Energiamajandus Energiamajandus on tööstusharu mille eesmärgiks on elanikkonna varustamine kütuste, elektri ja soojusenergiaga. Seega energiamajandus toodab neid ja transpordib tarbijale. Meie kõige olulisem energeetiline maavara on põlevkivi, seejärel on tähtsuselt teine küttepuit ning siis turvas. Põlevkivi kasutatakse lisaks elektrienergia saamiseks ka keemitööstuses, kus seal saadakse sellest kütteõli, vaike ja veel teisigi tooteid. Turvast freesitakse ning sealt saadud turbapuru pressitakse briketiks. Eestis ei mängi nii suurt rolli roheline energia, kuna meie vee-energia varud on psikesed ja tuuleenergia omad samuti. Keemiatööstus Keemiatööstus kohaliku toorainena kasutab põlevkivi, millest toodetakse kütteõli, bituumen, uttegaas. Metsandus Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine a. metsa istutamine b. väetamine c. kuivendamine d. harvendamine e. jne Metsatööstus
on tekkinud sootaimede jäänuste mittetäielikul lagunemisel ja koos mineraalainetega ladestumisel niiskes ning õhuvaeses keskkonnas. Kogutoodang 1996 aastal oli ca 20 miljonit tonni, millest 20% Venemaal. Varude poolest n esikohal USA 13 miljardit tonni ja Venemaa 12 miljardit tonni. Ligikaudu 22% eesti alast on kaetud soodega. Kateldes ja ahjudes kasutatavate turvase liigid: Freesturvad soo pinnalt freesitud ja õhu käes kuivatatud peenike turbapuru Tükkturvas märjast turbamassist pressitud ja õhu käes kuivatatud turbatükid Turbabrikett sõelutud ja kuivatatud freesturbast suure rõhu all surutud tihedad korrapärased briketid. Turbapelletid ehk graanulid kuivataud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused turbapulgad. Suur niiskus põhjustab tarbimisaine madalat kütteväärtust(8-14 MJ/kg). Põlevaine kütteväärtus on 20-25 MJ/kg. 11. Kaevandatavad söed. Nende liigid. Üldised omadused.
Võimaldab ehitada hingavad konstruktsioone. • Vahtplastid – valmistataks vormis või pihustamise meetodil, vajalik poorsus saavutatakse lisaainetega. Omadustelt on ta valge, 15-40kg/m3 kohta. Ei lõhna ega ole mürgine. Kõrgeim kasutustemp on 70-100C, siis hakkab sulama. Lisaks veel ei lahustu ega mädane. Survetugevus märgitakse vahtplastidele peale pärast EPS-i, ehk siis kas 80, 120 vms. • pilliroog, saepuru, turbapuru Bittuumsed materjalid On kolloidsed segud, mis ei kivistu, vaid seovad tänu oma kleepuvusele.Koosne õlidest, vaikudest, karboiididest jne. (tõrv jne) Omadused: • hea kleepuvus • hea ilmastikupüsivus • hea vastupidavus dünaamilistele koostisosadele • müra ja vibra summutamise võime • korrosiooni tõkestav toime Negatiivsed omadused: • paisumine • suur roomavus • väike temperatuuripüsivus
liikuda. Võimaldab ehitada hingavad konstruktsioone. • Vahtplastid – valmistataks vormis või pihustamise meetodil, vajalik poorsus saavutatakse lisaainetega. Omadustelt on ta valge, 15-40kg/m3 kohta. Ei lõhna ega ole mürgine. Kõrgeim kasutustemp on 70-100C, siis hakkab sulama. Lisaks veel ei lahustu ega mädane. Survetugevus märgitakse vahtplastidele peale pärast EPS-i, ehk siis kas 80, 120 vms. • pilliroog, saepuru, turbapuru Bittuumsed materjalid On kolloidsed segud, mis ei kivistu, vaid seovad tänu oma kleepuvusele.Koosne õlidest, vaikudest, karboiididest jne. (tõrv jne) Omadused: • hea kleepuvus • hea ilmastikupüsivus • hea vastupidavus dünaamilistele koostisosadele • müra ja vibra summutamise võime • korrosiooni tõkestav toime Negatiivsed omadused: • paisumine • suur roomavus • väike temperatuuripüsivus • aja jooksul habrastuvad
