See näitab, et inimene ei saa emotsioone teistel õppida ja omandada, vaid aju või keha tekitavad inimeses emotsioone. MOTIVATSIOON 1. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Motivatsioon tekib vajaduse esinemisel. Mashlow' motivatsoonihierarhia: · Füsioloogilised vajadused · Turvalisusevajadus · Kuuluvuse ja armastusevajadus · Tunnetuslikud vajadused · Esteetilised vajadused · ENESETEOSTUSVAJADUS suutlikkus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures ka rahuldatust tunda 2. Homoöstaas ehk organismi sisemine tasakaal kehas biokeemiliste ja füsioloogiliste funktsioonide suhteliselt kitsas toimimise vahemik. Enamus bioloogilisi vajadusi
järkjekindlalt tegutseda · Rõhusasetus probleemide ennetamisele Distsipliiniprobleemidega toimetulek Lapse vajadused ja nendega arvestamine Eneseaktualiseerimise vajadused Esteetilised vajadused Intellektuaalsed vajadused (teadasaamine, mõistmine) Sotsiaalse tunnustuse vajadus Ühtekuulumisvajadus (kuuluda gruppi, tunda ennast vajalikuna) Turvalisusevajadus (tunda end kindlalt) Bioloogilised vajadused (nälg, janu) Vajaduste rahuldamine - sobivad ja mittesobivad viisid · Vajadused · Käitumise eesmärk · Uskumused Vajadus: tähelepanu · Eesmärk: hoida teisi inimesi enda ümber tegevuses · Uskumused: ma kuulun siia, kui mind märgatakse ja minuga tegeletakse · Käitumine: Märka mind! · Meie tunne: häiritus Vajadus: võim · Eesmärk: olla boss
2 Tasemed alustades kõige kõrgemast: 1) eneseteostusevajadused (oma võimete realiseerimine); 2) esteetilised ja kognitiivsed vajadused (sümmeetria, kord ja ilu; aru saada, uurida); 3) vajadus hinnangu järele (saavutada, olla kompetentne, leida heakskiitu); 4) kuuluvuse ja armastuse vajadus (kiinduda, meeldida ja kuhugi kuuluda); 5) turvalisusevajadus (olla ohutus ja kindlas olukorras); 6) füsioloogilised vajadused (nälg, janu, uni). Motivatsiooni kõrgeima astmeni jõudmiseks peavad madalama astme vajadused olema eelnevalt rahuldatud. Kui inimene on juba jõudnud ülevalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpoololevate vajaduste rahuldamisega. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkeni. Vajaduste rahuldamine on tsükliline.
Oma kõrgemaid vajadusi rahuldavad inimesed siis, kui enamik alumistest on rahuldatud. Juhul, kui mõni oluline vajadus madalamalt astmelt on rahuldamata jäänud, langeb inimene vajaduste hierarhias allapoole (2: 130). 4.1 Inimvajaduse püramiid Püramiidil on 5 erinevat astet. Nii nagu motiive jaotatakse üldjuhul kolmeks, jaotas Maslow vajadused viieks. Need jaotuvad: füsioloogilised vajadused, kaitstusvajadus ehk turvalisusevajadus, armastusevajadus, tunnustusevajadus ja eneseteostusvajadus. Püramiidi esimesene aste on füsoloogilised vajadused. Et järgnevate astmeteni jõuda, tuleb kõigepealt rahuldada esimese astme vajadused. Näiteks: seksuaalvajadus, vee-, toidu- ja unevajadus. Nende rahuldamine on enamjaolt igapäevane ning loomuliku käiguga (2: 130). Igal inimesel on vaja tunda end turvaliselt ning kaitstult. Kui tal taoline kindlustunne puudub,
- teiste mõistmise vajadus (analüüsida teiste motiive, mõista, kuidas nad end tunnevad); - vajadus muutuste järele (proovida uusi ja erinevaid asju, muuta ja muutuda); - vajadus viia asjad lõpule (teha lõpuni, selguse ja lõpetatuse järele); - väljapaistmise vajadus (olla tähelepanu keskpunktis, rääkida endast, silma paista) Maslow vajaduste liigitus: - füsioloogilised vajadused (toit, uni jne); - turvalisusevajadus (olla kaitstud) - armastus- ja kuuluvusvajadus - tunnustusvajadus - eneseteostusvajadus Eesmärgikonfliktid sellised konfliktid, milles on vastuolus inimeste eesmärgid. Ei lasta teisel inimesel tema eesmärke saavutada või sunnitakse omi talle peale. Ühe inimese eesmärgid takistavad teis(t)e eesmärkide saavutamist. Eesmärgikonflikt sisaldab endas sageli "peidetult" väärtuskonflikti ja/või vajaduste konflikti.
