeltes, inimtunnetuse jaoks on elusus gradatsioonilise loomuga. Elusaks peetakse liikumisvõimelisi ja selliseid, kelle suhtes tekib empaatia (vrd amööb, kärbes jt). Piiripealsed on masinad, organisatsioonid, kogukonnad, loodusnähtused. Rohtmaa: eesti keeles kõrgemad loomad on elusamad kui madalad, loomad elusamad kui taimed-seened, loodusjõude ei
property)? Neid 2D omadusi, mis püsivad vaatest sõltumata, nimetatakse unikaalseteks. N:ühtlane kumerus, ühtlane sirge, paralleelsus, nurk, sümmeetria. Kuidas võimaldab invariantsuse saavutada tajulise koordinaatteljestiku roteerimine? Lahendus on taju koordinaatide mentaalne roteerimine, kuni sisendrepresentatsioon vastab mälus talletatud templaadi positsioonile. Objekti identifitseerimine Milles seisnevad objekti identifitseerimise alaliigid äratundmine, kategoriseerimine ja tuttavus? - Äratundmine – semantilise mälujälje haakumine tajulise representatsiooniga. (mälus on salvestatud elevandi põhiinfo, mis nähes päris elevani (elevandi nägemine tekitab tajusüsteemis elevandi representatsiooni) haakub sellega) - Kategoriseerimine – saan aru et tegemist on loomaga, seega panen konkreetse näite suuremasse süsteemi - Tuttavus on äratundmise eriliik, mille korral on episoodilisest mälust kättesaadav
Oponentrakud taalamuse lateraalses genikulaartuumas Süntees: Kolme tüüpi kolvikesed signaliseerivad vastandrakke. Näide: Lühikese lainepikkuse kolvikesed saadavad erutussignaale, pika lainepikuse kolvikesed pidurdussignaale. erutussignaal suurem pidurdussignaalist, tajume vastavat värvust. Värvi konstantsus objekti pinna värvuse tajumise suhteline sõltumatus valgustusest. 1. Kromaatiline adaptatsioon – valguse tundlikkuse vähenemine aja jooksul. 2. Tuttavus 3. Lokaalne kontrastsus –vahetu taustaga võrdlemine (kulöörikontrast). 4. Globaalne kontrastsus – kogu nägemisväljast peegelduva keskmise valgusega võrdlemine. 3.2. Ajataju peegeldab aja kulgemist, sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust. 3.3. Liikumistaju – annab meile andmeid esemete liikumise kohta üksteise ja meie suhtes. Liikumistaju tekib siis, kui kujutis liigub silma võrkkestal, olulised on silmade ja pealiigutused.
sündmuste puhul (uuriti telesaateid) Äratundmine ja meenutamine episoodilises mälus Äratundmine põhineb tuttavusel ja meenumisel. Meenumine tähendab täielikku meeldetulemist kõigis detailides. Katseisutatsioonis saab eristada mäletan/tean protseduuri abil Leitud et pigem kaksikprotsess: - ERP uuringud näitavad et meenumine võtab rohkem aega kui tutvushinnang - fMRI uuringud näitavad, et meenumine seostub suurema aktivatsiooniga hipokampuses ja selle läheduses; tuttavus aga seostub just vastupidise aktivatsiooniga neis struktuurides - patsienidel leitud ka kaksikdissotsiatsioone – halvem verbaalse materjali tuttavushinnang perirhinaakorteksi kahjustuse korral kuid meenutamine hea - mäletan/tean protseduuri saab kasutada nii äratundmise kui vaba meenutamise situatsioonis, ’mäletan’ vastuseid palju rohkem. Vabal meenutamisel ka aktivatsioon
aga sis on veel raskem mõista. 3) Keeleüksuste valdamine sõnade tähenduste teadmine, sõnal on mitu tähendust (ülekandtud tähendused) 4) Lausemallide valdamine mallide arv on igas keeles piiratud, kokreetsete lausete arv aga lõputu. Aga lastele peame õpetama malle, alustades enamkasutatavatest mallidest. Nt asukoht, liikumisekoht jne Nt malle magas voodis, karu magas voodis. 5) Verbaliseeritud teabe tuttavus 6) Keeleüksuste valdamine ja sage kasutus mida sagedamini kasuatakse, seda paremini teab. 7) Kõne situatiivsus ja/või konteksti täiuslikkus (,,Hindab" tajuja). ,,poiss läks mesitaru juurd" kus ja millal see võis olla. Peab juurde mõtlema. STRATEEGIAD VALE KUJUNDIKAARDI VALIKUL *käändevormi mittearvestamine. Nt ruudust kõrgemal ruut on kõrgemal. *osalausete piiri eiramine *vääljajäte (midag jäetakse midagi ära, ei seostata) *orienteerumine sõnajärjel.
annaabi.ee 
