Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala LESTALISED Lest Kammeljas
1 Joonis 2. Läänemere soolsus läbilõigul Taani väinadest Neeva jõe suundmeni. Läänemeres elavad seega ühelt poolt liigid, kes koevad: · Magevees o näiteks haug, luts, lõhelised, karpkalalised, ahvenalised · Põhjameres ja ookeanis o näiteks tursalised, lestalised (soomuslest), angerjas · Läänemeres o näiteks lestalised (kammeljas, merilest, lest), meritint Kalapüük läänemerel Läänemerest 1970-2000 enampüütud liigid (Enin ja Gröger, 2004) · Põhjalise eluviisiga liigid: o Tursk, lest, soomuslest, merilest, kammeljas,
Heeringalised on räim, heeringas, kilu, sardiinid. Põhiline osa heeringasaagist soolatakse, osa külmutatakse. Selle rühma kalu kasutatakse palju koserveeritult. Lõhelised on lõhe, keta,forell,siig jne.Lõheliste liha on õrn ja rasvane, kasutatakse soolamiseks, vinnutamiseks.Punase lihaga kaladest saadakse väärtuslikku punast kalamarja . Karplased on karpkala, latikas, säinas, vimb, särg, koger jt.Paljusid karplasi kasvatatakse tiikides ja realiseeritakse eluskalana. Tursalised on kalad, kellel lihas puudub rasv peaegu täielikult, kuid samas on nad ikkagi meeldivad maitsega. Lihas on vähe luid, mistõttu neid on hea töödelda. Tursalisi kasutatakse värskelt, kuumsuitsutamiseks, konservide valmistamiseks. Siia kuuluvad tursk, hõbeheik, luts. Kala jaguneb: -eluskala; -jahtunud kala; -jahutatud kala. Elusalt müüakse latikat,koha, ahvenat, forelli, angerjat. Eluskal hoitakse kaupluses akvaariumis, tavaliselt mitte üle 3 ööpäeva
· Heeringalaadsed (elopsilised, teravninakalalised, heeringalised, lõhelised, laternkalalised, vaalalised) · Luukeelelaadsed (luukeelelised, nokiskalalised) · Angerjalised (angerjalised, kottneelulised, okasturjalised) · Karpkalalaadsed (karpkalalised, sägalised) · Ateriinilaadsed (hammaskarbilised, luulehaugilised, ateriinilised) · Tursalaadsed (lõheahvenalised, tursalised) · Ahvenalaadsed (limapealised, peetrikalalised, läikkalalised, ogalikulised, kefaalilised, liitlõpuselised, ahvenalised, meripuugilised, lestalised, kerakalalised) · Konnakalalaadsed (tiibhobulised, konnakalalised, imikõhulised, merikuradilised) (Loomade elu, 4 köide) 3. KÕHRKALAD (CHONDRICHTHYES) 3.1 Kõhrkalade üldiseloomustus Varilõpuseliste klass sisaldab kahte ülemseltsi: hailaadsed ja railaadsed.
Angerjas angerjas angerlased angerjalised Lest lest lestlased lestalised Haug haug hauglased haugilised Meriforell lõhe lõhelased lõhelised Ahven ahven ahvenlased ahvenalised Luts luts lutslased tursalised Viidikas viidikas karpkalalased karpkalalised alamliik: Balti kilu liik: Euroopa kilu kilu heeringlased heeringalised alamliik: Räim liik: Atlandi heeringas heeringas heeringlased heeringalised Turb teib karpkalased karpkalalised Järvekonn konn konlased päriskonnalised
Säga värvus on kõhu ja seljapoolel erinev. Tavaliselt on ta selg rohekas, vahel lausa must, kõht aga hele ja külgedel erineva suuruse ja kujuga laigud. Säga tohutult suured lõuad reedavad tema iseloomu, nimelt on see kala väga ablas röövel süües endast väiksemaid kalu, konni, tigusid ja vahel ka liigikaaslasi. Säga välimusest on veel huvitavad tema ülalõua kaks pikka poist, millega ta haistab ja kombib. Selts tursalised. Sugukond tursklased. LUTS.( pikk kõhuuim, seljauimi 1-3, paritu poise) Luts on ainus merest magevette elama asunud tursklane. Teda iseloomustab pikk ruljas keha ja konna pead meenutav lai lame pea. Sabaots on külgedelt lamenenud. Sellisena saab ta hästi kivide vahele varjuda. Luts võib kasvada kuni 1 m pikkuseks ja kaaluda 24 kg. Eesti vetes selliseid hiiglaseid küll pole, meil kasvavad lutsud kõige rohkem 54 cm pikkuseks ja kaaluvad 1,5 kg.
