Teised isegi ei suvatse mõtiskleda hukkamõistetu üle pikemalt, nende jaoks on kõik selge (sest nad hindavad inimest esmapilgu järgi ja rohkem polegi nende jaoks vaja). Teine võimalus on abstraktsust mõista kui ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle (ehk kantakse mingi eseme omadus inimesele üle). Siinkohal on hea näide tekstist kahe naise omavahelisel dialoogil, kus ostja ütles turunaisele, et tolle munad on mädad, mille peale turunaine sõnastas ,,mäda muna" omadused ostjale. Reaktsioon, kuidas turunaine käitus, oli äkiline ning otseselt ostja vastu pööratud, kust edasi järgnesid solvangud. Turunaine lihtsalt ei kannatanud kriitikat. Inimeste abstraktset mõtlemist võib kohata igapäevaselt. Lihtne näide tänapäevast: Inimene on saanud uue töökoha, mis talle ideaalselt sobib. Ta on igal hommikul 15 minutit varem kohal ning teeb oma tööd hästi. Ta
kasvatuses isa ja ema perekonnatülide mõjusid, avastab, et kerge üleastumise eest on seda inimest karistatud ülearu karmilt, mis teda ühiskonna vastu on kibestanud, näeb esimest vastupanu sellele ühiskonnale, mis teda välja ajas ja tema jaoks enesesäilitamise nüüd vaid kuriteo läbi võimalikuks tegi. See tähendabki mõelda abstraktselt, mitte näha mõrtsukas muud kui seda abstraktset, et ta on mõrtsukas, ja selle lihtsa omaduse põhjal hävitada kogu ülejäänud inimloomus. Turunaine mõtleb abstraktselt, ja ühendab kõik, alates kaelarätist, mütsist, särgist jne. ning lõpetades sõrmede ja muude kehaosadega, samuti isa ja kogu ülejäänud suguvõsaga, täielikult selle kuritööga, et teine tema munad mädad leidis olevat. Kõik teises inimeses on tema jaoks üksnes mädamunade värvi, samal ajal kui nood ohvitserid, kellest turunaine rääkis, kui neil muidugi selle asjaga midagi pistmist oleks, mis on väga
6. Haritud inimene näeb temas siiski inimlikkust ja tunneb huvi, miks inimesest on valinud sellise tee ent leidub siiski inimesi, kes leiavad, et selle inimese tundja mõrtsukat hoopiski kaitsta üritab. 7. Kunagi sümboliseeris rist häbistavat surmanuhtlust, nüüd aga sümboliseerib rist sügavat hukkamõistmist ja ülimat kannatust koos rõõmsaima õndsuse ja jumaliku auga. 8. Turunaine, kes antud näites ilmselgelt ei ole kuigi haritud isik, suudab mõelda nii abstraktselt, et seob kõik, alustades kaelarätist ja särgist ning lõpetades kogu suguvõsa mängu toomisega. Ta näeb ostjas, kes tema müüdavate munade kohta halvasti ütles, ainult negatiivset, mis antud olukorraga üldse mingit seost ei oma ja tõenäoliselt ei vasta tõelegi. Ta mõtleb abstraktselt, sest ta püüab ennast sellega
Harimatu on see, keda valdab mõttelaiskus ja kes läheb alati abstraktse mõtlemise teed. Hegeli näide mõrtsukast iseloomustas sellist tendentsi väga ilmekalt. Nimelt kui keegi on nimetatud mõrtsukaks, siis harimatu inimese jaoks on sellega kõik öeldud, ta ei vaevugi selles isikus mitte midagi muud nägema. Selle lihtsa sõnaga on harimatu jaoks hävitatud igasugune inimloomus. Samuti juhtub ka harimatuga, keda on solvatud. Seda näitlikustas lugu turul, kus turunaine leidis tema munasid solvanud naises vaid negatiivset. Abstraktne mõtlemine välistas võimaluse näha ostjas midagi head. Ühtlasi on Hegeli jaoks abstraktne mõtlemine midagi negatiivset ja midagi, mis on omane vaid harimatutele. Lihtsamalt öeldes on tema jaoks abstraktne mõtlemine üldistamine, eelarvamustel põhinev otsuste tegemine. Lihtsalt öeldes on harimatu siis lihtsalt keegi, kel pole mahti asjasse süveneda, mõttelaisk isik, massiinimene
ebatavalisema soengu pärast. See kõik viibki enamasti mingi sellise üldistuseni, et kuidas sina julged midagi öelda või teha, kui sinu see ja teine, mis ei puutu üldse tol hetkel asjasse, on teinud kunagi nii või on hetkel todamoodi. Lühidalt leitakse asjasse mitte-puutuvaid asju, mida üritatakse hetke lihtsa probleemiga ära siduda. Seda iseloomustab hästi Hegeli turunaise näide, kus turunaise mune mädaks pidanud neiut hakkas turunaine igatpidi sõimama kasutades selleks neiu vanemate minevikku ja neiu enda minevikku ja välimust, selle asemel, et lihtsalt öelda, et ei need munad ei ole mädad. Tema aga mõtles abstraktselt ja sidus kõik kokku selle neiu lihtsa arvamusega. Minu arust on see abstraktse mõtlemise teine poolus, kus inimesed seovad asjasse mitte-puutuvad asjad selle esialgse teoga ja enamasti teevad selle teo maha kasutades seda infot, kuigi see esialgne tegu ja
