Oma võimete ülehindamine TÄISKASVANUIGA Töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Liikmese ohtude vältimine VANURIIGA Kukkumised Liiklusõnnestuste ohvrid Sõltuvad abivahenditest Sõltuvad inimestest BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilise tervise seisund Vastuvõtlikkus nakkustele Geneetilised omadused Meelteteravus PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustusega inimesed Isiksus ja temperament Stress Suhtumine turvalisusse (kodus, tööl, reisimisel) SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Kultuurilised (turvalisuse mõiste) Sotsiaalne klass (õnnetusrisk) Religioon Sotsiaalsed rahutused KESKKONNATEGURID Saastumise vältimine (vesi, õhk, müra) Turvalisuse aste kodus Õnnetuse risk teel Epideemiate kontrolli all hoidmine Kliima ja geograafilised tegurid POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Isiklikud kuulutused turvameetmetele Individuaalne tegutsemine
2. Majandussüsteemid (4)- Plaanimajandus- on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Erafirmasid on vähe, kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Segamajandus- enamasti arenenud riikides ning selles on parim osa turu- ja plaanimajandusest. Riik sekkub valdkondadesse, millega turg toime ei tule või ei taha tegeleda (turvalisusse politsei, laevad, piirivalve). Riigi eesmärk on, et me oleksime terved, targad ja teaksime ühiskonnast. Naturaalmajandus- puudub raha ja toimib vahetus; toodetakse ise, enda tarbeks. Tööjaotus praktiliselt puudub või on väga väike. Turumajandus- turg määrab hinna ja kauba, peab olema nõudluse ja pakkumise tasakaal. On hea tugevatele ja nutikatele ärimeestele. Riik ei sekku. 3. Vabaturumajandus- riigi mittesekkumine majandusellu. 4
Seetõttu on Eesti sõjaväe olemasolu tingimata vajalik,et võõrriigid ei tuleks Eestit vallutama.Kindlustunnet annaks teadmine,et Eestil on olemas inimressurss,kes on vajadusel valmis kaitsma oma maad isiklikke huve tahaplaanile lükates. Teiseks põhjuseks,miks Eestil on vaja sõjaväge seisneb selles,et sõjaväeteenistusest loobumine annab vihje välisriikidele,et Eesti ei ole valmis osutama sõjalist vastupanu anastamise korral.Sõjaväe kaotamine tooks kaasa selle,et kaoks usk turvalisusse,väheneks usk oma riiki ja eestlaste patriotismi tunne hääbuks.Suur oli eestlastest esiisade patriotism näiteks lahingutes Sinimägedes.Tekib küsimus,mille nimel võitlesid need noored mehed metsikud lahingud,kui praeguse aja mehed ja tulevased põlvkonnad ei pea patriotismi kodumaaarmastust mittemillekski.See oleks selle riigi hukk,kui mehed muutuvad lodevaks ja nahahoidjaks.Sõjaväe kaotamine riigis tooks kaasa selle,et austus kodumaa vastu väheneb
Kui riigi turvalisuse eest tunneb vastutust ka iga üksik selle riigi kodanik, siis on riik üsnagi hästi valmistunud enda kaitsmiseks vähemalt inimjõu poolest. Kuni aga levib suhtumine, et riiki kaitsku kes tahes, peaasi et mitte mina ega mu pereliikmed, meie läheme siit minema sinna, kus on rahulik ja turvaline, on riigi turvalisus kahjuks üpris kesine. Kaitseliit võiks ja peakski püüdma muuta sellist suhtumist riigi turvalisusse, iga täiskasvanud riigikodanik võiks ju siiski tunda elementaarseid tõdesid riigi turvalisusest ja osata kaitsta ennast ja oma peret teatud olukordades teatud piirideni. Loomulikult peab arvestama sellega, et Eesti on siiski väike ja suhteliselt vaene riik. Me ei saa mitte tähelepanuta jätta asjaolu, et meie riigil pole võimalik riigi kaitsmisesse panustada nii palju, kui nii mõnelgi meist tunduvalt rikkamal ja suuremal riigil
See on positiivne, sest siis peaks hinnad ju väiksemad olema, kui riik hinna määrab. Keegi ei saa seda muuta. See, et riik hinna määrab on samuti positiivne, sest riik ei müüks ju ebakvaliteetset kaupa, sest inimesed ei ostaks seda. Segamajandus on enamasti arenenud riikides ning selles on parim osa turumajandusest ja parim osa plaanimajandusest. Riik sekkub valdkondadesse, millega turg toime ei tule või ei taha tegeleda. Riik sekkub turvalisusse politsei, laevad, piirivalve, laevad. Riigi eesmärk on, et me oleksime terved, targad ja teaksime ühiskonnast. Positiivsed küljed on see, et nii riik kui ka eraettevõtjad saavad koos riigis majandada. Positiivne on ka see, et riik on võtnud enda kätte need, mida erakätesse kindlasti anda ei saa, näiteks laste haridus (kool), politsei, piirivalve jne. Näiteks kui anda kool erakätesse, siis