selgroogsed (Vertebrata) karpkalalised luukalad (Osteichthyes), keelikloomad (Cypriniformes) kiiruimsed (Actinopterygii) (Chordata), alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) tursalised (Gadiformes) luukalad (Osteichthyes), keelikloomad kiiruimsed (Actinopterygii) (Chordata), alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) karpkalalised luukalad (Osteichthyes), keelikloomad (Cypriniformes) kiiruimsed (Actinopterygii) (Chordata),
3.4.2. Alamklass kõhrluused 16.3.4.3. Alamklass täisluused 16.3.4.4. Alamklass pärisluused 16.3.4.4.1. Selts heeringalised 16.3.4.4.2. Selts karpkalalised 16.3.4.4.3. Selts haugilised 16.3.4.4.4. Selts angerjalised 16.3.4.4.5. Selts tuulekalalised 16.3.4.4.6. Selts tursalised 16.3.4.4.7. Selts ogalikulised 16.3.4.4.8. Selts liitlõualised 16.3.4.4.9. Selts ahvenalised 16.3.4.4.10. Selts lestalised 16.3.4.4.11. Selts kerakalalised 16.3.4.5. Eesti kalad 16.3.5. Klass: Dipnoi (kopskalad) 16.3.6. Klass: Crossopterygii (vihtuimsed) 16.3.7. Klass: Amphibia (kahepaiksed) 16.3.7.1. Selts Sabakonnalised
Heeringalised on räim, heeringas, kilu, sardiinid. Põhiline osa heeringasaagist soolatakse, osa külmutatakse. Selle rühma kalu kasutatakse palju koserveeritult. Lõhelised on lõhe, keta,forell,siig jne.Lõheliste liha on õrn ja rasvane, kasutatakse soolamiseks, vinnutamiseks.Punase lihaga kaladest saadakse väärtuslikku punast kalamarja . Karplased on karpkala, latikas, säinas, vimb, särg, koger jt.Paljusid karplasi kasvatatakse tiikides ja realiseeritakse eluskalana. Tursalised on kalad, kellel lihas puudub rasv peaegu täielikult, kuid samas on nad ikkagi meeldivad maitsega. Lihas on vähe luid, mistõttu neid on hea töödelda. Tursalisi kasutatakse värskelt, kuumsuitsutamiseks, konservide valmistamiseks. Siia kuuluvad tursk, hõbeheik, luts. 15 Kulinaaria Kalaliha on sidekoevaene ja õrn ning rikneb kiiresti, eriti kuumal aastaajal. Roiskumine algab tavaliselt sisikonnast ja lõpustest, mis on mikroobiderikkad.
alla 1% sellest, mis litoraalis. Ookeani 140000 loomaliigist esineb 5-6 km sügavusel 600-700, 8 km sügavusel 120 liiki. Soolsus. Enamik liike on STENOHALIINSED, eriti vastsed. Liiga madala soolasisalduse korral on mereloomade mõõtmed väiksemad (nt. jõesuudmetes), see-eest magevee teod on riimvees väiksemad. Mere nekton. Kalad, imetajad, peajalgsed, vähid. Mere-, siirde- ja poolsiirdekalad (merekalad, kes lähevad kudema jõesuudmetesse). Põhjapoolkeral arvukad heeringalised, tursalised, ahvenalaadsed (nt skumbria). Siirdekalad: lõhilasd ja tuuralised. Poolsiirdekalad: vobla, latikas, sasaan, siiad. Imetajad: vaalalised, loivalised (morsad, hülged). Peajalgsed: kalmaarid. Vooluvete nekton- kalad, vähid, imetajad, kohalikud ja siirdekalad. Mere zoobentos. Peaaegu kõik käsnad, sammalloomad, käsijalgsed, okasnahksed- peaaegu kõik esinevad täiskasvanuna bentoses. Vooluveekogude põhjas sogases vees: ussid, limused, putukad,vähid. Taimed rohkem madalas.
