ja muu maailm. Suletud maailm 3 esimest agenti. Majapidamine elavad koos, ühised finantsotsused. Ei pruugi pere olla. Heaolu maksimeerimine Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ja teenused. Kasumi teenimine kulutatud ressursist. Avalik sektor valitsusasutused, riiklikud institutsioonid, keskpank jne Muu maailm - teiste riikidega toimuv kaubavahetus. Eksport-import. Turusektor kauba/teenusega otse turule Turuväline tulud saab riigieelarvest (koolid, politsei jne) Tulude-kulude ringkäik od Custom Hüv iste turg(v almistooted) Valitsus Maj apidamised Ettev õtted Tootmistegurite turg Tootmistegurid: - töö (tööjõud) - tootlusressurss e maa - kapital e seadmed
Avalik sektor riiklikud institutsioonid, riigi keskpank ja riigi kontrolli all olevad ettevõtted. Valitsus kontrollib kodumajapidamise ning ettevõtete turukäitumist. Tulu ringkäik Majandusagentide omavaheliste seoste iseloomustamiseks kasutatakse majandusteoorias tulu ringkäigu mudelit. Majandussektorid Majandussüsteemi allosad on sektorid. Põhilisteks sektoriteks on turusektor ja turuväline sektor või erasektor ja avalik sektor. Esimese jaotuse aluseks on küsimus, kuidas kaetakse kulud, st kas turult saadud müügitulude arvelt või mitte. Teise jaotuse aluseks on omandivorm. Turusektor kui hüviseid ostetakse ja müüakse turul ning ettevõtted katavad oma kulud hüviste müügist saadud tulu arvel, on tegemist turule orienteeritud tootmisega. Turuväline sektor kui toodetud hüviseid ei müüda turul, kaetakse tootmiskulud mõnel teisel viisil
Mikroökonoomika uurimisobjektis on kodumajapidamised ja ettevõtjad Makroökonoomika uurimisobjektiks on majanduse koondnäitajad SKP Majanduse põhiküsimused Mida toota? Kuidas toota? Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Töö, kapital ja maa tootmistegurid Tootmise sisendi Majandusmudelid Traditsiooniline majandus Plaanimajandus Turumajandus Majandussektorid Turusektor Turuväline sektor Majanduslik ringkäik HÜVISTE TURG KODU AVALIK ETTEVÕTTED MAJAPIDAMISE SEKTOR D TEGURITURG Majapidamised on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühiseid majapidamisotsuseid. Ettevõtted on organisatsioonid, mis toodab kaupu või osutab teenuseid teistele
tulemuseks on kaubad ning teenused. Avaliku sektori all peetakse silmas valitsusasutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. Valitsuse ülesandeks on kontrollida ja reguleerida oma seadusandlike aktide ja poliitikaga majapidamiste ja ettevõtete majanduslikku käitumist. Muu maailma ehk teiste riikidega toimub kaubavahetus ja seega on nad olulised ekspordi - impordi näitaja kujunemisel. MAJANDUSSEKTORID: 1.)Turusektor ja turuväline sektor Kui tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tuludest või riigieelarvest. Turuväline sektor on nt: kaitsekulud, päästetööde kulud, saatkondade kulud, riiklik haridus jne. 2.)Erasektor või avalik sektor (ehk ühiskondlik sektor). Sõltuvalt sellest, millist omandivormi etevõtted kasutavad. Avaliku sektori ettevõtete omanikuks on riik Erasektor – majapidamised, ettevõtted Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel
· Muu maailma ehk teiste riikidega toimub kaubavahetus ja seega on nad olulised ekspordi-impordi näitaja kujunemisel. Suletud majanduses esinevad ainult 3 majandusagenti: majapidamised, ettevõtted ja avalik sektor. Tulu ringkäik Tulu ringkäigu mudel: füüsiline ringkläik käib vastupäeva, rahaline ringkäik päripäeva. Majandussektorid Vastavalt sellele, mille arvel toimub kulude katmine, jaotatakse: 1) Turusektor - hüvised ostetakse ja müüakse turul ning ettevõtted katavad oma kulud hüviste müügist saadud tulu arvel, on tegemist turule orienteeritud tootmisega. 2) Turuväline sektor hüviseid ei müüda turul, tootmiskulud kaetakse teisiti, nt riigieelarvest. Turule mitteorienteeritud toodang. NT: riiklik haridussüsteem, saatkondade kulud jne. 1.4 MAJANDUSTEADUS
...............................................turu pankrott 284. Market follower .............................................turuliidrile järgneja 285. Market leader .................................................suurima turuosaga ettevõte 286. Market penetration .........................................turu hõlvamine 287. Market research .............................................turu-uuring 288. Market sector .................................................turusektor 289. Market segment .............................................sarnaste omadustega tarbijaskond 290. Market share ..................................................turuosa 291. Market supply ................................................turupakkumine 292. Marketing ......................................................turundus 293. Marketing activity .........................................turundustegevus 294. Marketing mix ....................................
