19 Selle järgi võib väita, et ideoloogilises plaanis öeldi mõnes mõttes demokraatiast juba 1933.aastal lahti. Eelkõige tähendas see seda, et peamine roll režiimi kehtestamisel oleks olnud riigijuhi isiksusel. 1933. aasta põhiseaduse esialgne analüüs poliitiliste režiimide mõõtesüsteemi Polity parameetrite alusel näitab, et selle rakendamine ei oleks iseenesest tähendanud Eesti muutumist ebademokraatlikuks. 20 See 15 Eesti ajalugu VI, lk. 93. 16 Martti Turtola. President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed. Tallinn: Tänapäev, 2003, lk. 135. 17 Eesti ajalugu VI, lk. 87. 18 Peeter Kenkmann. Kas 1933.aasta põhiseadus lubas autoritaarset valitsemist? Tuna, 2009, nr. 3, , lk. 2. 19 M. Turtola. President Konstantin Päts, lk. 144. 20 J. Valge. Eesti Ekspress: Eesti erakonnad toetasid Pätsi-Laidoneri riigipööret. 05.09.2008 4
vaimuhaiglasse, kuhu rahvas hakkas massiliselt annetusi tooma. Sellest kohkunud punased ametivõimud viisid president Pätsi kiiresti Burashevo vaimuhaiglasse, kus ta 18. jaanuaril 1956. aastal, olles täie mõistuse juures, suri. 1990. maeti Konstantin Päts austusavaldustega Metsakalmistule oma abikaasa kõrvale. Eesti taasiseseisvumise järel on president Pätsist kirjutatud nii kriitilisi kui halvustavaid teoseid. Soome ajaloolane Martti Turtola arvates oli president Päts ,,mängur". Kuigi tal olid head kavatsused ja tahe teha rahvale head. Eesti ajaloolane Magnus Ilmjärv avaldas artikli, kus tegi juttu Pätsi pahest, milles väitis, et Päts olnud Nõukogude Liiduga koostööd teinud ja selle eest isegi raha saanud. Kuid see raha, mis talle sealt maksti oli ärateenitud palk, mitte altkäemaks. Ent kõigele vaatamata võib eesti rahvas olla õnnelik, et Eesti riigi loomise ja
Jaak Valge peab Ilmjärve valetajkas ja dokumentide võltsjaks. Valge küll tunnistab äri suhteid N Liiduga, kuid rõhutab sellele, et Pätsi ei rahastaud N Liidu poolt. On teada, et Moskvale oli Päts üks kõige meelepärasemaid kanditaate, sest Päts ei olnud Sakasmaa pooldaja. Tekib ka küsimus, kas Päts kooskõlastas riigipöörde Moskvaga. Ka siin lähevad ajaloolaste arvamused lahku. Valge kirjutab, et Tallinna saatkonna töötajatel ei olnud riigipöördest aimu 1 Martti Turtola ,,President Konstantin Päts" , Tänapäev, 2003, lk 112 ja nad arvasid, et toimuvad valimused. Valge andmete järgi hakkas N Liit saama informatsiooni riigipöörde kohta 8.märstil. Siis jõudsid nendeni kuuldused, et päts valmistab midagi ette. Ilmjärv tugineb majanduslikele sidemetele N Liiduga ja väidab, et N Liit toetab Pätsi. Ilmjärv kirjutab oma raamatus ,,Hääletu Alistumine", et saadik Raskolnikovil oli käsk tihendada sidemeid Pästiga
%3Det%26lr%3D%26sa%3DG · http://et.wikipedia.org/wiki/Vapsid · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti#Eesti_Vabariik_.281918.E2.80.931940.29 · http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts · http://www.miksike.ee/ · http://www.annaabi.com/materjal-4643-Eesti-Vabariik-1920-1940 · Rahvusarhiiv Tartu ülikool Raamat Eesti Vabariigi sisepoliitika lk 32, 49, 56, 65, 74, 77, 103, 137, 452-457 · Martti Turtola President Konstantin Päts , · http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.info-regenten.de/regent/regent- d/pictures/estonia-strandman.jpg&imgrefurl=http://www.info-regenten.de/regent/regent- d/estonia.htm&usg=__RFbwfDRBxu43Pfo4bFGNZhY- Vy4=&h=118&w=94&sz=4&hl=en&start=2&tbnid=0H57baqkS2RL0M:&tbnh=88&tbnw=70&prev=/i mages%3Fq%3DSTRANDMANN%2BOTTO%26hl%3Den · Eesti vabariik-80 · eesti vabriik1920ja 1980 aastad tallinn 1998 eesti riigi arhiiv
