mootoriõlituse ringlusse, mis tagab liuglaagri õlikilel väga väikese hõõrdumise tõttu, laagri vähese kulumise ja ka jahutuse. Kolbmootori kasuteguri tõstmise huvides jahutatakse kompressoris kokkusurutud adjabaatiliselt kuumenenud (kuni 150° C) õhku , enne mootori silindritesse juhtimist, soojusvaheti kaudu. Turbokompressor aitab kaasaegsete kolbmootorite kasutegurit tõsta ligi 40% ja enamgi. Levinumalt kasutatakse turbiinis ja kompressoris tsentrifugaal-labamasinaid, kus turbiin muudab kolbmootori silindritest väljuvate heitaaside vooluenergia pöördliikumiseks ning kompressor vastupidi - muudab pöördliikumise kokku surutud õhu voolamiseks. Pilt Turbokompressori tööpõhimõte KOKKUVÕTE 1.1 Turbokompressori eelised Turbokompressori kasutamise tulemuseks on kütte täielik põlemine, vähendub oluliselt
se töö kaudu pöörleva turbiini kineetiliseks energiaks Põhiline osa maailma elektrienergiast toodetakse soojus- ja tuumaelektrijaamades Nendes toodab elektrit auruturbiin, mille paneb enamasti käima vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur Vett soojendatakse fossiilsete kütuste põletamisega või tuumareaktsioonides eraldunud soojusega Kiire veeauru juga suunatakse turbiini labadele ja turbiin hakkab pöörlema Turbiinis jahtunud ja paisunud auru on võimalik kasutada mitut moodi Üks võimalus: aur veekogust pumbatava veega kondenseerida ja juhtida uuesti aurukatlasse (1 kg auru kondenseerimiseks 100 kg jahutusvett) Selle meetodiga läheb kaduma 55% energiast ja kasutegur on vaid 40% Teine võimalus: kasutada täielikult või osaliselt läbitöötatud auru hoonete kütmiseks, sooja vee saamiseks ja tehaste tehnoloogilistes protsessides Kasutegur ligi 60% Külmik
Nad on ühendatud omavahel ühe võllga kuid tseostavad erinevaid funktsioone ja mõjutavad üksteise tööd. Keskosa(Cartridge) - Keskosa on turbolaaduri tsentraalne osa, mis "majutab" laaduri laagreid. Seal on mitmed kanalid laagrite õlitamiseks ning mõned veetaskud vesijahutuse tarbeks. Turbiini varustab energiaga suur hulk kuuma väljalaskegaasi, mis väljub mootorist peale töötakti. Mida rohkem ja mida kuumem see gaas on, seda parem. Kuumenedes õhk paisub ja sellest tekitataksegi turbiinis pneumaatilised jõud , mis omakorda panevad turbiini tööle, sellega kaasneb ka kompressori tööle minek (rõhutekitamine saab alguse). Tavatingimistes töötav turbo toodab umbes 0,7 bar´i rõhku. Vahejahuti( Intercooler, IC) - Kompressioonil õhk kuumeneb. Juba sissetulev õhk on kuum, sest pärineb otse väljalaskest. Kuum sisselaskeõhk ei ole mootori võimsusele hea ning mida kuumem see on, seda suurem on detonatsiooni oht. Vahejahuti vähendab
käigus on liiga aeglane. Põhimõtet seletades: Soojuselektrijaamas soojusenergiat kandev keha (veeaur-vesi) ringleb energiamuundusprotsessis katla turbiini - aurukondensaatori, - katla vahel ja osaleb sellega termodünaamilises ringprotsessis. Soojusenergia täielik muundamine mehaaniliseks energiaks selles protsessis võimalik ei ole. Protsessi antakse katlas energiat juurde koldes põlemisel tekkiva soojusenergia näol, turbiinis saadakse energiat mehaanilise energia näol, kuid sellest protsessist väljub alati ka teatud osa soojusenergiat aurukondensaatori kaudu, mis tegelikult läheb tavalises soojuselektrijaamas (kondensatsioonelektrijaamas) kaduma. Ideaalse ringprotsessi (Carnot) puhul määravad kadumamineva energia koguse protsessi siseneva auru ja protsessist väljuva auru absoluutsed temperatuurid. Carnot ringprotsessi kasutegur on väljendatav valemiga: h = 1 - T C / TH , kus TH on protsessi siseneva auru