leiab. 2. Mõlemad abstraksed mõtlemisviisid erinevad teineteisest suuresti, sest kui üks võtab terve isiksus kokku vaid ühe sõnaga, siis teine loob oma mõtetes segase pildi sellest, milline see inimene nende arvates on. Esimeses näites näevad inimesed ainult ühte omadust mõrtsukas. Nad seostavad terve tema isiksuse ühe teoga ja ei mõista, et tegu on mitmekülgse ja omapärase inimesega, kelle muud omadused neile välja ei paista. Teises näites aga turunaine vastupidiselt ei tea inimese kohta palju, aga üritab leida võimalikult palju halbu omadusi tema kohta tehes suuri järeldusi ja luues uusi seoseid oma mõttes. 3. - 4. Inimese jaoks näib seletamine igav, sest see eeldab, et nad ei oska ise teha loogilisi järeldusi ja teemast aru saada. Seletamine viib väga pinnapealse arusaamani, mis tundub abstraktsena ja ei vii asja mõistmiseni. 5. Inimestele tundub, et talle õpetatake abstraktset mõtlemist vastu tema enda tahtmist,
" b)Välimus ning ajalugu seotakse antud olukorraga isegi kui see pole antud olukorras oluline. ,,Ta mõtleb abstraktselt, ja ühendab kõik, alates kaelarätist, mütsist, särgist jne. ning lõpetades sõrmede ja muude kehaosadega, samuti isa ja kogu ülejäänud suguvõsaga, täielikult selle kuritööga, et teine tema munad mädad leidis olevat; kõik teises inimeses on tema jaoks üksnes mädamunade värvi; samal ajal kui nood ohvitserid, kellest turunaine rääkis, kui neil muidugi selle asjaga midagi pistmist oleks, mis on väga kahtlane tolle naise juures hoopis muid asju oleksid märganud." 2)Iseloomustage lühidalt kahe abstaktse mõtlemise erinevust Erinevus seisneb selles, et esimene nendest abstraktsetest mõtlemisviisidest tähtsutab ainult asjade välimust, aga teine hõlmab ka asjade sisulist poolt. 3)Tooge oma elukogemusest kummagi abstraktse mõtlemise viisi kohta üks näide
Samuti ei märgata, et mõrtsukas tegelikkuses võis olla väga hea inimene. Seega abstraktne mõtlemine seab inimestele piirid, millest kaugemale suudavad mõelda vaid vähesed. 2. Kui üks abstraktne mõtlemisviis võtab kokku inimese olemuse ühe sõnaga, siis teine mõtlemisviis loob probleemi põhjustajast oma versiooni inimesest kui isikust. Rahvas võttis kokku ühe mehe teo ühe sõnga, nimetades teda mõrtsukaks. Turunaine lõi vastavalt esmamuljele oma vaatepildi teda rünnanud isikust mitmete sõnade ja segaste tunnetega, et tõestada, et tema on siiski hea inimene ja on teinud oma elus kõik õigesti. 3. Isik, kes on haritud ja nutikas, peab abstraktset mõtlemist liiga lihtsaks ja labaseks enda jaoks ning eelistab mõelda keerukamaid mõtteid. Ta eelistab konkreetset mõtlemist, sest ,,ümber nurga rääkimine" ei ole tema jaoks õige valik oma mõtteid mõelda
Seega peab a priori tunnetus tulenema puhtast arust ja mõistusest. Sellise tunnetuse kindluse kinnitamiseks ei ole vaja kogemust, kuna kõik tingimused tunnetuse jaoks on juba enne tunnetamist olemas. Hegel Esimese abstrektse mõtlemise viisi puhul seotakse kõi ülejäänud omadused objektis ühe ainsa asjaoluga. Hegeli tekstis oli ka näide, kus ostja ütles, et turueide munad on mädad. Turunaine mõtleb abstraktselt, ja ühendab kõik, alates kaelarätist, mütsist, särgist ning lõpetades sõrmede ja muude kehaosadega, samuti isa ja kogu ülejäänud suguvõsaga, täielikult selle kuritööga, et teine tema munad mädad leidis olevat. Turunaise abstraktne mõtlemine keskendus praegusele hetkele, mida ta sidus ka minevikuga. Teine abstraktne mõtlemine on taoline mõtlemine, mille puhul arvestatakse objektis, vaid
Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Oma teoses ,,Kes mõtleb abstraktselt?" toob Hegel abstraktse mõtlemise kohta mitu määratlust, mis väljenduvad kahes näites. Esimest määratlust kehastab mõrtsuka näide. Sel puhul näevad abstraktselt mõtlevad inimesed vaid mõrtsuka tapjaloomust, nad keskenduvad vaid ühele aspektile. Muu neid ei huvita, ei tunne keegi huvi tema mineku vastu vms. Teise määratluse näiteks on turunaise näide. Kui turunaine tundis end solvatuna, kuna talle öeldi, et ta munad on mädad, siis selle asemel, et teda ainult rumalaks sõimata ühendas ta kogu selle naise mineviku ja olemuse, et teist maatasa teha. Alates tema isast lõpetades tema riietega. Mõlemas juhtumis tekivad abstraktselt mõtlevale inimesele pähe otsustused ehk nad väidavad midagi millegi kohta. Esimeses näites tekib inimesele pähe otsustus ,,See mees on mõrvar".
annaabi.ee 