heinalõhna. Rahvas oli ülevas meeleolus. Oma tänukõnes ta ütles, et kuni Eesti pinnal elab kas või üks põlvepikkune poisike ei saa keegi meie väikest kodumaad ära võtta. Juba aasta pärast lammutasid kommunistid mälestusmärgi. Viiskümmend aastat hiljem 25. juunil 1989.a. kogunesid eestlased uuesti Konstantin Pätsi mälestusmärgi taasavamisele. Minu arvamus esimesest presidendist Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 1. Turtola, M., President Konsatantin Päts Otava, 2002 2. Värä, E., Tannberg, T., Pajur, A. Lähiajalugu , õpik 9 klassile. Avita, Tallinn, 2004 3. http:/www.esm.ee/vs-fotonaitus/11/11/2012
Sellest kohkunud punased ametivõimud viisid president Pätsi kiiresti Burashevo vaimuhaiglasse, kus ta 18. jaanuaril 1954. aastal, olles täie mõistuse juures, suri. 1990. maeti Konstantin Päts austusavaldustega Metsakalmistule oma abikaasa kõrvale. 11 Kokkuvõte Eesti taasiseseisvumise järel on president Pätsist kirjutatud nii kriitilisi kui halvustavaid teoseid. Soome ajaloolane Martti Turtola arvates oli president Päts ,,mängur". Eesti ajaloolane Magnus Ilmjärv, tuginedes endise N. Liidu arhiivimaterjalidele, ei jäta Pätsist ,,kivi kivi peale". Eesti vanema põlvkonna suhtumist Eesti riigi ühte rajajasse need üllitised ei ole suutnud muuta. Ent kõigele vaatamata võib eesti rahvas olla õnnelik, et Eesti riigi loomise ja ülesehitamise ajal oli niisugune andeks, julge ja ennastohverdav poliitik, kui oli seda Eesti esimene president Konstantin Päts.
· Vabadusristi I liigi 1. järk · Vabadusristi III liigi 1. järk · Looduskaitsemärgi I järk · Tallinna linna aukodanik · Tartu linna aukodanik · Pärnu linna aukodanik · Tahkuranna valla aukodanik · Iru valla aukodanik · Tema järgi on nimetatud roosisort Staatspräsident Konstantin Päts · Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler · XI Eesti üldlaulupeo (1938) patroon Kasutatud kirjandus: 1. Turtola, Martti: President Konstantin Päts. Tallinn: Tänapäev 2003 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts
22. juunil 1990.a leidsid Valdur Timusti ja Henn Latt Konstantin Pätsi haua. Tema säilmed toimetati Burasevo erikalmistult Eestisse, ning maeti sama aasta 21. oktoobril ümber Tallinna Metsakalmistule. Tahkurannas, tema sünnitalu asukohas on püstitatud Konstantin Pätsi mälestussammas. Kokkuvõte 5 Eesti taasiseseisvumise järel on president Pätsist kirjutatud nii kriitilisi kui halvustavaid teoseid. Soome ajaloolane Martti Turtola arvates oli president Päts ,,mängur". Kuigi tal olid head kavatsused ja tahe teha rahvale head. Eesti ajaloolane Magnus Ilmjärv avaldas artikli, kus tegi juttu Pätsi pahest, milles väitis, et Päts olnud Nõukogude Liiduga koostööd teinud ja selle eest isegi raha saanud. Kuid see raha, mis talle sealt maksti oli ärateenitud palk, mitte altkäemaks. Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses 1939
seda tegid teised Balti riigid. 6 Kasutatud kirjandus: 1. Jakobson, M. ,,Talvesõja diplomaatia" (Tänapäev ,2004) 2. Riim, T. ,,Eesti julgeolek:väikese riigi ellujäämine uues rahvusvahelises julgeolekupoliitilises oluorras" Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna politoloogia osakonna bakalaureusetöö 1997 3. Turttola, M. ,,President Konstantin Päts. Eesti ja Soome teed" (Tänapäev, 2002) 4. Turtola, M. Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939-40 (Tänapäev, 2008) 5. ,,Eesti Vabadusvõitlejate pöördumine Riigikogu poole" 06.07.2004 Kultuur ja Elu 2/2004 7
annaabi.ee 
