Mullad LOOMAKASVATUS Loomakasvatus • Loomade rohkus on langenud 1980st ja karjad on väiksed • Loomad: -20.5 miljonit veist -15.4 miljonit siga -10.7 miljonit lammast ja kitse -0.34 miljonit hobust Prantsusmaa toiduained • Prantsusmaa peamised toiduained: -mesi -mädarõigas -singid -oliiviõli -maitsetaimed -kohv -soolad -šokolaad Ekspordid • Prantsusmaa peamised ekspordid: -veinid + eri joogid TURISM Turism • Maailma esiriik turismilt -84.7 miljonit inimest aastal 2014 -77.7 miljardit (9.7% SKP-st) -10.9 miljonit töökohta • Euroopa vahest kõige mitmekesisem loodus • Rohkeim hotelle Euroopas Tõmbenumbrid • Tihedalt toimuvad eri sündmused • Rannikualad: -sukeldumine -ujumine • Mäed: -ronimine -matkamine -talispordid • Veinid Turismi kasvu kaart Populaarsed sihtkohad • Varieeruv, ent soe kliima, kuid ka mäestike • Rohkelt rannikuäärseid alasid
Turismi geograafia Esimene massiturismi piirkond Vahemere maad (lähedus, kliima, vaatamisväärsused, hotellid, infrastruktuur, liikluskorraldus) Prantsusmaa, Itaalia Hiljem kerkisid esile Lõuna-Hispaania, Portugal, Kreeka, Horvaatia Bulgaaria, Krimm, Gruusia idaeurooplastele Huvi tõuseb Türgi, Küpros, Tuneesia, Maroko, Egiptus (vähekoormatud, odavamad arengumaad) Põhja-Ameerikas Kanada USA vahel , Usa Mehhiko (Kariibi meri, kultuuriobjektid) USA tulu turismilt maailma suurim! 21. sajandil Vaikse ookeanid turismipiirkond (Hiina avanemine, Hongkong, Aomen, Tai, Malaisia, Kambodza, Vietnam) loodus, kultuuripärandi eripära.
Eraisikutel on keelatud arvuteid osta ja kasutada, seda saavad teha vaid turistid. Kuubal on teid umbes 61 000 km, millest pool on asfalteeritud. Statistika põhjal on Kuuba inimese elatustase mitu korda madalam kui Eestis. Kuuba majanduse nõrgaks lüliks on liigne sõltuvus turismile. Ainuüksi 36 miljardit krooni Kuuba eelarvest laekub turismilt. Minu arvates jääb Kuubal Infoühiskonnani jõudmisest veel kõvasti puudu. Diktatuuri püsimine ja jäik poliitika tegid Kuubast n.ö. NSVL vasallriigi, mis majanduse põhimõtteliselt hävitas. Sellega kaasnev sotsialism ei suuda enam viia riiki heaoluühiskonnani ning tuleks viia läbi suuri reforme, et Kuuba arengu jälle paika saaks. Ei oskagi liigitada Kuubat arengutaseme järgi kuhugi riikide hulka, sest Kuuba on omaette eriline nähtus, aga arenenud maade hulka ta ilmselgelt ei kuulu
Turismi geograafia Esimene massiturismi piirkond Vahemere maad (lähedus, kliima, vaatamisväärsused, hotellid, infrastruktuur, liikluskorraldus) Prantsusmaa, Itaalia Hiljem kerkisid esile Lõuna-Hispaania, Portugal, Kreeka, Horvaatia Bulgaaria, Krimm, Gruusia idaeurooplastele Huvi tõuseb Türgi, Küpros, Tuneesia, Maroko, Egiptus (vähekoormatud, odavamad arengumaad) Põhja-Ameerikas Kanada USA vahel , Usa Mehhiko (Kariibi meri, kultuuriobjektid) USA tulu turismilt maailma suurim! 21. sajandil Vaikse ookeanid turismipiirkond (Hiina avanemine, Hongkong, Aomen, Tai, Malaisia, Kambodza, Vietnam) loodus, kultuuripärandi eripära. Turism on seotud paljude teiste majandustegevustega Puhke- ja terviseasutused santooriumid, kuurordid Vaatamisväärsused muuseumid, näitused, kultuuripärand Üritused, sündmused kontserdid, näitused, messid, festivalid Kaubandus Kauplused, ateljeed, suveniirikioskid
Põllumajandus saavutas kõrge taseme riigi toel. Valitsus on eraldanud raha suurejoonelise üleriigilise niisutussüsteemi rajamiseks, kaasaegse agrotehnika tootmiseks, põllumajanduslike uurimisinstituutide loomiseks ja nende välja töötatud tehnoloogiliste ettepanekute kiireks juurutamiseks. Kahjuks on Iisraelis siiski väliskaubanduse saldo negatiivne. Impordi ja ekspordi vahe kaetakse sisserändajate poolt kaasa toodud kapitali, välisjuutide annetuste, turismilt saadavate tulude ning pikaajaliste sise- ja välislaenude arvel. Haridus Hariduse edendamine on iidsetest aegadest olnud juudi ühiskonna tähtsaimaks ülesandeks. Eesmärgiks on seatud anda oma kodanikele maksimaalselt kõrgetasemeline haridus. Iseseisvusaja alguses kujunes probleemiks riiki sissesõitnud inimeste väga erinev kultuuritase ning paratamatult tuli luua uut laadi pluralistlik haridussüsteem.