Kas on olemas ekspordivõimalus? Kui ja, siis kas on olemas viiteid turu suuruse kohta? 3.2.2 Kasvutendentsid Kas on tegemist stabiilse, kahaneva või laieneva turuga? Kui on tegemist laieneva turuga, siis mis faktorid selle põhjustavad? Kuidas need võiksid aja möödudes muutuda? 3.2.3 Kliendi ostuotsuste alused Kellele antud toodet/teenust pakutakse? Kas nad on üksikisikud, teised äriettevõtted, valitsusasutused? Mis on selle turu klientide põhilised vajadused? Kas antud turusektor reageerib enam hinna muutustele või toote muutustele? 3.2.4 Sesoonsus/tsüklilisus Kas on tegemist sesoonse või tsüklilise nõudmise tõusu ja langusega? 3.3. Konkurents 3.3.1 Otsesed konkurendid - iseloomustus Kes on ettevõtte otsesed konkurendid? Kus nad asuvad? Kas nad on kohalikud ettevõtted, välisettevõtete filiaalid või ühisettevõtted? Omandiõigus? Mis on iga konkurendi põhilised tunnusjooned? Suurus, pakutav toodang, geograafiline ulatus, juhtimine
3) teiste ressursside hindade muutus. 1, 2 muutus põhjustab ressursi nõudluskõvera nihkumise paremale. Teiste ressursside hindade mõju oleneb sellest, kas tegemist on asendus- või täiendusressursiga. Ressursi enda muutus, muudab ainult ressursi nõutavat kogust. Selle põhjuseks on firma piirkulu muutus hüviste turul. Riigi majanduslikud funktsioonid Eesti majandus on segamajandus, kus kõrvuti eksisteerivad nii era- ehk turusektor kui ka avalik riiklik) sektor. TURUHÄIRE Kuigi eraturud funktsioneerifad tavaliselt efektiivselt, võivad täiesti reguleerimata turud viia tlemusteni, mis ühiskonna kui terviku seisukohast pole alati optimaalsed. Sel juhul on tegemist turuhäirega. Turuhäire peamisteks põhjustajateks on turu ebatäiuslikkus, välismõjud ja ühiskondlikud (avalikud) kaubad. Riigi ül on püüda turuhäirete esinemist takistada või neid kõrvaldada.
treenimine. Neil on raske enda jaoks kujutada käitumisnorme. Intellektuaalne õppimine koolides ei olnud vastuvõetav ta jaoks. Individualism hävitab Am kultuuri. Kõik noored elavad üle Friedrich von Klingeri ,,Torm ja Tungi" perioodi. Freud oli temaga ühel nõul, mis puudutas noorukiiga. Am probleem oli selles, et ta hoidis oma noori liiga palju ,,we are nation of adolescence". Am taust oli noor maa. Am noor oli turusektor 1922 a käis 50% noori kinos korra kuus. II Maailma sõjaajal kujunes Inglism 2 omavahel konfliktis olevat hoiakut: 1) Paternalistlik - (käitumist, kus mingi isik, organisatsioon või riik piirab isikute või organisatsioonide vabadusi ja autonoomsust nende endi hüvanguks.) Inim, kes teavad, mis on noortele kasulikum(rikkad, poliitikud). 2) Hedonistlik hoiak meelelahutuslik (mõtteviis, mille kohaselt on nauding ainus tõeline hüve).