Seejärel kogu protsess kordub. • Auruturbiini tööpõhimõte (JOONIS!): Auruturbiini paneb enamasti käima vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur. (Vett soojendatakse fossiilsete kütuste põletamisega.) Kiire auru juga suunatakse turbiini labadele ja rootor hakkab pöörlema. Auruturbiin muudab kuuma auru potentsiaalse energia paisumise( töö kaudu)kineetiliseks energiaks ja seejärel pöörleva rootori mehaaniliseks energiaks.(Turbiinis paisunud ja jahtunud auru võidakse kasutada mitmeti. Üks võimalustest on aur veekogust pumbatava veega kondenseerida ja juhtida uuesti aurukatlasse.) Töötab mõnituhat pööret minutis. nt põlevkivi põletamine, hüdroelektrijaam ning tuumaelektrijaam (uraan) • Külmkapi tööpõhimõte: Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale. (jahedalt kehalt soojemale) Kompressor surub gaasi vedelikuks kokku
Madalate rõhkude korral (kuni 3 MPa) kattuvad isobaarjooned vee piirkonnas praktiliselt alumise piirkõveraga, mis lubab lihtsustatult käsitleda vee kuumutamist nagu toimuks see mööda alumist piirkõverat. 37(113) Villu Vares Energia ja keskkond 12: auru isoentroopne paisumine turbiinis (aurujõumasinas); 23: auru täielik isobaar-isotermne kondenseerumine; 33`: vee adiabaatne komprimeerimine toitepumbas; 3`4: vee isobaarne kuumutamine
CANDU reaktorid on väljatöötatud nii, et kütuse elemente saab vahetada reaktorit seiskamata. [9] Kütuselemendina kasutatakse looduslikku uraani. Kuna reaktori reaktiivsuse reguleerimiseks ei kasutata boori, säilivad reaktori ehituses kasutatavad süsinikterased paremini. Ühe kanali purunemine ei mõjuta reaktori tööd kanali saab sulgeda ja reaktor saab edasi töötada kuni hoolduseni. Candu puhul on turbiini minev küllastunud aur kuivem, mis vähendab turbiinis erosiooni ohtu. Selles reaktoris ei ole võimalik toota tuumapommi tegemiseks sobilikku plutooniumit. · surveveereaktor PWR ja WWER · keevveereaktor BWR · surveraskeveereaktor PHWR või CANDU · täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR · kergevee grafiitaeglustiga reaktor RBMK 12 7.3 Kolmas põlvkond ABWR, System 80+, AP600, EPR
eelnimetatud parameetrite muutuse ulatusest ning eriti gaaside parameetrite Tt , pt , Gt muutustest enne turbiini võib turbiini poolt arendatav võimsus väheneda või kasvada. ± k T -1 k NT = T RT TT (1 - T kT )GTT , kT - 1 kus kT on adiabaaditegur; RT gaasitegur; TT gaaside temperatuur enne turbiini; pT T = p gaasi paisumistegur turbiinis (gaasi rõhkude suhe enne ja pärast 0T turbiini; GT gaasikulu läbi turbiini; T turbiini kasutegur. Gaasikulu läbi turbiini ajaühikus võib leida valemiga: ge Ne GT = Gk + g t = ( 28,97L0a + 1) 3600 kus gt on kütusekulu sekundis [kg/s]. Analüüsides eespool toodud turbiini võimsuse ja gaasikulu võrrandeid, võib näha, et kui gaaside temperatuuri tõus TT (mõõdukas temperatuuri tõus)ja rõhu
kitsa ava ja üle tiiviku labade; selle käigus panevadki nad tiiviku pöörlema kiirusega, mis võib ulatuda isegi üle 150 000 pöörde minutis. Turbiini tiivikuga samal teljel on teine tiivik kompressori tiivik, mis hakkab seetõttu samuti pöörlema. See tiivik pöörleb külma poole e. kompressori korpuses, kus toimuv on vastupidine turbiinis aset leidvale. Pildil siseneb õhk kompressorisse paremalt; õhu sisenemise suunast vaadatuna päripäeva pöörlev kompressori tiivik "haukab" õhu oma labade vahele ja seal kiirendub see nagu karusellil iseenda massi mõjul tiiviku ääre suunas. Sealt suunatakse kiiresti liikuv õhk kompressori spiraalsesse korupusesse, kus ta aeglustub järjest avaramasse ruumi liikudes; nii