Heeringalised on räim, heeringas, kilu, sardiinid. Põhiline osa heeringasaagist soolatakse, osa külmutatakse. Selle rühma kalu kasutatakse palju koserveeritult. Lõhelised on lõhe, keta,forell,siig jne.Lõheliste liha on õrn ja rasvane, kasutatakse soolamiseks, vinnutamiseks.Punase lihaga kaladest saadakse väärtuslikku punast kalamarja . Karplased on karpkala, latikas, säinas, vimb, särg, koger jt.Paljusid karplasi kasvatatakse tiikides ja realiseeritakse eluskalana. Tursalised on kalad, kellel lihas puudub rasv peaegu täielikult, kuid samas on nad ikkagi meeldivad maitsega. Lihas on vähe luid, mistõttu neid on hea töödelda. Tursalisi kasutatakse värskelt, kuumsuitsutamiseks, konservide valmistamiseks. Siia kuuluvad tursk, hõbeheik, luts. Kulinaaria Kalaliha on sidekoevaene ja õrn ning rikneb kiiresti, eriti kuumal aastaajal. Roiskumine algab tavaliselt sisikonnast ja lõpustest, mis on mikroobiderikkad. Seepärast tuleb kalad kiiresti
räim, kilu, lõhi, mereforell, rääbis, meretint S. KARPKALALISED: Mageveekalad, paljudel rasvauim, enamik hambutud (erinevuseks N: piraaja) piraaja, elektriangerjas, karpkala, koger S. HAUGILISED: Uimed pehmed, rööveluviisiga maskinong, harilik haug S. ANGERJALISED: Keha pikk ja madujas. Kõhuimed puuduvad, pehmed uimekiired, sabauim nõrgalt arenenud angerjas, mureen Selts Tuulekalalised: Sihvaka kehaga, luud rohekad. tuulehaug, lendkalad S. TURSALISED: Paljudel mitu seljauime. Sabauim isotserkne. tursk, luts S. OGALIKULISED: Seljauime eest tugevad ogad, ka kõhuuime ees tugev oga. Soomused puuduvad, keha külgedel luuplaadid ogalik, luukarits S. LIITLÕUALISED: Torujas koon. Uimed mandunud. Soomuste asmele luuplaadid jmt. Küljejoon puudub. Lõpuseliistakud redutseerunud. Hambad puuduvad.merinõel, madunõel, merihobu S. AHVENALISED: Liigirikkaim selts. Kaks seljauime, eesmine kiirtega. Ka pärakuuime esimesed kiired ogajad
34. Karpkala (sasaan), Cyprinus carpio L. 9. sugukond: Hinklased, Cobitidae 35. Hink, Cobitis taenia L. 36. Vingerjas, Misgurnus fossilis (L.) 10. sugukond: Balitoridae 37. Trulling, Nemacheilus barbatulus barbatulus (L.) VII selts: SÄGALISED, SILURIFORMES 11. sugukond: Sägalased, Siluridae 38. Säga, Silurus glanis L. VIII selts: TUULEHAUGILISED, BELONIFORMES 11. sugukond: Tuulehauglased, Belonidae 39. Tuulehaug, Belone belone (L.) IX selts: TURSALISED, GADIFORMES 12. sugukond: Tursklased, Gadidae 40. Luts, Lota lota lota (L.) 41. Pollak, Pollachius pollachius (L.) 42. Tursk, Gadus morhua callarias L. 13. sugukond: Phycidae 43. Neljapoiseluts, Rhinonemus cimbrius (L.) X selts: OGALIKULISED, GASTROSTEIFORMES 14. sugukond: Ogaliklased, Gasterosteidae 44. Ogalik, Gasterosteus aculeatus L. 45. Luukarits, Pungitius pungitius pungitius (L.) 46. Raudkiisk, Spinachia spinachia (L.) 15. sugukond: Merinõellased, Syngnathidae 47
annaabi.ee 
