Selles vastandatakse hind tarbija kulutusele (Cost to the customer), müügitoetus turundussuhtlusele (Communication), toode vajaduse lahendusele (Customer solution), turustus kättesaadavusele (Convenience). 8. Turunduskanalid. Tavapärane turustuskanal ·Siin tegutsevad sõltumatud tootjad ja hulgi- ning jaemüüjad. ·Kõik nad võistlevad kõrgeima positsiooni pärast ja pürgivad suurima kasumi poole. ·Sellises kanalis ei mõjuta ükski olulisel määral teisi. ·Turustuskanalis puudub mehhanism terviku juhtimiseks. Vertikaalne turustussüsteem ·Vertikaalne turustussüsteem seob turustuskanali koostisosad - tootmis-, hulgi- ja jaeettevõtted - ühistööks ning toetub omandi-, lepingu- ja võimusuhetele. ·Vertikaalses süsteemis on olemas teatud juhtorganisatsioon või mehhanism, mille sihiks on saavutada kogu kanali võimalikult ökonoomne töö ja maksimaalne turuline toime. ·Eeliseks on suurus, majanduslik võim ja dubleerimise vältimine.
RFM mudel (RECENCY, FREQUENCY, MONETARY VALUE) Parim klient on see, kes Ostis hiljuti; Ostab sageli; Kulutab tootele kõige rohkem raha Mudeli probleemid: • Raske mõõta tarbija lojaalsust (kõiki kaupu ei osteta sarnase sagedusega). Osa kaupu vajatakse tihedamini, teisi harvemini. • Rahaline väärtus pole alati kõige tähtsam, kuna mudel ei arvesta kliendi kasumlikkust Turustuskanali valimise protsess Turufaktor; Tootefaktor; Tootjafaktor Turufaktor turustuskanalis • kas vahendaja on hulgi- või jaeettevõte; • lõpptarbija on tarbijaturu klient või ärituru klient; • tarbijate geograafiline jaotus; • konkurentide kanalite vaatlus; • saab kasutada neid, kes seal piirkonnas tegutsevad; • turu suurus. Tootefaktor turustuskanalis • toote elutsükkel • toote komplekssus ehk keerulisus • toote väärtus • otsesidemed kauplustega või agent • toote suurus ja kaal Tootjafaktor turustuskanalis
c) tarbija analüüs d) nõudluse prognoosimine e) turunduse juhtimine f) toote planeerimine ja arendus g) toetuse planeerimine h) turustuse planeerimine i) hinna planeerimine Loetud tegevused on turunduse põhifunktsioonideks. Turunduse konseptsioon lähtub kahest seisukohast; inimeste soovid ja vajaduste rahuldamine. Turundus ja turustus on erinevad mõisted. Turundus on terviklik õpetus, turustus aga selle osa, mis käsitleb kaupade liikumist ja säilitamist turustuskanalis ning selle lülisid: hulgi- ja jaekaubandust. Turundus ei ole ainult müümine ja reklaamitöö. See ei tähenda, et müük ja reklaam oleksid ebaolulised, vaid seda, et nad on turundusteooria teatud koostisosad. Turundus ei hõlma üksnes turuga seotut, vaid samuti firma vahetut sisetegevust ning seda, mis jääb väljapoole ärimaailma. Kogu turundustegevust ühendab ühise nimetaja alla vahetuskontseptsioon. Vahetus (exchange) on
Turustuskanalite liigid: Jaemüük (võib minna ka kaupluse suuruste tasemelegi, hüpermarket, supermarket, säästukauplus, apteek, tankla, turg jne) Hulgimüük Internet (kus kohas, kas konkreetne portaal või mis) Mobiili kaudu Otseturundus (ka ukselt-uksele müük, müügiagent, reklaamkirjad, otsepostitus, postimüügikataloogid telemarketing, sms-turundus jms) Turustuskanali valimise protsess Turufaktor turustuskanalis: kas vahendaja on hulgi- või jae-ettevõte; lõpptarbija on tarbijaturu klient või ärituru klient; tarbijate geograafiline jaotus; konkurentide kanalite vaatlus; saab kasutada neid, kes seal piirkonnas tegutsevad; turu suurus. Tootefaktor turustuskanalis: toote elutsükkel toote komplekssus ehk keerulisus toote väärtus otsesidemed kauplustega või agent toote suurus ja kaal