(levinum).Gaasiturbiinseade koosneb: 1)õhukompressor (tsentrfugaal või telg), 2)põlemiskamberpõlemisgaasid turbiini 3)gaasiturbiin - tema ehitus sarnaneb auruturbiinile, turbiini korpuse küljes on düüsid. Töölabadel toimub paisumine ja gaasid teevad paisumistööd. Gaasiturbiin seadme ringprotsess PV ja TS diagr-l Isobaarse põlemisega: 12 õhu isoentroopne komprimeerimine, 23 soojuse isobaarne pts-I juurdejuhtimine, 34 isoentroopne paisumine turbiinis, 41 termodün keha isobaariline jahtumine. määrami ne , väga komplitseeritud, mida mõjutavad vooluse iseloom, +Q1 kiirus, seadme geomeetriline iseloom ja füüsikalised omadused. P T Nt
v s 1-2 põlemisõhu adiabaatne isotroopne komprimeermine p1->p2, õhk läheb edasi põlemiskambrisse 2-3 soojuse isobaarne juurde juhtimine protsessi (isobaarne põlemine) 3-4 põlemisgaaside isoentroopne paisumine düüsides 3 ja töölabadel 4 ja tehakse kasulikku tehnilist tööd. 4-1 soojuse isobaarne eemaldamine gaasiturbiinist. lo on RP kasuliktöö, q0 kasulikult kasutatud soojus l0=q0= q1-q2. Turbiinis sooritatud teh.töö lt on pind 2’341’2’ ja kompresseerimiseks kulutatud töö lk on pind 2’211’2’ kasulik töö l0=lt-lk on pind 12341. Ts diagrammilt soojushulgad q1=2344’1’12, q2=144’1’, q0=q1-q2, =l0/q1=1-q2/q1 13.Soojusvahetus, Temperatuuriväli, gradient ja soojusvoog. Soojusvahetuseks nim. teadust soojuse leviku protsessidest. Soojus, saab levida termodünaamilise tasakaalu puudumisel T=f(x,y,z,)- mittestatsionaarne. Temp.väljaks nim
aeglane. Pöördume nüüd tagasi energia muundamise juurde soojuselektrijaamas. Soojuselektrijaamas soojusenergiat kandev keha (veeaur-vesi) ringleb energiamuundusprotsessis katla turbiini - aurukondensaatori, - katla vahel ja osaleb sellega termodünaamilises ringprotsessis. Soojusenergia täielik muundamine mehaaniliseks energiaks selles protsessis võimalik ei ole. Protsessi antakse katlas energiat juurde koldes põlemisel tekkiva soojusenergia näol, turbiinis saadakse energiat mehaanilise energia näol, kuid sellest protsessist väljub alati ka teatud osa soojusenergiat aurukondensaatori kaudu, mis tegelikult läheb tavalises soojuselektrijaamas (kondensatsioonelektrijaamas) kaduma. Ideaalse ringprotsessi (Carnot) puhul määravad kadumamineva energia koguse protsessi siseneva auru ja protsessist väljuva auru absoluutsed temperatuurid. Carnot ringprotsessi kasutegur on väljendatav valemiga: h = 1 - TC / TH , kus
Seepärast sõltub Rankine’i ringprotsessi termiline kasutegur, erinevalt Carnot’ ringprotsessi omast, seadmes kasutatava aine omadustest. 23. Tagastamatu Rankine’i ringprotsess. Tegelik Rankine’i ringprotsess aurujõuseadmes on tagastamatu ja selle põhjus on eelkõige auru tagastamatu adiabaatne paisumine aurujõumasinas, vähemal määral ka vee rõhu tagastamatu adiabaatne tõus toitepumbas. Tagastamatu adiabaatne paisumine aurujõumasinas (turbiinis) kutsub esile termodünaamilise keha entroopia kasvu ja soojusjõuseadme kasuliku töö vähenemise. Protsessi tagastamatuse ja entroopia kasvu põhjustab peamiselt hõõrdumisnähtus auru voolamisel jõumasinas. 24. Elektri ja soojuse koostootmine. Vasturõhu-aurujõumasinas (vasturõhuturbiinis) jääb auru paisumise lõpprõhk jõumasinast väljumisel märksa kõrgemaks ümbruskeskkonna (nt jahutusvee) temperatuurile vastavast küllastusrõhust, olles
