Turismituru analüüs Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas välisturism 2012.aasta kokkuvõttes kogu maailmas. Euroopa turismis näitasid suurt kasvu Saksamaa, USA ja Jaapani turistide reisid Euroopa riikidesse. Eesti sissetuleva turismi arv samuti kasvas. Kõige suuremat kasvu näitasid ööbimised puhkusreisidel, mis moodustasid 2/3 kõigist välisturistide ööbimistest. Eesti sissetuleva turismi kasvu jätkumine 2012.aastal tähendas juba kolmandat aastat järjest uut rekordtulemust. 2012.aasta esimesel poolaasta turismi kasvu mõjutatavad tegurid olid lennuühenduste lisandumised ja liinide sageduste suurendamised, kultuuripealinna meediakajastuste mõju, avaliku ja erasektori turundustegevused ning uute ajaveetmisvõimaluste ja vaatamisväärsuste avamised Tallinnas. Uute lennuühenduste lisandumine tõi suurt turismi kasvu Venemaalt, Norrast, Saksamaalt ja Hollandist. Samas vähenes lennuühenduste a...
Eesti turistid 74 % Soome turistid 20 % Läti turistid 2% Rootsi turistid 2% Saksa turistid 2% Muud riigid 2% Kodumajutust kasutab neist umbes 20 % ehk ca 20 000 inimest. Arvestades elatustaseme langust ja regiooni prioriteete turismimajanduse arendamisel võib prognoosida Ida-Virumaal turismituru kasvu. Oluline on teha vahet kodumajutusel ja taluturismil. Tegemist on küll sarnase tegevusalaga, kuid siiski erinevate sihtgruppidega klientuuri hulgas. Just ajaloolistes talukompleksides asuvad turismitalud on tihti eelistatud, eriti välisturistide hulgas. Potentsiaalsed kliendirühmad on järgmised: · puhkajad, kes otsivad vaikset ja eraldatud kohta suvepuhkuse veetmiseks koos suurepäraste matka- ja ujumisvõimalustega, eelistavad ajalooliselt ehedat keskkonda;
reiside arv kasvas vaid 0,7%. Euroopa elanike välisreisides ilmnesid 2007.aastal muuhulgas järgmised trendid: · Euroopa riikide elanikud tegid 2007. aastal 407 miljonit välisreisi. Nii reiside arv kui ka reisidel veedetud ööde arv kasvas 2006. aastaga võrreldes 5%, kulutused reisidel kasvasid 7%. · Kõigi näitajate osas oli kasv suurem kui 2006.aastal. · Kahe kõige suurema osatähtsusega turismituru (Saksamaa ja Suurbritannia) elanike reisimisaktiivsus näitas tagasihoidlikku kasvu. Mõlema riigi elanike välisreiside uuringud näitavad, et üheks reisimise kasvu pidurdumise põhjuseks on see, et 7 inimesed teevad vähem nn. lisapuhkusereise (lühemaid reise lisaks aasta peamisele puhkusereisile). · Saksamaa elanike välisreiside arv, mis 2006
Hiiumaa turismiteenused Arvestades, et Hiiumaa põhimaanteed kulgevad ranniku lähistel, asuvad ka turismiteenused/tooted enamasti põhimaanteede läheduses. Eraldi joonistuvad välja Kassari (pool)saare ümbrus (saare kaguosas) 5 Tallinna Tehnikakõrgkool ja Kärdla ümbrus (saare kirdeosas), kus turismiteenuste ja toodete pakkumine on oluliselt tihedam kui mujal Hiiumaal. Hiiumaa turismituru peamised tooteliigid on: · Loodusturism · Aktiivne puhkus · Ajaloo- ja kultuuriväärtused Hiiumaal on seitse muuseumi: Hiiumaa Muuseum s.h Kassari ekspositsioonimaja, Mihkli muuseum, Pikk maja, Rudolf Tobiase maja, Kroogi talu, Soera talumuuseum ja Sõru muuseum. Külastatavuse pingereas juhivad teiste ees Hiiumaa Muuseumide haldusalas tegutsevad Kassari ekspositsioonimaja, Mihkli muuseum ja Pikk maja (keskmiselt 8000 külastajat aastas). Muuseume on