vastupidiselt tavapärasele lõpp- või tööstustarbijatelt töötjatele tagasi. Tacvapärane turustuskanal; siin tegutsevad sõltumatud tootjad ja hulgi- ning jaemüüjad. Vertikaalne turustussüsteem ; nimetatud süsteem seob turustuskanali koostisosad ; tootmis-,hulgi- ja jaeettevõtted; ühistööks ning toetub omandi-,lepingu- ja võimusuhetele. Horisontaalne turustussüsteem - siin sõlmitakse turustusalaseid kokkuleppeid ühe ja sama astme firmade vahel. Turustuskanalis võivad tekkida vertikaalsed ja horisontaalsed konfliktid. Horisontaalne konflikt- see on konflikt kanali ühel ja samal tasemel. Vertikaalne konflikt see on turustuskanali eri tasemeil tegutsevate lülide konflikt. 28. Jaotuskanali juhtimine: eesmärgid, valiku otsused (tegurid ja kriteeriumid), vahendajate tüübid, liikmete motiveerimine. Turunduse tehingulised, logisilised ja abistavad funktsioonid ei kuulu üksnes ühe isiku või organisatsiooni kompetentsi
D Impulsiivne ostuotsus (plaanimatu ost) - nt maiustused kassa juures. 17 3. Turustuskanalite valik Turustus - tegevus, millega kaup ostjatele kätte toimetatakse. Kitsamas tähenduses - kaupade müük ja müügikorraldus. Turustuskanal - üksikisikute ja organisatsioonide süsteem, mis tagab kaupade liikumise tootjalt tarbijale. Turustuskanali juht - isik turustuskanalis, kes abistab, toetab ja juhendab kanali teisi lülisid ning koordineerib nende tööd. Füüsiline turustus (turustuslogistika) - kaupade toimetamine tarbija kätte. Jaotuspoliitika põhiotsused: Turustuskanali põhistruktuurid: Turustuskanali funktsioonid: D Ruumifunktsioon - tuleneb tootmise ja tarbimise ruumilisest eraldatusest. D Ajafunktsioon - tuleneb tootmise ja tarbimise ajalisest eraldatusest ning teeb vajalikuks varude loomise.
liikumise tootjatelt tarbijateni. Kanali koosseisus on alati tootja ja tarbija, sageli üks või mitu vahendajat. Turustuskanal koosneb isikutest ja firmadest, kes viivad tooted ja teenused tootjast tarbijani. Turustuskanali osadeks (lülideks) võivad olla agendid, maaklerid, hulgimüüjad, jaemüüjad või teised vahendajad. Turustuskanali otspunktides asuvad tootjad ja tarbijad. Turustuskanalis võivad, kuid tingimata ei pea olema lisaks tootjale ja tarbijale teisi lülisid. 14 Piki turustuskanalit kulgeb mitu protsessi: omandiõiguse üleandmine toote füüsiline liikumine rahalised arveldused teabe ja reklaami levitamine ● Vahendaja (intermediary; distributor) Vahendajate hulgas on:
TURUSTUSKANALID Tavaprane Vertikaalne Horisontaalne Paljukanaliline turustuskanal turustusssteem turustusssteem turustusssteem Joonis 13. Turustuskanali süsteemid 1. Tavapärane turustuskanal Siin tegutsevad sõltumatud tootjad ja hulgi- ning jaemüüjad. Kõik nad võistlevad kõrgeima positsiooni pärast ja pürgivad suurima kasumi poole. Sellises kanalis ei mõjuta ükski olulisel määral teisi. Turustuskanalis puudub mehhanism terviku juhtimiseks. 2. Vertikaalne turustussüsteem Nimetatud süsteem seob turustuskanali koostisosad - tootmis-, hulgi- ja jaeettevõtted - ühistööks ning toetub omandi-, lepingu- ja võimusuhetele. Vertikaalses süsteemis on olemas teatud juhtorganisatsioon või mehhanism, mille sihiks on saavutada kogu kanali võimalikult ökonoomne töö ja maksimaalne turuline toime. Eeliseks on suurus, majanduslik võim ja dubleerimise vältimine