) Vahtplastid (EPS, XPS, vahtpolüetüleen, fenoplast, graanulvahtplast) Vahtpolüuretaanid (PUR1-avatud poor, PUR2-suletud kärgpoor, PUR3-karbamiidvaht, SPU, montaazivahud jt.) Vahtklaasid, vedelplastid Mineraalsed graanulmaterjalid (kergkruus) Mineraalsed poormaterjalid (gaasbetoon, keramsiitbetoon, aga ka arhailine kukermiit) Naturaalmaterjalid (vilt, takk, lambavill, põhk, pilliroog,linaluu, turbapuru,saepuru, puitlaast- tsementplaat jne). Neopreenmaterjalid (termokihiga poor-neopreen) Vahelduvkihilised materjalid (foolium-vahtpolüetüleen) 85 ... TUULETÕKKEMATERJALID Puitkiudtuuletõkked Mineraalvill / klaasvill tuuletõkked Kipsplaat-tuuletõkked Difusioonkile-membraan-tuuletõkked Soojustusega kombineeritud tuuletõkked* *Mõeldud tehnoloogiat, kus tuuletõkke moodustab soojustusplaadi enda
(R= 40%) ka 86...88% niiskuse juures. Turvas võib erinevalt teistest tahketest materjalidest süttida sädemetest. Viimased suttivad vaid madala (alla 60%) niiskuse korral. Turba süttimine suurema niiskuse juures on seletatav turbas sisalduvate ka madalamal temp. kiirelt hapenduvate ühenditega ja suure eripinnaga narmasstruktuuridega. Narmad ning üksikud kuivemad osad soojenevad ja süttivad kiiremini. 31. Freesturvas - soo pinnast freesitud ja õhu käes kuivatatud peen turbapuru, Tükkturvas - märjast turbamassist pressitud ja õhu käes kuivatatud turbatükid Turbabriketid (brikett-turvas) - sõelutud ja kuivatatud freesturbast suure rõhuga (100-130 MPa) pressitud tihedad korrapärased turbapätsid (Eestis on kasutatud alates Tootsi tehase valmimisest elamutes pliitide ja ahjude kütmiseks ning alates 90-ndatest aastatest ka eksporditakse Rootsisse, kus kasutatakse soojuselektrijaamades kütteks )
Kevadel mulla tahenemisel kobestatakse võraalust pinnast piikobesti või kõplaga 8-10 cm sügavuselt, sõltuvalt paakumisest võib seda kevad-suvel teha 3-4 korda. Mida vanem on puu, seda kaugemale ulatub juurestik ja seda suuremat pinda tuleb harida. Septembri lõpul või oktoobri alguses on soovitava võraalune riba harida nii sügavalt kui võimalik, väikseim vigastusoht on aiahargiga harimisel. Kobestamise võib asendada ka multsimisega, kasutades selleks sõnnikut, komposti, turbapuru, adrut ja teisi taimejäätmeid. Multsiga kaetakse võraalused võraalune pind j a jäetakse kaetuks kogu suveks, sügisel kaevatakse see orgaanilise väetisena mulda (Mägi, Niiberg, 1999). Olulisimad toitained, mida ploomipuud vajavad on N, P, K ja Ca, lisaks sellele on vajalikud mikroelemendid. Orgaanilised väetised sisaldavad kõiki vajalikke toitaineid, aga sellest ei pruugi piisata. Sel juhul viiakse alates 2.-4. kasvuaastast mulda N-P-K väetist
avamiseks, on andmed nende konstruktiivsete lahenduste kohta oletuslikud. Sellest tulenevalt puudus võimalus konstruktiivsete lahenduste iseärasuste mõju hindamiseks katsetatud tarindite helipidavusele. Käsiraamatutes oli esitatud lahendusi (Joonis 6.1) helipidavama vahelae kohta, kuid uuringus olnud hoonete hulgas neid ei esinenud. Joonis 6.1 Tavalise (vasakul) ja helipidavama (paremal) vahelae lahendus. Õhuhelipidavuse saavutamiseks kasutati vahelaes täidist (sae- või turbapuru, linaluid, liiva, räbu, telliseid jne.) ning lagi krohviti altpoolt. Löögimürapidavuse tagamiseks kasutati pehmet põrandakatet ja taladele löödud pehmest materjalist (toorpapiriba, celotex, insuliin, pehmem masoniit jne.) vaheriba. Helikindlama vahelae ehitamiseks soovitati eraldada krohvilagi abitalade abil ja teha laekrohv roogplaadist või TEP-plaadist alusele. Siseseinad varieerusid kahekihilistest laudadest siseseinast vooderdatud palkseinani.
annaabi.ee 