Peamisteks ekspordiartikliteks on mitmesugused puu- ja juurviljad, sh oliivid ja oliiviõli, tubakas, nisu ja muud põllumajandustooted, tekstiil, kemikaalid, naftatooted. Kasvatatakse ka viinamarju ja puuvilla. Samuti on suurenenud Kreeka veinitööstuse eksport. Levinuimad imporditavad tooted on toiduained ning keemia- ja masinatööstuse tooted, samuti kütused. Väliskaubanduse puudujääki tasakaalustatakse teenuste ekspordiga, eelkõige saadava tuluga turismilt ja laevandusest. Need kaks valdkonda ongi riigi peamisteks tuluallikateks. Enamus saartel elavatest kreeklastest on hõivatud turismiga. Kreeka sisemajanduse kogutoodangust moodustab teenustesektor 71,9%, tööstus 24,5% ja põllumajandus 3,6% (2007 seisuga). Teenustesektor on kõige suurem ja kiiremini kasvav sektor Kreeka majanduses turism, pangandus, laevandus. Turismisektor annab 16% Kreeka sisemajanduse kogutoodangust ja selles on hõivatud 18% tööjõust. 2007
oliivid ja oliiviõli, tubakas, nisu ja muud põllumajandustooted. Eksporditakse ka rafineeritud kütust, peamiselt Balkani riikidesse. 2007.aastal andis tööstuskaupade eksport 9,8 miljardit, rafineeritud kütus 2 miljardit ning toidukaubad 1,5 miljardit eurot. Levinuimad imporditavad tooted on toiduained ning keemia- ja masinatööstuse tooted, samuti kütused. Väliskaubanduse puudujääki tasakaalustatakse teenuste ekspordiga, eelkõige saadava tuluga turismilt ja laevandusest. Need kaks valdkonda ongi riigi peamisteks tuluallikateks. Enamus saartel elavatest kreeklastest on hõivatud turismiga. (8) 15 Kaubavahetus Eesti-Kreeka kaubavahetus on viimasel kümnendil olnud stabiilne, kuid tagasihoidlik. Viimaste aastate kaubavahetuskäive on olnud Eesti jaoks positiivne. 2007. aastal oli Kreeka kogukäibelt Eesti 39. kaubanduspartner osatähtsusega 0,1%. (8)
kohta leidub vähe andmeid. A. Ruukeli ja A. Martsoo (2005) hinnangulistel andmetel saadakse näiteks Soomaal giidiga väljaspool radu matkajatelt 30000 EEK ja giidiga gruppidelt radadel 70000 EEK (arvatavasti aastas). Seda ei ole palju. Tekib küsimus, kust peaks tulema raha turismirajatisteks? Ühest küljest turismifirma, kes saab tulu inimeste loodusesse toomisest, peaks kinni maksma nende vastuvõtuks vajalikud rajatised. Samal ajal annab turism riigieelarvesse miljardeid kroone, osa turismilt teenitud tulust peaks riik investeerima tagasi loodusesse rajatistena, mis muudavad matkamise ohutuks nii loodusele kui matkajale. Senini on matkarajatisi välja ehitatud Keskkonnafondi, Phare, Metsakapitali ja teiste fondide (isegi annetuste) toel. Turismiarendaja nimetab loodust ressursiks, mis tuleb enda teenistusse rakendada. Seejuures ressurss loodus- oleks arendajale justkui tasuta. Kuid loodus on tundlik, ilma teda kaitsvate rajatisteta ei või inimesi sinna hulgana viia
annaabi.ee 