- Materialism materiaalne heolu, jõukus - Postmaterialsim e neseteostus, sõnavabadus, isiksuse areng Inglehart inimese väärtuste kujunemine a) Väärtusi mõjutab lapsepõlve keskkond b) Väärtustatakse seda mida endal pole Jõukates kapitalismimaades on postmaterialistlikud väärtused sest seal on kõik bioloogilised vajadused rahuldatud ja need ei tundu tähtsd Maslow baasiliste vajaduste hierarhia - Bioloogilised vajadused - Turvalisusevajadus - Sotsiaalse kuuluvuse vajadus - Tunnustatuse vajadus - Eneseteostuse vajadus Kultuuri vormid - Rahvuskultuur sama keele kõnelejad - Massikultuur laiade masside seas levinud ja massimeedia kaudu leviv - Eliitkultuur privilegeeritud vähemuse seas levinud - Subkultuur vähemus - Kontrakultuur vastandab domineerivale kultuurile Rahvuskultuur Herder maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on tõelised ajaloo subjektid
Sisemised tasud on raskesti hoomatavad, nende alla kuuluvad näiteks saavutus- ja edutunne, tunnustamine ja kõrgenenud vastutustunne. Välised tasud on paremini mõistetavad, nende all mõeldakse palks ja töötingimusi. sisemised tasud on olulisemad motivaatorid kui palgatõus ja ametikõrgendus. 18. Vajaduste motivatsiooniteooriad Vajadused ja eneseteostus - vajadused on liigitatud vastavalt nende olulisusele. Füsioloogilised vajadused(söök, jook, õhk), turvalisusevajadus, teiste tunnustus, enesehinnang, eneseteostus - Maslow vajaduste hierarhia. Erinevate inimeste puhul võib vajaduste järjekord olla erinev, sest inimesed väärtustavad erinevaid vajadusi. Alderfer kohandas Maslow püramiidi töötajatele vastavaks - eksistents(põhivajhadused), seotus(sotsiaalne suhtlemine, tunnustus, lugupidamine), kasv(eneseteostus, iseseisvus, edu). Erinevad vajadused võivad olla aktuaalsed ühel ajal
ESTEETILISED VAJADUSED sümmeetria, kord ja ilu KOGNITIIVSED VAJADUSED teada, aru saada ja uurida VAJADUS HINNANGU JÄRELE saavutada, olla kompetentne, leida heakskiitu KUULUVUSE- JA ARMASTUSE VAJADUS kiinduda, meeldida ja kuhugi kuuluda TURVALISUSEVAJADUS olla ohutus ja kindlas olukorrasa FÜSIOLOOGILISED VAJADUSED nälg, janu, soojus, uni jne. Nagu näeme, on Maslow süsteem laiahaardelisem kui eeltoodud teraapiate seletusviisid. Nii võimaldab ta enamat kui “kolmanda laine” terapeutide võitlev hoiak eelkäijate vastu: nimelt saab selle hierarhia abil konkurentide teooriaid ümber seletada (nii nagu
annaabi.ee 