3.2. Psühholoogilised tegurid Turvalise keskkonna säilitamise ja sellega seotud toimingute teostamise oskustesse on kaasatud intellektuaalsed protsessid. Intellektikahjustusega inimesed pole seetõttu alati võimelised omandama vajalikke teadmisi ega reageerima kiiresti ja adekvaatselt ähvardavale ohule. (Roper, Logan, Tierney 1999: 73) Hoiakud turvalisuse ja ohtude ennetamiseks on tähtsad ja seetõttu peaksid inimesed endas kujundama välja suhtumise iseenda ning kaasinimeste turvalisusse ning olema teadlikud omapoolsest vastutusest. Hoiakute kujunemisel on oma osa isiksusel ja temperamendil ning oluliseks teguriks on ka meeleolu. Vihased inimesed võivad agressiivsuse ja vägivaldsusega tekitada vigastusi endale ja teistele, mistõttu on kaasaja üheks tõsisemaks 7 sotsiaalseks probleemiks inimeste "mitteõnnetuspõhilikud" kahjustused. (Roper, Logan, Tierney 1999: 73)
Täiskasvanutel (pärast 25 a. vana) on tähtsusetu väiksem tahtmatu fataalne üldrisk aga kergelt suurem surmarisk autoavariis. Võrreldes laste ja vanainimestega, kes saavad enamusi vigastusi kodus, saavad täiskasvanud neid palju sagedamini töökohas. Kõige ohtlikumad tegevusalad, mida mehed traditsiooniliselt eelistavad, on ehitus, autotransport, põllumajandus. Aga ei ole töötingimused ainukesteks tahtmatu vigstuste põhjusteks töökohal, avaldavad samuti mõju ka suhtumine turvalisusse (Cohen&Colligan, 1997). Töötajad ja juhatajad võivad soodustada vigastuste saamiseks võimalusi juhul kui nad ei tunneta ohumäära või annvad töötajatele liiga suure iseseisvuse. Isegi kui ollakse teadlik ohust, tihti arvavad juhatajad, et turvalisus on töötajate enda vastutus (Eakin, 1997). Vanematel täiskasvanutel on märgitud kõrgem tahtmatu vigastuste suremustase ja tendents surma saada autoavariides, kukkumiste, tulekahjude tõttu, ning seoses haigestumise tüsistusega.
Levis uus demokraatia suund-sotsiaaldemokraatia, mis pooldas riigi suuremat sekkumist majandusellu. Eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus ebavõrdsust varanduslikult poleks. Eesmärki ei saavutatud revolutsiooni teel, vaid järk-järguliste ümbekorraldustega. Populaarne eriti skandinaavia riikides. 9. Sotsiaaldemokraatia Tekkis 19. sajandi lõpul sotsialisti pooldajate hulgas. On vastukaaluks kapitalismile(vaesus, kehvad olud, totaalne ebavõrdsus, sotsiaalse turvalisusse ja töökaitseseaduste puudumine, sotsiaalne tõrjutus) Eitati revolutsioonilisust ja pooldati ühiskonna arendamist reformide teel. Lahknes sotsialismist I MS-i ajal. Eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks, sõltumata sotsiaal- majanduslikust olukorrast, heaoluriik. Võrdsed võimalused kõigile ehk ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimalust saada haridust ja arstiabi, õppida elukutse ja leida tööd. 10. USA 1920
mis leidsid aset pärast 1945. aastat. Kõige rohkem tean ma nüüd Hiroshima ja Nagasaki pommitamisest. Tegelikult oligi see üks põhjustest, miks valisin sellise teema. Jaapan on 1945. aastast kuni tänapäevani väga palju arenenud ja muutunud ainult paremuse ja suurema edukuse poole. Tänapäeval on Jaapan erinevate näitajate poolest alati esirinnas. Näiteks Jaapanis sureb lapsi kõige vähem. Samuti on ta maailma kõige ohutumaid riike tänu heale järelvalvele ja panustades rahvastiku turvalisusse. Mulle väga meeldis seda teemat uurida ja sain väga palju uut informatsiooni. Sain teada fakte, mida ma poleks kunagi uskunud. See uurimus tuli mulle väga kasuks ja nüüd ma olen Jaapani poolepealt palju targem. KASUTATUD KIRJANDUS 1. 12. Klassi ajaloo õpik ,,Lähiajalugu II" gümnaasiumile, Mart Laar, Lauri Vahtre, 2007 Avita 2. ,, Maailma teatmeatlas", Dorling Kindersley, Tallinn, 2000, Eesti Entsüklopeediakirjastus 3
side ning tema väljasaatmine rikub tema õigust pereelule ning privaatsusele. EIÕK leidis, et sõltumata tiheda perekondliku sideme olemasolule on kaebaja alalise elamisloa tühistamine ja väljasaatmine kooskõlast artikliga 8 (2) ühiskondliku turvalisuse huvides. Kaasustes Kaya vs. Saksamaa ja Onur vs. UK on EIÕK leidnud, et elamisloa alusel maal viibivate isikute, kes on raskete kuritegude eest korduvalt karistatud, väljasaatmine on rahvusliku turvalisusse huvides põhjendatud. Riigi majandusliku heaolu huvides EIÕK praktikas on kaasuseid, kus proportsionaalsustesti käigus leiab kohus, et üksikisiku subjektiivse privaatsusõiguse kaalub üles riigi majanduslik heaolu ning sellest tulenevalt on privaatsusõiguse riive põhjendatud artikliga 8 (2). Kaasuses Velosa Barreto vs. Portugal analüüsis EIÕK kaasust, kus majaomanik soovis üles öelda üürilepingut põhjusel, et ta soovis eluruumi ise kasutada.
annaabi.ee 