Eesti turistid 46 % Soome turistid 25 % Läti turistid 8% Rootsi turistid 8% Saksa turistid 8% Muud riigid 5% Kodumajutust kasutab neist umbes 20 % ehk ca 40 000 inimest. Arvestades elatustaseme tõusu ja regiooni prioriteete turismimajanduse arendamisel võib prognoosida Saaremaal turismituru kasvu. Oluline on teha vahet kodumajutusel ja taluturismil. Tegemist on küll sarnase tegevusalaga, kuid siiski erinevate sihtgruppidega klientuuri hulgas. Just ajaloolistes talukompleksides asuvad turismitalud on tihti eelistatud, eriti välisturistide hulgas. Potentsiaalsed kliendirühmad on järgmised: · puhkajad, kes otsivad vaikset ja eraldatud kohta suvepuhkuse veetmiseks koos suurepäraste matka- ja ujumisvõimalustega, eelistavad ajalooliselt ehedat keskkonda;
Eesti turistid 46 % Soome turistid 25 % Läti turistid 8% Rootsi turistid 8% Saksa turistid 8% Muud riigid 5% Kodumajutust kasutab neist umbes 20 % ehk ca 40 000 inimest. Arvestades elatustaseme tõusu ja regiooni prioriteete turismimajanduse arendamisel võib prognoosida Saaremaal turismituru kasvu. Oluline on teha vahet kodumajutusel ja taluturismil. Tegemist on küll sarnase tegevusalaga, kuid siiski erinevate sihtgruppidega klientuuri hulgas. Just 34 Äriplaan ajaloolistes talukompleksides asuvad turismitalud on tihti eelistatud, eriti välisturistide hulgas. Potentsiaalsed kliendirühmad on järgmised:
sünnipaigas, pühas linnas Mekas. Palverännak toimub moslemi aasta kaheteistkümnendal kuul ning sel ajal liiguvad Meka suunas väga suured rahvamassid. (Ibid.). Asukohta ja ressursse arvestades on Lähis-Ida regioonil rahvusvahelises turismimajanduses väike osa vaid 6% rahvusvahelistest reisidest tehakse sellesse piirkonda. Lähis-Ida lääneosa panustab põhiliselt rannapuhkusele ning kuna see regioon asub Euroopa turismituru lähedal, võib sellesse piirkonda suhtuda kui Euroopa Vahemere rannakuurortide jätku. Üsna suur tähtsus on maa siseturismil, kus reisivad äriinimesed, võõrtöölised, sugulaste külastajad, palverändurid ja terviseturistid. (Juust, Kase 2011: 138). Üldiselt peetakse turismi regioonis oluliseks, eriti töökohtade loojana. Regioonis on palju noori, elustandard üsna madal ja töökohad hinnas. Välisinvestorid ning kohalikud
Mõjufaktorid Ø Füüsilise piirangud= arendamise ulatus maa olemasolu rajatistele, ligipääsetavus, võimalikud asendused Ø Turismiressursside ja atraktsioonide olemus= arendamise tase looduslikud/mitte looduslikud, laiali paisatud/paigaga seotud, kommerts/mitte kommerts 41 Ø Kavandamise ja investeerimise tingimused=protsess poliitilise kontrolli määr, planeerimise tase, rahastamise allikad, omandisuhted Ø Integratsiooni tase= protsessi iseloomustus Ø Turismituru olemus kodumaine/välismaine, elitaarne/massturism Turismiressursid ja atraktsioonid piirkonnas: looduslikud, sotsiaalkultuurilised (pärand), majanduslikud (raha, inimesed) Infrastruktuur: vastuvõtt, transport, vesikanalelekterinternet Kapitali allikad, tööjõud, piirkonna turundus 63. Sihtkoht kui ruumiline konstruktsioon 64. Sihtkoha unikaalsus Võimalus kogeda sihtkohas midagi uut ja unikaalset, et see muudaks sihtkohast
See vastab nii Eesti pereturistide kui ka kohalikku kogukonda kuuluvate inimeste soovidele ja vajadustele. Mõistagi ei kata perekeskse kuurordi kontseptsioon kõigi Pärnu võimalike sihtrühmade ootusi. Kuurorditraditsiooni säilitamisega kõrvuti näeb autor eksisteerimas ka olemasolevaid ja tekkivaid turismiettevõtluse liike. Kuigi positsioonimisteooriat on kõige lihtsam rakendada ühe kindla sihtrühma peal, aitab siht- koha arendamine mitme sihtrühma soovide järgi kaasa lisaks turismituru nisistumisele ka selle mitmekesisemaks muutumisele. 59 KOKKUVÕTE Magistritöös uuriti Eesti siseturisti, sh valdavalt Eesti pereturisti Pärnu külastamise vähenemise põhjuseid. Lisaks lühikesele hooajale tuvastati põhjustena massiturismi ilmingud, kõrge hinnatase, madal teeninduskvaliteet, turismiedendajate suund ainult välismaistele sihtturgudele, aga ka ürituste ja võimaluste halb kommunikatsioon.
annaabi.ee 