Niisugust energiamuundurit võib käsitada kui galvaanielementi, mille elektrokeemilise reaktsiooni jaoks tarvilik aine ei paikne lõpliku kogusena elemendi sees, vaid seda antakse väljastpoolt pidevalt juurde. Niiviisi on võimalik saada kütusest vahetult elektrienergiat. Tavalisel viisil toodetakse elektrienergiat teatavasti nii, et muundatakse kütuse põletamisel saadava kuuma auru või gaasi soojus mehaaniliseks energiaks soojusjõumasinas (kolbmootoris, turbiinis), mis käitab elektrigeneraatorit. Elektrolüüs ja Faraday seadused . Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitte-iseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil. Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on
Kolvid ja hülsid on valmistatud roostevabast terasest. Ülelaadimissüsteem Peamasina turbiinid täiskoosseisus Peamasina Turbiinid(turbokompressori osa) Ühe peamasina koosseisu kuuluvad kaks aksiaalturbiini ja kaks õhujahutit. Õhku jahutatakse madalatemperatuurilise jahutusveega. Masinad on keskmise ülelaadimisega. Õhk imetakse masinaruumist läbi filtriketaste turbiini. Ühes turbiinis on kokku kuus filtriketast läbimõõduga 110cm. Turbiinid asuvad masina vööripoolses otsas, kinnitatud õhujahutite külge, mis on omakorda kinnitatud mootoriploki külge. Õhk läbib õhufiltrid, ülelaadimisturbiini, õhujahuti ja koguneb ressiiverisse, mis asub silindrite vahel malmploki õõnsuses. Turbokompressoriks on ABB VTR 354P-11/-21. Kompressori tiivik surub õhu sisselaskekanalisse ja seejärel spiraaltorusse, kus ta komprimeeritakse ja
potentsiaalne energia turbiini pöördemomendi ja pöörlemiskiiruse tulemusena mehhaaniliseks energiaks, mis hüdrogeneraatoris muudetakse elektrienergiaks. Kõik hüdroturbiinid jagatakse aktiiv- ja reaktiivturbiinideks. Pelton-turbiin on aktiivturbiin. See tähendab, et kogu vee potentsiaalne energia (sõltub vaid rõhkude vahest H) muundub liikumatutes düüsides vee kineetiliseks energiaks ja seejärel vee kineetiline energia muundub turbiinis mehhaaniliseks energiaks. Kaplan-, propeller- ja Francis-turbiinid on reaktiivturbiinid. Nendes turbiinides vaid osa vee potentsiaalsest energiast muundatakse vee kineetiliseks energiaks. Ülejäänud osa vee potentsiaalsest energiast muundub kineetiliseks energiaks tööratta labade vahelistes kanalites, millel on reaktiivdüüsi konfiguratsioon. Reaktiivturbiinides ei mõju tööratta labadele mitte üksnes jõud, mida põhjustab vee voolamissuuna muutmine (nagu aktiivturbiinides), vaid ka
taktilise mootori kolvialust ruumi. korral mootori maksimaalne võimsus , ökonoomsus ja töökindlus. Vastavalt heitgaaside juhtimise moodusest turbiinile ja heitgaaside Siinjuures kulutatakse õhu rõhu tõstmiseks osa mootori kasulikku Kõigi parameetrite reguleerimisel võetakse aluseks mootori energia kasutamise printsiibist turbiinis, jagatakse võimsust. Seega indikaatorvõimsuse suurendamiseks suureneb formularides antud tööparameetrid. Siinjuures tuleb arvestada, et ülelaadimissüsteemid impulss- ja isobaarseteks ülelaadimiseks. mehaaniliste kadude võimsuse osa ja väheneb mehaaniline kasutegur ekspluatatsioonilised näitajad ei tohi ületada tehase poolt lubatud Mõlemad ülelaadimised erinevad teineteisest mootori gaaside : maksimaalsete koormuste näitajaid
annaabi.ee 
